Arafura meri: asukoht, geograafia ja tähtsus Austraalia ja Uus-Guinea vahel

Arafura meri — asukoht, geograafia ja strateegiline tähtsus Austraalia ja Uus-Guinea vahel. Uuri koordinaate, mandrilava, ökosüsteemi ja meretranspordi mõju.

Koordinaadid: 9°30′S 135°0′E / 9.500°S 135.000°E / -9.500; 135.000

Arafura meri asub Vaiksest ookeanist lääne pool. See hõlmab Austraalia ja Uus-Guinea vahelist mandrilava.

Asukoht ja piirid

Arafura meri paikneb Austraalia kirde- ja Uus-Guinea edelaosa vahel, ulatudes ida-lääneselt ligikaudu Timori läänesuunast kuni Arafura sügavikuni ja põhjapoolsetesse saarestikesse. Meri on seotud ka Torresi väinaga, mis ühendab Arafura merd Aafrika ja Vaikse ookeani vahel oleva Karpentaria lahega. Piirid on geograafiliselt määratletud mandrilava äärte, saarestike ja läheduses asuvate veekogude järgi.

Geograafia ja sügavus

Arafura meri on valdavalt madalavetealune merelaht, sest see asub mandrilava peal. Selle keskmine sügavus on suhteliselt madal — tavaliselt mõnekümne kuni ~200 meetri vahel — kuid leidub ka sügavamikke ja kanjoneid, kus merepõhi laskub sügavamale. Madala sügavuse tõttu mõjutavad meres toimuvad temperatuurimuutused ja lainetus rohkem kogu veekihi olekut.

Veesüsteem ja kliima

Mere veeparameetreid mõjutavad troopiline kliima, monsoonid ja hooajalised tuuled. Monsoonperioodil võivad tugevamad tuuled ja vihmad põhjustada suuremat magevee tarneid jõgedest Uus-Guineast ning lainetust Austraaliast. Kuid Arafura mere vee temperatuur on enamasti soe, mis soodustab rikkaid bioloogilisi ökosüsteeme. Hoovused kannavad vett ida-läänes ja võivad mõjutada küllastumise ning toitainete jaotust.

Elustik ja ökosüsteemid

Arafura mere madalad ja soojad veed toetavad mitmesuguseid ökosüsteeme: murdunud korallrehte, mudased ja liivased põhjapinnad, mererohud ja suudmealade mangroovialad. Need elupaigad on olulised kalaliikide paljunemiseks ja noorloomade kasvuks ning toetavad linnustikku ja mereimetajaid. Meres leidub nii kommertsilisi kalaliike kui ka kaitstavaid liike, ning piirkonna bioloogiline mitmekesisus on tähtis nii ökoloogiliselt kui ka kohalikele kogukondadele.

Majanduslik tähtsus

Arafura mere roll majanduses on mitmekesine. Peamised kasutusalad on:

• kalandus — piirkondlik ja väiksemastuuriga kommerts- ning kohaliku tarbimise kalapüük;
• laevandus — mere kaudu kulgevad kaubateed ühendavad Austraaliat ja lähiriike; kuigi sügavus piirab väga suurte laevade liikumist mõnes osas;
• nafta- ja gaasivarud — mandrilava äärtes ja lähedal on uuritud võimalikke energiaressursse; arendusprojektid võivad piirkonda majanduslikult mõjutada;
• turism — eriti saared, kalapüük ja loodushuvilised, kes külastavad korallrahte ja rannikualasid.

Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid

Kohalikud kogukonnad ning regionaalsed majandustegevused mõjutavad Arafura mere ökosüsteeme. Peamised ohud on:

• ülepüük ja eba jätkusuutlik kalapüük;
• naftakaevanduste ja muu infrastruktuuri mõju (reostus, häiringud merepõhjale);
• kliimamuutused — merevee soojenemine, korallide valgendamine ja meretaseme tõus;
• saasteveed ja pinnasesete ladestumine suudmealadest, mis kahjustavad mangroove ja mererohu alasid.

Keskkonnahoid vajab koostööd Austraalia, Uus-Guinea (Papua Uus-Guinea) ja kohalike kogukondade vahel, et tasakaalustada majandustegevust ja looduskaitset.

Ajalooline ja kultuuriline tähtsus

Arafura mere ning selle rannikuala on olnud sajandeid elupaigaks ja liikumisteeks rändajatele, kaluritele ja kohalikele hõimudele. Merealused ressursid ja liikumisvõimalused on mõjutanud kultuurilisi kontakte Austraalia põhjapoolsete aborigeenikogukondade ja Uus-Guinea rahvaste vahel. Kaasaegsed piiri- ja meranduspoliitika küsimused peegeldavad neid ajaloolisi seoseid.

Kokkuvõte

Arafura meri on geograafiliselt ja ökologiliselt tähtis piirkond Austraalia ja Uus-Guinea vahel. Selle madalad, soojad veed toetavad rikkalikku elustikku ja piirkondlikku majandust, kuid samas on mere ökosüsteemid tundlikud ülepüügile, naftatööstuse mõjudele ja kliimamuutustele. Tulevane jätkusuutlikkus sõltub regionaalsest koostööst, teaduspõhistest haldusmeetmetest ja kohalike kogukondade osalusest looduse kaitses.

Otsing