Mascarene'i saared (Mauritius, Réunion, Rodrigues) — loodus ja ajalugu

Mascarene'i saared (prantsuse keeles Mascareignes) on saarerühm India ookeanis, asudes Madagaskarist ida pool. Peamisteks saarteks on Mauritius, Réunion ja Rodrigues. Nime on rühmale andnud portugali meresõitja Pedro Mascarenhas — Pedro Mascarenhaselt, kes kirjeldas saari 1512. aasta aprillis.

Geoloogia ja maastik

Mascarene'i saared tekkisid Mascarene'i platoo all paikneva kuuma punkti tulemusena: need on vulkaanilise päritoluga saared. Réunioni langenud kuuma punkti aktiivsus tekitas saarestiku ja eriti nooremad moodustised — vulkaanilise tegevuse tulemusena — mille tulemusel tekkisid mäestikud ja laavatasandikud. Réunionil on tänapäevani aktiivne laavaerutus (Piton de la Fournaise) ning kõrgemad osad, nagu Piton des Neiges, on vulkaaniliselt vanemad ja liustiku- ning erosiooni mõjul kujunenud tippudega. Mauritius ja Rodrigues on peamiselt vanad, nüüdseks magama jäänud vulkaanilised saared.

Loodus ja elurikkus

Mascarene'id moodustavad omanäolise ökoregiooni ning omavad palju taimestiku ja loomastikuga liike, millest suur osa on endeemilised. Paraku on suur osa algsest metsast asendatud põllumajanduse ja asustuse poolt.

Väljasurnud-liikide hulka kuuluvad kuulsad dodo (lennuvõimetu tuviloom) ning Rodrigues solitaire — mõlemad on näited inimese saabumisest ja võõrliikide mõjust väljasurnud liikidele. Saartel elasid ka hiiglaslikud kilpkonnad, mis paljudel juhtudel kadusid kokku inimtegevuse tõttu. Samuti leidub saartel veel mitmeid endeemilisi linde, roomajaid ja taimeliike, näiteks Mauritiusel taastamise käigus päästetud liike nagu Mauritius kestrel, pink pigeon ja echo parakeet.

Mereline elustik ja korallriffid on samuti olulised: piirkonna korallid ja mereökosüsteemid toetavad kalandust ja turismi, kuid on ohustatud reostuse, ülepüügiga ja kliimamuutuste (nt korallide pleekimise) tõttu.

Inimajalugu ja kultuur

Enne Euroopa avastajaid olid saared suurema tõenäosusega asustamata. Portugali meresõitjad ja kaartidel kajastamine järgnesid varsti pärast seda, kuid püsiasustus tekkis hiljem hollandi ja prantsuse perioodide käigus. Hollandid külastasid ja proovisid asustada Mauritius't 17. sajandil; hiljem tulid prantslased ning 18.–19. sajandil toimus rahvastike ja vallutuste vahetumine: näiteks Mauritiusile anti lühiajaliselt prantsuse nimi Isle de France, enne kui saar jäi 19. sajandi alguses Briti võimu alla. Mauritius saavutas iseseisvuse 1968. aastal; Réunion aga jäi Prantsusmaa koosseisu ning sai 1946. aastal Prantsusmaa ülemeredepartemangu staatuses.

Kultuuriliselt on piirkond mitmekesine: Mauritiusel on tugev india päritolu elanikkond, kus levinud on hinduism, samas on palju kristlasi ja moslemeid ning ametlikult kasutatakse anglo-maailma sidumiseks ka inglise keelt; prantsuse keel ja kreooli vormid (nt mauritiuse kreool ja Réunioni kreool) on laialdaselt levinud. Réunionil on tugev prantsuse kultuuriline ja administratiivne mõju, kuid ka sealne kreoolikultuur on oluline.

Halduse ja majandus

• Réunion on täisautonoomne osaliselt Prantsusmaa Prantsusmaa ülemeredepartemang — see tähendab, et see kuulub otseselt Prantsusmaa administratiivi.
• Mauritius on iseseisev riik, ametlik nimi Mauritiuse Vabariik. Mauritius koosneb peasaarest ning lisaks Rodrigues'ist (mis on Mauritiuse koosseisu kuuluv autonoomne saar) ja mitmetest väiksematest atollidest ja isoleeritud saartest.
• Rodrigues on osa Mauritiuse riigist, kuid omab alates 2002. aastast suuremat autonoomiat, seal on oma kohaliku halduse organid ja piiratud enesemajandamise võimalused.

Majanduslikult olid Mascarene'i saared pikka aega sõltuvad suhkruroost ja rummitööstusest. Tänapäeval on Mauritius mitmekesistunud (turism, pangandus ja finantsteenused, tekstiilitööstus, IT ja puuviljade eksporditooted), Réunioni majandus tugineb suhkru ja toiduainetetööstusele, energiale ning ka turismile ja teenustele. Rodrigues on enamasti väiksem majandus, kus olulised on kalandus, põllumajandus ja kasvav turism.

Keskkonnakaitse ja väljakutsed

Mascarene'i ökoloogiline unikaalsus on samas ka selle haavatavuse põhjus: invasiivsed liigid (rotid, sead, siilid, võõrtaimed), metsade hävitamine põllumajanduse ja asustuse tarbeks ning korallriffide degradeerumine on viinud paljude liikide väljasuremisele või ohustatuse kasvule. Inimtegevuse tõttu hävitati palju algseid metsi ja vähenesid toiduahelad, mis omakorda mõjutas liike nagu dodo ja hiiglaslikud kilpkonnad.

Paljud valitsus- ja vabaühendused, sealhulgas kohalikud kaitseprojektid nagu Mauritius Wildlife Foundation, tegelevad nüüd liikide taastamise, võõrliikide tõrje ja elupaikade kaitsega. On saavutatud mõningaid edulugusid (nt Mauritius kestreli taastamine), kuid töö on jätkuvalt vajalik, et kaitsta saarte ikka veel alles olevat elurikkust ja meresüsteeme kliimamuutuse ja antropogeensete mõjude eest.

Kliima ja loodusõnnetused

Saartel on troopiline kliima: soojad suved ja pehmemad talved. Suvisel perioodil võivad piirkonda tabada ookeani tsüklonid, mis toovad kaasa tugevaid tuuli ja suuri vihmasid ning võivad kahjustada infrastruktuuri, põllumajandust ja looduslikke elupaiku.

Kokkuvõtlikult on Mascarene'i saared looduslikult väga väärtuslik ja kultuuriliselt mitmekesine piirkond, mille ajalugu peegeldab meresõidu, koloniseerimise ja immigrantide mõjusid. Samas nõuab saarte eriline ökosüsteem aktiivset kaitset ja jätkusuutlikku haldamist, et hoida alles ohustatud liike ja elupaiku tulevastele põlvedele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Maskarene saared?

K: Kes külastas esimesena Mascarene'i saari?

K: Kuidas moodustusid Mascarene'i saared?

K: Milline on Mascarene'i saarte ökoloogia?

K: Kas Mascarene'i saartel elasid inimesed enne laevade leidmist?

K: Kes valitseb Mauritiust?

K: Milline on Mascarene'i saartele lähim maismaa?

Otsing