Vesiliiv (jooksva liiva): määratlus, tekkimine ja pääsemine
Vesiliiv (jooksva liiva): selgitus, tekke põhjused ja turvalised pääsemisvõtted — praktilised nõuanded, kuidas välja pääseda ja vältida ohtlikke olukordi.
Vesiliiv ehk jooksva liiva segu on peenest liivast või mudast ja veest moodustuv aine, millel on eripära: ta võib tunduda tahke pinnana, kuid rõhu all vedeldub. See omadus on seotud tiksotroopiaga — materjal käitub tahkena, kuni talle rakendatakse pinget või lööki, mille järel see muutub vedelaks. Kui inimene või loom astub sellisele pinnale, võib ta vajuda pinna sisse, kuid tavaliselt ei upu täielikult. Seejuures ei ole peamine põhjus mõistlikult lihtne «äralangemine» — miks täielikku sukeldumist ei juhtu, sõltub eelkõige kehale avalduvast tõstetõvest, liivaosakeste ja vee suhtelisest tihedusest ning massi ja hõõrdumise kombinatsioonist.
Kuidas vesiliiv tekib
Vesiliiva tekke põhjused on seotud vee liikumise ja peente osakeste koondumisega. Maa-alune veeringe või pindmine vesi võib koguneda teatud aladele, kus on sobivaid peenikesi osakesi (näiteks liiv, savi või muud setted). Vesi imbub sügavale ja vähendab osakestevahelist hõõrdumist, mistõttu liiv kaotab tahke massi omaduse ja võib pinget mõistes käituda nagu vedelik. Kui vesi liigub liivasambas üles-alla, peseb see liivaosakesi lahti ja muudab need võimetuks kandma suurt koormust — osakesed saavad liugleda väikse hõõrdumise juures ning konstruktsiooniline tugevus väheneb.
Miks see on ohtlik
Vesiliiva tegelik oht ei ole tavaliselt inimese täielik uppumine, vaid kinni jäämine ja välja pääsemise raskus. Põhjused:
- Vedeldumine: järsk liikumine või löök muudab segu vedelamaks ja jalad vajuvad sügavamale.
- Hõõrdumise kadu: liivaosakesed liiguvad kergesti, nii et vabanemine nõuab palju jõudu.
- Kurnatus ja hüpotermia: kinni jäänud inimene võib väsida või jahtuda, mis tõstab eluohte.
- Raskused tõmbamisel: kui appi tulev inimene tõmbab kinni jäänut jõuliselt ülespoole, suureneb tõmbetakistus ja see võib süvendada lõksu.
Kuidas jooksvast liivast pääseda
Oluline on jääda rahulikuks ja liigutada jalgu aeglaselt. Kiired või jõulised tõmbed suurendavad vedeldumist ja võivad süvendada kaevumisefekti. Põhialused sammud:
- Aeglane, kontrollitud liigutus — raputamine ja jalast ringjate liigutuste tegemine aitab vette lastud liivavoolul tagasi liikuda ja vähendab kinni jäämist.
- Kalluta keha taha ja tõsta jalad võimalikult horisontaalselt, et jaotada kehakaal laiemale pinnale — nii on lihtsam hõljuda selili ja pääseda pindmisse osa.
- Kasuta pikka eset (oks, laud) enda ja abiandja vahel jõu jaotamiseks — ära lase appi tuljal seista otse sinu kohal, sest see võib kallutada ja tekitada veel suuremat koormust.
- Väldi otse ülespoole tõmbamist — tõmme peaks olema sujuv ja jaotatud, kasutades näiteks rihma või laiemat tuge.
- Kui võimalik, täida vabad ruumid ümber jalgade niipea kui võimalik veega täidetud liiva eemaldamisel, et saada suurem tõstejõud (näiteks libistades jalad ettevaatlikult lau või muude esemete poole).
Abi kutsumine ja päästetehnika
Kui abi on lähedal, tuleks järgida järgmisi põhimõtteid:
- Abiandja ei tohi astuda lähedale kinni jäänule ilma tugeva pinnata; parem on asuda lamama või laiali jagama kaalu ja kasutada pikka oksa, köit või lauda, et jõud ühtlaselt jaotada.
- Kasutage sikutusvõtteid ettevaatlikult — parem on tõmmata kergelt ja järk-järgult, mitte äkki ja kõvasti.
- Situatsioonis, kus inimene on sügavamal või kannatab muu lisakahjustuse all, kutsuge professionaalne pääste (hädaabinumbril) — päästjad teavad, kuidas kasutada spetsiaalset varustust.
Ennetus ja ohutusnõuanded
- Vältige üksinda liikumist rannikualadel, jõekallastel või muda- ja liivpõhjalistel aladel, eriti kui pinnas näib märg või lahtine.
