Mauritiuse Vabariik on saareriik Mascarene'i saartel. Siia kuuluvad Rodrigues, Agaléga ja St. Brandon ning Mauritius. Varem valitsesid seda Euroopa riigid Portugal, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kuid nüüd on ta iseseisev.

Port Louis on selle pealinn. 2000. aasta rahvaloendusel oli riigi rahvaarv 1 178 848 inimest. Riik on jõukas ja kaupleb peamiselt Lõuna-Aafrika ja Indiaga. Mauritiuse saarel elas dodo.

Asukoht ja geograafia

Mauritius asub Lõuna-Aafrika ja India poolsaare vahel India ookeanis, Mascarene'i saarestiku idaosas. Suurim ja tihedamini asustatud saar on Mauritius; lisaks kuuluvad riiki väiksemad saared Rodrigues, Agaléga ja St. Brandon. Ilmastik on troopiline — soojad, niisked suved ja pehmemad talved. Saarte maastikku iseloomustavad lavakivikoored, mäed, rannikualad ja korallrahu, mis pakuvad väärtuslikke elupaiku mereelustikule.

Ajaloopõgusus

Saarte ajalugu hõlmab rännakuid, avastusi ja koloniseerimist. Portugallased olid piirkonnas esimesed eurooplased, seejärel asusid saared ajutiselt hollandi ja prantsuse haldusse. Hollandi perioodil (17. sajand) sai saar nime Mauritiuse — Maurice'i järgi. 18. sajandil valitsesid prantslased, kes tegid saarest tähtsa sadama ja põllumajanduse keskuse; seejärel vallutasid britid saare 1810. aastal. Mauritius sai iseseisvaks riigiks 1968. aastal ja 1992. aastal kuulutati see vabariigiks. Lühidalt — Mauritiuse ajalugu on segu mitmest kultuurilisest ja poliitilisest mõjust, mis on jätnud tugeva mitmekultuurilise pärandi.

Rahvaarv, etniline koosseis ja keel

2000. aasta rahvaloenduse andmeid on toiminud alusena demograafiliste trendide jälgimiseks; hilisemates hinnangutes on Mauritiuse rahvaarv kasvanud ja 2020. aastate alguseks liigub see umbes 1,2–1,4 miljoni inimese kandis. Rahvastik on mitmerahvuseline: suur osa elanikkonnast on indo-mauritiuslased (pärinevad peamiselt India tööjõust), lisaks creole'id (mittepärimusega rahvarühmade järeltulijad), hiinlased ja eurooplased.

Ametlik keel on inglise keel, kuid igapäevases elus on laialt levinud ka prantsuse keel ja Mauritiuse kreoolkeel. Religioosselt on suurimaks usugrupiks hinduism, järgneb kristlus (peamiselt katoliiklik) ja islam — näide tihedast kultuurilisest segunemisest.

Majandus

Mauritius on Lõuna-Aafrika kontekstis suhteliselt jõukas saareriik. Traditsiooniliselt on majandus põhinenud suhkrukasvatusel, kuid alates 20. sajandi lõpust on toimunud olulist mitmekesistumist. Tähtsamad majandusharud on:

  • suhkru- ja põllumajandus,
  • tekstiili- ja rõivatööstus,
  • turism (randu, sukeldumisvõimalusi ja looduspaiku otsivad külastajad),
  • finantsteenused ja offshore-teenused,
  • infotehnoloogia ja äriprotsesside allhanke teenused (BPO).

Riik kaupleb aktiivselt naabritega; traditsiooniliselt on olulised kaubanduspartnerid Lõuna-Aafrika ja India, kuid majandusühendused on laiemad: Euroopa ja Aasia turgudega.

Valuuta on Mauritiuse ruupia (MUR). Riik on suutnud hoida suhteliselt kõrgemat elatustaset piirkonnas tänu stabiilsele poliitikale, väheteenindus- ja eksporditulu kasvule ning investeeringutele haridusse ja infrastruktuuri.

Loodus, elusloodus ja dodo

Mauritiuse saared on tuntud oma unikaalse elurikkuse poolest. Kahjuks on osa endeemsetest liikidest hävinud inimmõju tõttu — kuulsaim neist on dodo, suur, lendamatu lind, kes oli Mauritiuse saarel kuni 17. sajandini (dodo). Tänapäeval tehakse palju tööd elupaikade kaitseks ja taastamiseks. Samuti on looduskaitsealade, näiteks Black River Gorges rahvuspargi, kaudu säilitamisele seatud rõhk.

Kultuur ja turism

Mauritius on mitmekultuuriline — toidukultuuris, festivalides ja igapäevapraktikates segunevad india, aafrika, hiina ja prantsuse mõjud. Turism keskendub eelkõige ranna- ja merepuhkusele, veeaktiviteetidele, loodushuviliste programmidele ja kultuuritursimile. Saar pakub ka gurmeekööke, kus on tugevaid vürtsiseid idamaisi ning paras ports mere- ja prantsuse mõjutusi.

Transport ja infrastruktuur

Suurem osa rahvusvahelisest lennuühendusest toimub Sir Seewoosagur Ramgoolam rahvusvahelise lennujaama kaudu (tuntud ka kui SSR International) ning saart mööda liigub ka maakondlik ja kohaliku tähtsusega teedevõrk. Kaubandus- ja sadamateenused on koondunud peamise linnapiirkonna ja sadamate juurde.

Poliitika ja haldus

Mauritius on parlamentaarne vabariik. Riigi pealinn on Port Louis, kus asuvad peamised valitsusasutused. Samuti on olemas kohalike omavalitsuste tasand, mis haldab saarte erinevaid osi ja väikesaari.

Kiired faktid

  • Riigi nimetus: Mauritiuse Vabariik
  • Pealinn: Port Louis
  • Peamised saared: Mauritius, Rodrigues, Agaléga, St. Brandon
  • Rahvaarv: 2000. aasta loenduse järgi 1 178 848; hilisemates hinnangutes umbes 1,2–1,4 miljonit
  • Valuuta: Mauritiuse ruupia (MUR)
  • Olulised kaubanduspartnerid: Lõuna-Aafrika, India jm

Kokkuvõtlikult on Mauritius väike, aga mitmekülgne saareriik, mille majandus ja ühiskond on viimastel kümnenditel oluliselt arenenud. Riigi looduslik ilu, kultuuriline mitmekesisus ja stabiilne majandus teevad sellest tuntud sihtkoha nii turistidele kui ka äripartneritele.