Carpentaria laht – Põhja-Austraalia suur madal meri, pindala ja sügavus
Carpentaria laht (14°00′S 139°00′E / 14.000°S 139.000°E / -14.000; 139.000) on suur, madal meri, mida kolmest küljest ümbritseb Põhja-Austraalia. Selle põhjaserv on Arafura meri; Austraalia ja Uus-Guinea vaheline meri. Lahe on oma suudmes 590 km lai ja kaugemal lõunas 675 km. Põhja-lõuna vahemaa on üle 700 km. Selle veeala on umbes 300 000 km². Lahe sügavus on 55-66 meetrit, kuigi on ka kohti, mis on kuni 82 meetri sügavused. Viimasel jääajal oleks laht olnud kuiv maa.
Asukoht ja geograafia
Carpentaria laht asub Austraalia loode- ja põhjapoolsema rannikuala vahel, ulatudes Kanada ja Cape Yorki vahelisele alale. Lahe looduslik omapära tuleneb laiast ja madalast mandrihõljumisest: merepõhi on valdavalt lamedapõhine kontinentaalne platvorm, mille servad ei lange järsult, mistõttu veesügavused püsivad väiksed võrreldes avamerega.
Kliima ja hüdroloogia
Lahe kliima on troopiline monsoon-kliima, mida iseloomustavad selged märg (sügis-talv - kuiv) ja kuiv (talv-kevade vahel) perioodid — märksa intensiivsem sademete periood kestab tavaliselt suvest kuni hilissügisesse (umbes november–aprill). Sellel ajal toovad monsoonituuled ja tsüklonid suure sademete hulga, tugevaid tuuli ja võimalikud tormilained, mis võivad põhjustada rannikualadel üleujutusi ja tormilainetega seotud erosiooni.
Rannikud, ökosüsteemid ja elurikkus
- Mangroovimetsa ja mudaplatood: lahe rannikualadel on laialdased mangroovialad ja mudapinnad, mis pakuvad olulisi elupaiku paljudele kalaliikidele ja rändlindudele.
- Rohukamarad ja merikotkad: madalavesised alad sisaldavad seagrass-välju, mis on olulised dugongide ja kilpkonnade toitumis- ning paljundusalad.
- Kalastus ja ekosüsteemiteenused: laht toimib poegimis- ja kasvualana kasvukaladele (nt barramundi) ning krevettidele ja muudele mereelukatele, mis on kohaliku ja regiooni kalanduse aluseks.
- Linnustik: rannikualade mudased tagamaad ja soised alad on tähtsad peatus- ja pesitsusalad mitmetele rändlindude liikidele.
Rannikuasukad ja majandus
Carpentaria lahe rannikul elavad nii Aborigeenide kogukonnad kui ka kantud linnad ja sadamad. Mõned tuntumad asulad ja tegevused:
- Weipa — oluline boksiiidikaevandamise ja sadamate keskus lõunapoolsel rannikul.
- Karumba, Normanton ja Burketown — väiksemad sadamalinnad, mis teenindavad kalandust, karjakasvatust ja kohalikke kaubandustegevusi.
- Kalandus — kommertskalastus (nt krevett, barramundi) ja kohaliku kogukonna tarbeks püüdmine on olulised majandusharud.
Keskkonnakaitse ja probleemid
Kuigi laht on ökoloogiliselt rikas, on selle rannikuala tundlik inimtegevuse mõjudele. Peamised keskkonnaprobleemid hõlmavad:
- kaevandamis- ja laevandustegevuse mõju (nt Weipa boksiiidi eksport),
- ülepüügi ja ebasoodsate kalapüügipraktikate ohud kalavarudele,
- mürgiste ainete ja ülerikkalastumise tagajärjel muutused ökosüsteemides,
- klimaatiliste muutuste ja meretaseme tõusu võimalikud mõjud rannikualadele ja madalikele ökosüsteemidele.
Mitmed piirkonnad on kaitse all või kuuluvad haldusmeetmete alla, et säilitada elupaiku ja reguleerida kalapüüki.
Ajalugu ja kultuur
Lahe ala on olnud juba tuhandeid aastaid Aborigeenide asupaik ning sisaldab mitmesuguseid kultuurilisi ja maastikulisi tähiseid. Viimase jääaja ajal, kui mere tase oli oluliselt madalam, oli Carpentaria laht kuivamaa ja sealt läbi kulgesid maismaateed, mis mõjutasid inimeste ja loomade levikut regioonis.
Lihtne ülevaade
- Pindala: ligikaudu 300 000 km².
- Laius suuosas: umbes 590 km, lõunaosas kuni 675 km; pikkus põhjast lõunasse üle 700 km.
- Sügavus: tavaliselt 55–66 m, kohati kuni 82 m.
- Olulisus: rikas elustik, kalandus, kohalik majandus ja kultuuriline pärand.
Carpentaria laht on seega Põhja-Austraalia tähtis mereala, mille madal vee sügavus, laialdased rannikualad ja troopiline kliima loovad unikaalseid looduslikke tingimusi ning samas ka eriprobleeme haldamiseks ja kaitseks.


