Homo sapiens
Homo sapiens (ladina keeles "tark inimene") on inimliigi teaduslik nimetus.
Homo on inimese perekond. H. sapiens on ainus säilinud liik perekonnast Homo.
Tänapäeva inimest nimetatakse mõnikord "anatoomiliselt tänapäevaseks inimeseks". Homo sapiens peab end kõige mõjukamaks liigiks planeedil. Siiski on paljud eluvormid, eriti taimed ja algloomad, avaldanud palju suuremat mõju õhule, kivimitele, elule ja looduskeskkonnale Maal.
Päritolu
Tänapäeva inimeste hiljutine Aafrika päritolu on anatoomiliselt tänapäevaste inimeste päritolu ja leviku peamiseks mudeliks.
Hüpotees, et inimene on üheainsa päritoluga, avaldati Charles Darwini teoses "Inimese põlvnemine" (1871). Seda kontseptsiooni toetavad tänapäevase mitokondriaalse DNA uurimine ja fossiilsete inimeste füüsilisel antropoloogial põhinevad tõendid. Geneetiliste ja fossiilsete tõendite kohaselt arenesid Homo sapiens'i vanemad versioonid ainult Aafrikas 200 000 ja 100 000 aasta vahel, kusjuures ühe haru liikmed lahkusid Aafrikast 90 000 aastat tagasi ja asendasid aja jooksul varasemaid inimpopulatsioone, nagu neandertallased ja Homo erectus.
Teadusringkondades valitseb peaaegu üksmeelne seisukoht, et kaasaegne inimene on pärit Ida-Aafrikast.
Neandertallaste täieliku genoomi sekveneerimine näitab, et neandertallased ja mõned tänapäeva inimesed jagavad mõningaid iidseid geneetilisi sugupuid. Uuringu autorid väidavad, et nende tulemused on kooskõlas neandertallaste kuni 4%-lise segunemisega mõnes populatsioonis. Selle segunemise põhjus ei ole teada. 2012. aasta augustis avaldatud uuringus pakuti välja, et DNA kattuvus on jäänuk nii neandertallaste kui ka tänapäeva inimeste ühisest esivanemast.
H. sapiens' i tekkimise skemaatiline kujutamine varasematest Homo liikidest. Horisontaalne telg näitab geograafilist asukohta; vertikaalne telg näitab aega miljoneid aastaid tagasi. Sinised alad näitavad kohalolekut antud ajal ja kohas.
Evolutsioon
Viimasest ühisest esivanemast Homo perekonna Homo evolutsiooni aeg on ligikaudu 10-2 miljonit aastat tagasi, Homo erectusest H. sapiens evolutsiooni aeg on ligikaudu 1,8-0,2 miljonit aastat tagasi.
Inimese evolutsiooni teaduslik uurimine on enamasti seotud Homo perekonna arenguga, kuid hõlmab tavaliselt ka teiste hominiidide ja hominiinide, näiteks Australopithecus'e, uurimist. "Tänapäeva inimese" all mõistetakse Homo sapiens'i liiki, mille ainus elusolev alamliik on Homo sapiens sapiens sapiens.
Homo sapiens idaltu, teine teadaolev alamliik, on nüüdseks välja surnud. Homo neanderthalensis, mis suri välja 30 000 aastat tagasi, on mõnikord liigitatud alamliigiks "Homo sapiens neanderthalensis". Geneetilised uuringud näitavad nüüd, et tänapäeva inimese ja neandertallaste funktsionaalne DNA lahkus 500 000 aastat tagasi.
Samamoodi on Homo rhodesiensis'e avastatud isendid mõnedes riikides liigitatud alamliigiks, kuid see liigitus ei ole laialdaselt aktsepteeritud.
Liigi varaseimad fossiilid
Kuni viimase ajani arvati, et anatoomiliselt kaasaegne inimene ilmus esimest korda fossiilides Aafrikas umbes 195 000 aastat tagasi. Molekulaarbioloogilised uuringud näitasid, et kõigi kaasaegsete inimpopulatsioonide ühisest esivanemast lahknemise ligikaudne aeg oli 200 000 aastat tagasi. Aafrika geneetilise mitmekesisuse laiaulatuslikus uuringus leiti, et ǂKhomani San inimeste geneetiline mitmekesisus oli 113 erineva populatsiooni hulgas suurim, mis teeb neist ühe 14 "esivanemate populatsiooniklastrist". Uurimus paigutas ka kaasaegse inimese rände alguse Edela-Aafrikasse, Namiibia ja Angola rannikupiiride lähedale.
1960ndatel aastatel dateeriti Marokos Jebel Irhoudis asuv arheoloogiline leiukoht umbes 40 000 aasta vanuseks, kuid 2000ndatel aastatel dateeriti see uuesti. Nüüd arvatakse, et see on 300 000-350 000 aasta vanune. Kolju kuju on peaaegu identne tänapäeva inimese omaga, kuigi lõualuu on erinev.
Loodusliku valiku jõud on jätkanud oma tegevust inimpopulatsioonides, kusjuures on tõendeid, et teatud genoomi piirkondades on viimase 15 000 aasta jooksul toimunud valik.
