Carpentaria laht
Carpentaria laht (14°00′S 139°00′E / 14.000°S 139.000°E / -14.000; 139.000) on suur, madal meri, mida kolmest küljest ümbritseb Põhja-Austraalia. Selle põhjaserv on Arafura meri; Austraalia ja Uus-Guinea vaheline meri. Lahe on oma suudmes 590 km lai ja kaugemal lõunas 675 km. Põhja-lõuna vahemaa on üle 700 km. Selle veeala on umbes 300 000 km². Lahe sügavus on 55-66 meetrit, kuigi on ka kohti, mis on kuni 82 meetri sügavused. Viimasel jääajal oleks laht olnud kuiv maa.
Carpentaria lahe asukoht.
Carpentaria laht 1859. aasta Hollandi kaardilt
Carpentaria laht Bentincki saare (Lõuna-Wellesley saared) ja Austraalia mandriosa vahel.
Geograafia
Lahte ümbritsev maa on üldiselt tasane ja madalal asuv. Läänes on Arnhem Land, Põhja-Territooriumi Top End ja Groote Eylandt, lahe suurim saar. Idas on Cape Yorgi poolsaar. Lõunapoolne ala on osa Queenslandist), mida nimetatakse Golfi maaks või lihtsalt "laheks".
Kliima on kuum ja niiske, kaks aastaaega aastas. Kuivaperiood kestab umbes aprillist kuni novembrini ja on väga kuiva kagu-ida tuulega, mida põhjustavad talvised kõrgrõhkkonnad lõunas. Niiske hooaeg kestab detsembrist märtsini. Suurem osa aasta sademetest langeb nendel kuudel ja paljud madalad alad on üleujutatud. Novembrist kuni aprillini on laht ka troopiliste tsüklonite kasvulavaks.
Septembris ja oktoobris ilmub lõunapoolsel lahealal hommikupilv. Parim koht selle nägemiseks on Burketowni piirkonnas vahetult pärast koidut.
Euroopa uurimine
Esimene teadaolev eurooplane, kes seda piirkonda külastas, oli hollandlane Willem Janszoon (kelle nimi kirjutatakse ka Jansz) oma 1606. aasta reisil. Jan Carstenszoon (või Carstensz) külastas seda 1623. aastal ja nimetas lahe Hollandi Ida-India kindralkuberneri Pieter de Carpentieri järgi. Abel Tasman uuris 1644. aastal samuti seda rannikut. Hiljem uuris ja kaardistas seda piirkonda Matthew Flinders aastatel 1802 ja 1803.
Esimene maismaaekspeditsioon, mis jõudis lahe äärde, oli Burke'i ja Willsi ekspeditsioon, mida juhtisid Robert O'Hara Burke ja William John Wills. Nad lahkusid Melbourne'ist 1860. aasta augustis ja jõudsid Bynoe jõe äärde 1861. aasta veebruaris.
Golfi jõed
- Archer River
- Calverti jõgi
- Coxi jõgi
- Flindersi jõgi
- Gilberti jõgi
- Leichhardti jõgi
- McArthuri jõgi
- Missiooni jõgi
- Mitchelli jõgi
- Alice River
- Norman River
- Roperi jõgi
- Wiltoni jõgi
- Smithburne'i jõgi
- Staaten River
- Wenlocki jõgi
Küsimused ja vastused
K: Mis on Carpentaria laht?
V: Carpentaria laht on suur, madal meri, mida kolmest küljest ümbritseb Põhja-Austraalia.
K: Milline on Carpentaria lahe põhjaserv?
V: Carpentaria lahe põhjaserv on Arafura meri, mis on Austraalia ja Uus-Guinea vaheline meri.
K: Kui lai on Carpentaria laht oma suudmes?
V: Carpentaria laht on oma suudmes 590 km lai.
K: Kui lai on Carpentaria laht lõuna pool?
V: Carpentaria laht on lõuna pool 675 km lai.
K: Kui suurt veeala hõlmab Carpentaria laht?
V: Carpentaria lahe veeala on umbes 300 000 km².
K: Milline on Carpentaria lahe sügavus?
V: Carpentaria lahe sügavus on 55-66 meetrit, kuigi on kohti, mis on kuni 82 meetri sügavused.
K: Kas Carpentaria laht oli viimasel jääajal kuiv maa?
V: Jah, viimasel jääajal oleks Carpentaria laht olnud kuiv maa.