Carpentaria lahe asukoht.


Carpentaria laht 1859. aasta Hollandi kaardilt


Carpentaria laht Bentincki saare (Lõuna-Wellesley saared) ja Austraalia mandriosa vahel.
Geograafia
Lahte ümbritsev maa on üldiselt tasane ja madalal asuv. Läänes on Arnhem Land, Põhja-Territooriumi Top End ja Groote Eylandt, lahe suurim saar. Idas on Cape Yorgi poolsaar. Lõunapoolne ala on osa Queenslandist), mida nimetatakse Golfi maaks või lihtsalt "laheks".
Kliima on kuum ja niiske, kaks aastaaega aastas. Kuivaperiood kestab umbes aprillist kuni novembrini ja on väga kuiva kagu-ida tuulega, mida põhjustavad talvised kõrgrõhkkonnad lõunas. Niiske hooaeg kestab detsembrist märtsini. Suurem osa aasta sademetest langeb nendel kuudel ja paljud madalad alad on üleujutatud. Novembrist kuni aprillini on laht ka troopiliste tsüklonite kasvulavaks.
Septembris ja oktoobris ilmub lõunapoolsel lahealal hommikupilv. Parim koht selle nägemiseks on Burketowni piirkonnas vahetult pärast koidut.
Euroopa uurimine
Esimene teadaolev eurooplane, kes seda piirkonda külastas, oli hollandlane Willem Janszoon (kelle nimi kirjutatakse ka Jansz) oma 1606. aasta reisil. Jan Carstenszoon (või Carstensz) külastas seda 1623. aastal ja nimetas lahe Hollandi Ida-India kindralkuberneri Pieter de Carpentieri järgi. Abel Tasman uuris 1644. aastal samuti seda rannikut. Hiljem uuris ja kaardistas seda piirkonda Matthew Flinders aastatel 1802 ja 1803.
Esimene maismaaekspeditsioon, mis jõudis lahe äärde, oli Burke'i ja Willsi ekspeditsioon, mida juhtisid Robert O'Hara Burke ja William John Wills. Nad lahkusid Melbourne'ist 1860. aasta augustis ja jõudsid Bynoe jõe äärde 1861. aasta veebruaris.
Golfi jõed
- Archer River
- Calverti jõgi
- Coxi jõgi
- Flindersi jõgi
- Gilberti jõgi
- Leichhardti jõgi
- McArthuri jõgi
- Missiooni jõgi
- Mitchelli jõgi
- Alice River
- Norman River
- Roperi jõgi
- Wiltoni jõgi
- Smithburne'i jõgi
- Staaten River
- Wenlocki jõgi
Küsimused ja vastused
K: Mis on Carpentaria laht?
V: Carpentaria laht on suur, madal meri, mida kolmest küljest ümbritseb Põhja-Austraalia.
K: Milline on Carpentaria lahe põhjaserv?
V: Carpentaria lahe põhjaserv on Arafura meri, mis on Austraalia ja Uus-Guinea vaheline meri.
K: Kui lai on Carpentaria laht oma suudmes?
V: Carpentaria laht on oma suudmes 590 km lai.
K: Kui lai on Carpentaria laht lõuna pool?
V: Carpentaria laht on lõuna pool 675 km lai.
K: Kui suurt veeala hõlmab Carpentaria laht?
V: Carpentaria lahe veeala on umbes 300 000 km².
K: Milline on Carpentaria lahe sügavus?
V: Carpentaria lahe sügavus on 55-66 meetrit, kuigi on kohti, mis on kuni 82 meetri sügavused.
K: Kas Carpentaria laht oli viimasel jääajal kuiv maa?
V: Jah, viimasel jääajal oleks Carpentaria laht olnud kuiv maa.