Angola (/ænˈɡoʊlə/), ametlikult Angola Vabariik, on riik Lõuna-Aafrikas, mis piirneb lõunas Namiibiaga, põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigiga ja idas Sambiaga; selle läänerannik asub Atlandi ookeani ääres, pealinn on Luanda.
Angola on Aafrika Liidu, Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse, Ladina-Ameerika Liidu, Lõuna-Atlandi rahu- ja koostöötsooni ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse liikmesriik.
Kiired faktid
- Pindala: ligikaudu 1 246 700 km² (üks Aafrika suuremaid riike).
- Rahvaarv: hinnanguliselt ~35–36 miljonit (muutuv suurus ja kiire rahvastikukasv).
- Pealinn: Luanda — suurim linn, sadama- ja tööstuskeskus.
- Ametlik keel: portugali keel; laialdaselt räägitakse ka mitmesid bantu-keeli nagu umbundu, kimbundu ja kikongo.
- Valuuta: Angoola kwanza (AOA).
- Riigikorraldus: unitaarne presidendivabariik, poliitiliselt valitseb alates iseseisvumisest peamiselt MPLA.
- Administratiivne jagunemine: 18 provintsi (sh eraldi eksklaav Cabinda põhjas).
Lühike ajalooülevaade
Angola oli Portugali koloonia alates 16. sajandist kuni iseseisvumiseni 11. novembril 1975. Pärast iseseisvumist puhkes sisuline võimuvõitlus, mis eskaleerus pikaks kodusõjaks (peamiselt MPLA ja UNITA vahel) kuni 2002. aastani. Sõjajärgselt on riik taastanud infrastruktuuri ja majandust, kuid sotsiaalsed probleemid ning ebaühtlane areng püsivad.
Geograafia ja kliima
Angola geograafia on mitmekesine: Atlandi rannikul laiuvad rannatasandikud, sisemaal on savannid ja põõsastikud ning lõunas kuivem, poolkõrbeline ala. Põhjaosas ja idas leidub mägiseid alasid. Riigi peamised jõed on Kwanza (Cuanza) ja Kunene; samuti on riigil eksklaav Cabinda autorahvuslikus osas, mis asub Kongo Vabariigi ja Kongo DV vahel.
Kliima on valdavalt troopiline rannikul ja sisemaal varieeruv — vihmaperiood kestab tavaliselt novembrist aprillini, kuumal ja kuivemal hooajal on palju päikest. Lõunas on kuivem ja kuumem kliima.
Keel ja rahvastik
Ametlik keel on portugali keel, mida kasutatakse hariduses, avalikus halduses ja meedias. Samuti on laialt levinud mitmed bantu-keeled, sh umbundu, kimbundu, kikongo ja chokwe, mis kuuluvad erinevate rahvusgruppide igapäevase suhtluse aluseks. Angola rahvastik on noor: suur osa elanikest on alla 25-aastased.
Majandus
Angola majandus põhineb tugevalt nafta- ja kivimikaupade eksportil. Nafta moodustab suure osa riigi eksporditulust ja riigieelarvest ning on peamine investeerimisallikas. Ka teemandid, maavarad (raud, fosfaadid, vask) ja kalandus on olulised. Pärast kodusõda on toimunud infrastruktuuri taastamine ja välisinvesteeringute kasv, kuid majandus on tundlik õli hinna kõikumistele. Põllumajandus on potentsiaalne tööhõiveallikas, kuid tootlikkus on mitmel alal piiratud.
Poliitika ja haldus
Angola on presidendivõimuga riik. Poliitiline süsteem on ajaloos olnud keskendunud ühe partei (MPLA) rollile, kuid riigis toimuvad ka valimised ja on pluralism. Halduse aluseks on provintsid ja alamühikute võrgustik.
Loodus, elurikkus ja keskkonnaprobleemid
Angolas on rikkalik taimestik ja loomastik: miombo-metsad, savannid ja rannikuökosüsteemid toetavad mitmesuguseid liike. Samas tekitavad nafta- ja kaevandustegevus, metsaraie ning kasvav urbaniseerumine keskkonnamuresid. Riigis on mitmed looduskaitsealad, kuid nende haldamine ja rahastus vajavad tugevat toetust.
Kultuur ja turism
Angola kultuur on segu põlisrahvaste kommetest ja portugali pärandist: muusika (nt semba ja kizomba), tantsud, käsitöö ja köök on olulised. Luanda on kultuuriline keskus, aga ka teised piirkonnad pakuvad ajaloolisi ja looduspõhiseid vaatamisväärsusi. Turism on kasvav sektor, kuid saab hoo sisse alles, kui infrastruktuur ja turvalisus laiemalt paranevad.
Väljakutsed ja arenguvõimalused
- Majanduslik sõltuvus naftast ja vajadus majanduse mitmekesistamiseks.
- Sotsiaalne ebavõrdsus, infrastruktuuri ja teenuste kättesaadavuse parandamine (haridus, tervishoid).
- Keskkonnakaitse ja jätkusuutlik loodusvarade kasutus.
- Noore tööjõu koolitus ja tööhõive loomine.
Angola on strateegiline ja ressursirikas riik Lõuna-Aafrikas. Selle tulevik sõltub suuresti poliitilisest stabiilsusest, majanduspoliitikast ja võimest suunata tulu ressurssidelt jätkusuutliku arengu suunas, mis tooks kasu laiemale elanikkonnale.
