Matthew Flinders — Inglise meresõitja ja Austraalia kartograaf (1774–1814)
Matthew Flinders — Inglise meresõitja ja Austraalia kartograaf (1774–1814), kes ümbermaailmareisil tuvastas Austraalia: avastused, vangistusaeg ja kauakestev pärand.
Matthew Flinders RN (16. märts 1774 - 19. juuli 1814) oli inglise meresõitja ja kartograaf. Ta oli Austraalia esimese ümbermaailmareisi juht ja tuvastas selle mandrina.
Flinders tegi aastatel 1791-1810 kolm teekonda lõunapoolset ookeani. Teisel reisil kinnitasid George Bass ja Flinders, et Van Diemen's Land (praegune Tasmaania) on saar. Kolmandal reisil tiirutas Flinders koos aborigeenide mehe Bungaree'ga ümber mandriosa, mida hakati nimetama Austraaliaks.
Tagasi Inglismaale suundudes vajas Flindersi laev 1803. aastal kiireloomulist remonti Isle de France'il (Mauritiusel). Kuigi Suurbritannia ja Prantsusmaa olid sõjas, arvas Flinders, et tema töö teaduslikkus tagab ohutu läbipääsu, kuid kahtlane kuberner hoidis teda enam kui kuus aastat vahi all. Vangistuses pani ta oma reiside üksikasjad kirja, et need tulevikus avaldada, ning esitas oma põhjendused uue mandri nimetamiseks "Austraaliaks", mis oli Uus-Hollandi ja Uus-Lõuna-Walesi koondnimetus - selle ettepaneku võttis hiljem vastu kuberner Macquarie.
Flindersi tervis oli siiski kannatanud ja kuigi ta jõudis koju 1810. aastal, ei elanud ta oma laialdaselt kiidetud raamatu ja atlase "Reis Terra Australisele" avaldamiseni.
Varane elu ja mereteekond
Flinders sündis Inglismaal 1774. aastal ja liitus noorena Briti kuninglikku mereväkke. Ta omandas praktilisi oskusi navigatsioonis ja kaardistamises, mis kujunesid tema hilisemate uurimisreiside aluseks. Flinders teenis mitmetel laevadel ja osales varakult ekspeditsioonidel lõunapoolsetel meredel, kuni sai peamise juhtrolli oma tuntud ümbermaailmareisil.
Peamised saavutused ja ümbermaailmareis
Flinders juhtis 1801–1803 laeva HMS Investigator ekspeditsiooni, mille käigus tegi esimese dokumenteeritud ümbermaailmareisi Austraalia ümber. Ta kaardistas pikalt mandri rannajoont, avastas või konkreetistas paljusid lahesoppe, neeme ja saari ning parandas tol ajal levinud ebatäpsusi kaartidel. Tema kaaslane ja tõlgiks olnud aborigeen Bungaree mängis olulist rolli kohalike vetes liikumisel ja kohtumistel aborigeenide gruppidega.
Vangistus Isle de France'il (Mauritius)
1803. aastal pidi Flinders parandustöödeks suundudes peatuma Prantsuse kontrolli all olnud Isle de France'il. Kuigi ekspeditsiooni eesmärk oli teaduslik ja kartograafiline, ei pääsenud Flinders prantsuse võimu suspitsioonist ning kuberner peatas ja hoidis teda vangistuses üle kuue aasta. Vangistuses jätkas Flinders oma märkmete ja kaartide koostamist ning töötas välja ka põhjenduse nimemuutuseks, soovitades laiemalt kasutada nime "Austraalia" (Australia) Uus-Hollandi ja Uus-Lõuna-Walesi asemel.
Publikatsioon ja pärand
Pärast tagasitulekut Inglismaale koondas Flinders oma reisikirjelduse ja detailkaardid, mis avaldati teoses "A Voyage to Terra Australis" koos põhjaliku atlasetega. Tema tööd olid merenduse, geograafia ja teaduse valdkonnas väga mõjukad: Flindersi kaartidel põhinesid hiljem edasised mereteed ja koloniseerimine ning paljud looduslikud objektid ja kohanimed Austraalias kannavad tema nime.
- Kaardistamine: Flindersi täpsed rannikaardid vähendasid navigatsiooniriske ja aitasid tulevast laevaliiklust.
- Nimekuju "Austraalia": Flinders populariseeris nime ja tema ettepanek leidis lõpuks laiemat vastuvõttu, aidates ühtlustada mandri nimetust.
- Kultuuriline ja teaduslik panus: Tema kirjeldused kohtumistest aborigeenidega, mereloomastikust ja geograafiast on olulised ajaloo- ja teadustekstid.
Isiklik ja lõpp
Vangistuse ja rasketes tingimustes veedetud aastad mõjutasid Flindersi tervist püsivalt. Ta jõudis Inglismaale tagasi 1810. aastal. Kuigi ta pühendus oma tööde avaldamisele, suri ta 1814. aastal. Tema kaardid, päevikud ja akadeemiline pärand on jätnud püsiva jälje Austraalia uurimislukku ning Flindersi nime kannavad mitmed geograafilised objektid kogu mandril.
Flindersi töö tähistab olulist osa Austraalia varajasest teaduslikust ja merendusalasest uurimisest: tema kaardid ja kirjeldused aitasid muuta tundmatud rannikualad tuntud ja navigeeritavateks ning andsid tollasele maailmale selgema arusaama Austraalia kui eraldiseisva mandri olulisusest.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Matthew Flinders?
V: Matthew Flinders oli inglise meresõitja ja kartograaf, kes juhtis Austraalia esimest ümbermaailmareisi ja tuvastas selle mandrina.
K: Mida kinnitasid George Bass ja Flinders oma teisel reisil?
V: Oma teisel reisil kinnitasid George Bass ja Flinders, et Van Diemen's Land (praegune Tasmaania) on saar.
K: Mida tegi Flinders oma kolmanda reisi ajal?
V: Oma kolmanda reisi ajal tiirutas Flinders koos aborigeenide mehe Bungaree'ga ümber mandriosa, mis sai tuntuks Austraalia nime all.
K: Miks vajas Flindersi laev Isle de France'il (Mauritiusel) kiiret remonti?
V: Tagasiteel Inglismaale 1803. aastal vajas Flinderi laev kiireloomulist remonti Isle de France'il (Mauritiusel).
K: Miks teda hoiti üle kuue aasta vahi all?
V: Kuigi Suurbritannia ja Prantsusmaa olid sõjas, arvas Flinders, et tema töö teaduslikkus tagab ohutu läbipääsu, kuid kahtlane kuberner hoidis teda üle kuue aasta vahi all.
K: Mida ta vangistuses olles üles täheldas?
V: Vangistuses olles pani ta oma reiside üksikasjad kirja, et neid hiljem avaldada. Samuti esitas ta oma põhjendused uue mandri nimetamiseks "Austraaliaks", mis on Uus-Hollandi ja Uus-Lõuna-Walesi koondnimetus, ja selle ettepaneku võttis hiljem vastu kuberner Macquarie.
K: Mis juhtus tema tervisega sel perioodil?
V: Tema tervis kannatas selle aja jooksul väga palju, kuna teda hoiti nii kaua vangistuses. Kuigi ta jõudis koju 1810. aastal, ei elanud ta oma laialdaselt kiidetud raamatu ja atlase "A Voyage to Terra Australis" avaldamiseni.
Otsige