Arafura meri: asukoht, geograafia ja tähtsus Austraalia ja Uus-Guinea vahel
Arafura meri — asukoht, geograafia ja strateegiline tähtsus Austraalia ja Uus-Guinea vahel. Uuri koordinaate, mandrilava, ökosüsteemi ja meretranspordi mõju.
Koordinaadid: 9°30′S 135°0′E / 9.500°S 135.000°E / -9.500; 135.000
Arafura meri asub Vaiksest ookeanist lääne pool. See hõlmab Austraalia ja Uus-Guinea vahelist mandrilava.
Asukoht ja piirid
Arafura meri paikneb Austraalia kirde- ja Uus-Guinea edelaosa vahel, ulatudes ida-lääneselt ligikaudu Timori läänesuunast kuni Arafura sügavikuni ja põhjapoolsetesse saarestikesse. Meri on seotud ka Torresi väinaga, mis ühendab Arafura merd Aafrika ja Vaikse ookeani vahel oleva Karpentaria lahega. Piirid on geograafiliselt määratletud mandrilava äärte, saarestike ja läheduses asuvate veekogude järgi.
Geograafia ja sügavus
Arafura meri on valdavalt madalavetealune merelaht, sest see asub mandrilava peal. Selle keskmine sügavus on suhteliselt madal — tavaliselt mõnekümne kuni ~200 meetri vahel — kuid leidub ka sügavamikke ja kanjoneid, kus merepõhi laskub sügavamale. Madala sügavuse tõttu mõjutavad meres toimuvad temperatuurimuutused ja lainetus rohkem kogu veekihi olekut.
Veesüsteem ja kliima
Mere veeparameetreid mõjutavad troopiline kliima, monsoonid ja hooajalised tuuled. Monsoonperioodil võivad tugevamad tuuled ja vihmad põhjustada suuremat magevee tarneid jõgedest Uus-Guineast ning lainetust Austraaliast. Kuid Arafura mere vee temperatuur on enamasti soe, mis soodustab rikkaid bioloogilisi ökosüsteeme. Hoovused kannavad vett ida-läänes ja võivad mõjutada küllastumise ning toitainete jaotust.
Elustik ja ökosüsteemid
Arafura mere madalad ja soojad veed toetavad mitmesuguseid ökosüsteeme: murdunud korallrehte, mudased ja liivased põhjapinnad, mererohud ja suudmealade mangroovialad. Need elupaigad on olulised kalaliikide paljunemiseks ja noorloomade kasvuks ning toetavad linnustikku ja mereimetajaid. Meres leidub nii kommertsilisi kalaliike kui ka kaitstavaid liike, ning piirkonna bioloogiline mitmekesisus on tähtis nii ökoloogiliselt kui ka kohalikele kogukondadele.
Majanduslik tähtsus
Arafura mere roll majanduses on mitmekesine. Peamised kasutusalad on:
- kalandus — piirkondlik ja väiksemastuuriga kommerts- ning kohaliku tarbimise kalapüük;
- laevandus — mere kaudu kulgevad kaubateed ühendavad Austraaliat ja lähiriike; kuigi sügavus piirab väga suurte laevade liikumist mõnes osas;
- nafta- ja gaasivarud — mandrilava äärtes ja lähedal on uuritud võimalikke energiaressursse; arendusprojektid võivad piirkonda majanduslikult mõjutada;
- turism — eriti saared, kalapüük ja loodushuvilised, kes külastavad korallrahte ja rannikualasid.
Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid
Kohalikud kogukonnad ning regionaalsed majandustegevused mõjutavad Arafura mere ökosüsteeme. Peamised ohud on:
- ülepüük ja eba jätkusuutlik kalapüük;
- naftakaevanduste ja muu infrastruktuuri mõju (reostus, häiringud merepõhjale);
- kliimamuutused — merevee soojenemine, korallide valgendamine ja meretaseme tõus;
- saasteveed ja pinnasesete ladestumine suudmealadest, mis kahjustavad mangroove ja mererohu alasid.
Keskkonnahoid vajab koostööd Austraalia, Uus-Guinea (Papua Uus-Guinea) ja kohalike kogukondade vahel, et tasakaalustada majandustegevust ja looduskaitset.
Ajalooline ja kultuuriline tähtsus
Arafura mere ning selle rannikuala on olnud sajandeid elupaigaks ja liikumisteeks rändajatele, kaluritele ja kohalikele hõimudele. Merealused ressursid ja liikumisvõimalused on mõjutanud kultuurilisi kontakte Austraalia põhjapoolsete aborigeenikogukondade ja Uus-Guinea rahvaste vahel. Kaasaegsed piiri- ja meranduspoliitika küsimused peegeldavad neid ajaloolisi seoseid.
Kokkuvõte
Arafura meri on geograafiliselt ja ökologiliselt tähtis piirkond Austraalia ja Uus-Guinea vahel. Selle madalad, soojad veed toetavad rikkalikku elustikku ja piirkondlikku majandust, kuid samas on mere ökosüsteemid tundlikud ülepüügile, naftatööstuse mõjudele ja kliimamuutustele. Tulevane jätkusuutlikkus sõltub regionaalsest koostööst, teaduspõhistest haldusmeetmetest ja kohalike kogukondade osalusest looduse kaitses.


Kaart
Geograafia
Arafura meri piirneb Torresi väinaga ja selle kaudu idas Korallimerega, lõunas Carpentaria lahega, läänes Timori merega ning loodes Banda ja Cerami merega. Ta on 1290 kilomeetrit pikk ja 560 kilomeetrit lai. Mere sügavus on enamasti 50-80 meetrit (165-265 jalga), kusjuures sügavus suureneb lääne suunas. Kuna tegemist on madalate troopiliste meredega, on selle vesi troopiliste tsüklonite lähtealuseks.
Meri on üle Arafura šelfi, mis on osa Sahuli šelfist. Kui merepind oli viimase jääaja maksimumi ajal madal, moodustasid Arafura šelf, Carpentaria laht ja Torresi väin suure tasase maismaasilla. See sild ühendas Austraaliat ja Uus-Guineat ning võimaldas inimestel liikuda Aasiast Austraaliasse. Ühendatud maismaamass moodustas Sahuli mandri.
Otsige