Vedelik
Vedelik on aine vorm. See asub tahke ja gaasi vahel. Vedelikul on peaaegu kindel ruumala, kuid puudub kindel kuju.
Iga väike jõud paneb vedeliku muutma oma kuju voolamise teel. Sellepärast paneb raskusjõud vedelikud alati võtma mahuti kuju. Molekulid, millest vedelik koosneb, saavad omavahel vabalt liikuda.
Aeglaselt voolavate vedelike viskoossus on kõrge. Mõne vedeliku, näiteks tõrva, viskoossus on nii suur, et see võib tunduda tahke.
Vedelikku on raske kokku suruda. Kui vedelikku jahutatakse teatud temperatuurist külmemaks, muutub see tahkeks. Seda temperatuuri nimetatakse sulamis- või külmumispunktiks ja see on iga vedelikuliigi puhul erinev. Kui vedelikku kuumutada, muutub see gaasiks. Temperatuuri, mille juures see juhtub, nimetatakse keemistemperatuuriks.
Vedelikud on näiteks vesi, õlid ja veri.
Vedelikus surub ülalpool olev vedelik allapoole jäävat vedelikku, nii et altpoolt on rõhk p suurem kui ülaltpoolt. Selle väljaarvutamise võrrand on järgmine:
p = ρgz
kus z on punkti sügavus maapinnast allpool ja g on see, kui tugevalt tõmbab vedelik gravitatsioon. ρ on arv, mis näitab, kui raske on kindel kogus vedelikku. Seda nimetame tiheduseks ja see on kõikide vedelike puhul erinev.
Vesi on vedelik
Küsimused ja vastused
K: Mis on vedelik?
V: Vedelik on aine vorm, mis jääb tahke ja gaasi vahele. Sellel on peaaegu fikseeritud ruumala, kuid puudub kindel kuju ja selle molekulid võivad omavahel vabalt liikuda.
K: Kuidas mõjutab gravitatsioon vedelikke?
V: Gravitatsioon paneb vedelikud võtma selle anuma kuju, milles nad on, sest iga väike jõud paneb neid voolamise teel oma kuju muutma.
K: Mis on viskoossus?
V: Viskoossus näitab, kui aeglaselt või kiiresti vedelikud voolavad. Suure viskoossusega vedelikud, näiteks tõrva, võivad tunduda tahked.
K: Kas vedelikku on võimalik kokku suruda?
V: Ei, vedelikku on raske kokku suruda.
K: Millisel temperatuuril muutub vedelik tahkeks?
V: Kui vedelik jahutatakse alla selle sulamis- või külmumispunkti (mis sõltub vedeliku tüübist), muutub see tahkeks.
K: Millisel temperatuuril muutub vedelik gaasiks?
V: Kui vedelikku kuumutada üle selle keemistemperatuuri, muutub see gaasiks.
K: Kuidas arvutatakse vedelike rõhku?
V: Rõhku vedelikes saab arvutada, kasutades võrrandit p = ρgz, kus z on punkti sügavus maapinnast allpool, g on see, kui tugevalt tõmbab vedelikku gravitatsioon ja ρ on tihedus, mis ütleb, kui raske on määratud kogus vedelikku.
