Vesiliiv
Vesiliiv on vee ja liiva või muda segu. Sellel on tiksotroopia omadus: see näeb välja tahke, kuid rõhu rakendamisel vedeldub (käitub nagu vedelik). Kui loomad või inimesed seisavad sellel, vajuvad nad sellesse. Inimene ei uppu aga jooksva liiva sisse. Inimene või loom ei vaju täielikult jooksva liiva sisse vedeliku suurema tiheduse tõttu. Sellest võib olla raske välja tulla: see ongi tegelik probleem. Kikselohust võib pääseda jalgade aeglase liigutamisega, et vähendada vedeliku viskoossust, ja keha pööramisega, et hõljuda selili (lamades).
Maa-alune veeringe võib keskenduda just õige peenliiva ja muude materjalide, näiteks savi, seguga alale. Vesi liigub aeglaselt konvektsioonitaoliselt kogu liivasambas üles ja siis alla ning liiv jääb üldiselt tahkeks massiks. See määrib liivaosakesi ja muudab need võimetuks kandma märkimisväärset kaalu, kuna need liiguvad väga väikese hõõrdumisega. Nad käituvad pigem nagu vedelik, kui nad puutuvad kokku pingega. Kuna vesi ei tungi tavaliselt kogu liivast ülespoole, ei tundu liiv üleval üldse liikuvat ja võib kanda lehti ja muud väikest prahti. See muudab keeruliseks jooksva liiva eristamise ümbritsevast keskkonnast.
Kruusakarjääri kaevandamiskohas asuv jooksev liiv ja hoiatusmärk.
Hoogsama hoiatussilt Taanis
Omadused
Kikliiv on mitte-newtonistlik vedelik: kui seda ei ole häiritud, näib see sageli olevat tahke ("geeli" kujul), kuid väike (alla 1%) pinge muutus kikliivis põhjustab selle muutumise vedelaks ("sol" kujul). Selle viskoossus väheneb järsult. Inimene vajub seejärel oma raskuse all soli (vedelaks muutunud liiva) sisse.
Keegi, kes astub sisse, hakkab uppuma. Inimese ümber moodustuvad tihedad liiva ja sette piirkonnad, mis haaravad inimest. Jooksva liiva viskoossus näib järsku suurenevat. See on nüüd geel. Selleks, et liikuda jooksva liiva sees, peab inimene või ese avaldama tihenenud liivale piisavat survet, et uuesti piisavalt vett sisse tuua, et see vedeldada. Selleks vajalikud jõud on üsna suured: ühe jala eemaldamine jooksva liiva alt kiirusega üks sentimeeter sekundis nõuaks sama suurt jõudu kui "keskmise suurusega auto tõstmiseks".
Üldiselt arvati, et jooksva liiva käitumine tuleneb üksnes küllastunud või üleküllastunud graanulite suspensioonidest vees. Maa-alustest veeallikatest tulenev rõhk eraldab ja suspendeerib graanulite osakesed, vähendades nende vahelist hõõrdumist. 2005. aastal näidati, et soola olemasolu on oluline. Kolloidse jooksva liiva stabiilsust muudab soola olemasolu. See suurendab sette kõrge viskoossusega piirkondi, mis vastutavad jooksva liiva "püüdmisvõime" eest. Teine järeldus oli, et inimest ei ole võimalik täielikult soolase veega jooksva liiva sisse tõmmata.
Levimus
Kibuvitsa võib leida nii sisemaal (jõgede kallastel, järvede või soode lähedal) kui ka ranniku lähedal.
Üks kurikuulus piirkond oma jooksva liiva poolest on Morecambe Bay, Yorkshire'is. Kuna laht on väga lai ja madal, on jooksva liiva lõksu jäänud inimene ohus, kui tõusu ja mõõn võib kiiresti tulla.
Morecambe Bay liivad
Küsimused ja vastused
K: Mis on jooksev liiv?
V: Kikliiv on vee ja liiva või muda segu, millel on tiksotroopsuse omadus.
K: Mis juhtub, kui jooksva liiva suhtes rakendatakse survet?
V: Kui jooksva liiva suhtes rakendatakse survet, siis see vedeldub ja käitub nagu vedelik.
K: Kas inimesed võivad jooksva liiva sees uppuda?
V: Ei, inimesed või loomad ei uppu jooksva liiva sees, sest vedeliku tihedus on suurem.
K: Kuidas saab inimene jooksva liiva alt põgeneda?
V: Inimene saab jooksva liiva alt pääseda, kui ta liigutab aeglaselt oma jalgu, et vähendada vedeliku viskoossust, ja keerab oma keha, et hõljuda selili (lamades).
K: Miks on raske eristada jooksva liiva ümbritsevast keskkonnast?
V: Kikliiva on raske eristada ümbritsevast keskkonnast, sest ülalpool olev liiv ei näi liikuvat ja võib kanda lehti ja väiksemaid prahti.
K: Kuidas aitab vee tsirkulatsioon maa all kaasa jooksva liiva moodustumisele?
V: Vee ringlus maa all keskendub peenliiva ja muude materjalide segule. Vesi liigub üles ja alla, mis määrib liivaosakesi ja muudab need võimetuks kandma märkimisväärset kaalu, käitudes koormuse korral nagu vedelik.
K: Mis on jooksva liiva tegelik probleem?
V: Tegelik probleem jooksva liiva puhul on raskused sellest pääsemisel.