- Kui liiv tundub pehme, testige pikki samme lühikeste sammudega ja püsige varjel pilvelisel, kuna märjal liival on suurem oht.
- Kandke kaasas mobiiltelefoni ja andke kellelegi teada oma marsruudist.
- Kui liigute veekogude lähedal, olge teadlikud muutuvast tõusust-loodest ja maa-aluse vee liikumisest, mis võib teatud kohtades luua vesiliiva taskuid.
Kokkuvõte: jooksva liiva oht peitub eelkõige kinni jäämises ja sellest väljumise raskuses. Rahulik käitumine, aeglased liigutused, kehakaalu laiali jaotamine ning mõistlik abi andmine suurendavad pääsemise võimalusi. Kui olukord on keeruline, kutsuge professionaalset abi.
Kruusakarjääri kaevandamiskohas asuv jooksev liiv ja hoiatusmärk.
Hoogsama hoiatussilt Taanis
Omadused
Kikliiv on mitte-newtonistlik vedelik: kui seda ei ole häiritud, näib see sageli olevat tahke ("geeli" kujul), kuid väike (alla 1%) pinge muutus kikliivis põhjustab selle muutumise vedelaks ("sol" kujul). Selle viskoossus väheneb järsult. Inimene vajub seejärel oma raskuse all soli (vedelaks muutunud liiva) sisse.
Keegi, kes astub sisse, hakkab uppuma. Inimese ümber moodustuvad tihedad liiva ja sette piirkonnad, mis haaravad inimest. Jooksva liiva viskoossus näib järsku suurenevat. See on nüüd geel. Selleks, et liikuda jooksva liiva sees, peab inimene või ese avaldama tihenenud liivale piisavat survet, et uuesti piisavalt vett sisse tuua, et see vedeldada. Selleks vajalikud jõud on üsna suured: ühe jala eemaldamine jooksva liiva alt kiirusega üks sentimeeter sekundis nõuaks sama suurt jõudu kui "keskmise suurusega auto tõstmiseks".
Üldiselt arvati, et jooksva liiva käitumine tuleneb üksnes küllastunud või üleküllastunud graanulite suspensioonidest vees. Maa-alustest veeallikatest tulenev rõhk eraldab ja suspendeerib graanulite osakesed, vähendades nende vahelist hõõrdumist. 2005. aastal näidati, et soola olemasolu on oluline. Kolloidse jooksva liiva stabiilsust muudab soola olemasolu. See suurendab sette kõrge viskoossusega piirkondi, mis vastutavad jooksva liiva "püüdmisvõime" eest. Teine järeldus oli, et inimest ei ole võimalik täielikult soolase veega jooksva liiva sisse tõmmata.
Levimus
Kibuvitsa võib leida nii sisemaal (jõgede kallastel, järvede või soode lähedal) kui ka ranniku lähedal.
Üks kurikuulus piirkond oma jooksva liiva poolest on Morecambe Bay, Yorkshire'is. Kuna laht on väga lai ja madal, on jooksva liiva lõksu jäänud inimene ohus, kui tõusu ja mõõn võib kiiresti tulla.
Morecambe Bay liivad
Küsimused ja vastused
K: Mis on jooksev liiv?
V: Kikliiv on vee ja liiva või muda segu, millel on tiksotroopsuse omadus.
K: Mis juhtub, kui jooksva liiva suhtes rakendatakse survet?
V: Kui jooksva liiva suhtes rakendatakse survet, siis see vedeldub ja käitub nagu vedelik.
K: Kas inimesed võivad jooksva liiva sees uppuda?
V: Ei, inimesed või loomad ei uppu jooksva liiva sees, sest vedeliku tihedus on suurem.
K: Kuidas saab inimene jooksva liiva alt põgeneda?
V: Inimene saab jooksva liiva alt pääseda, kui ta liigutab aeglaselt oma jalgu, et vähendada vedeliku viskoossust, ja keerab oma keha, et hõljuda selili (lamades).
K: Miks on raske eristada jooksva liiva ümbritsevast keskkonnast?
V: Kikliiva on raske eristada ümbritsevast keskkonnast, sest ülalpool olev liiv ei näi liikuvat ja võib kanda lehti ja väiksemaid prahti.
K: Kuidas aitab vee tsirkulatsioon maa all kaasa jooksva liiva moodustumisele?
V: Vee ringlus maa all keskendub peenliiva ja muude materjalide segule. Vesi liigub üles ja alla, mis määrib liivaosakesi ja muudab need võimetuks kandma märkimisväärset kaalu, käitudes koormuse korral nagu vedelik.
K: Mis on jooksva liiva tegelik probleem?
V: Tegelik probleem jooksva liiva puhul on raskused sellest pääsemisel.
Otsige