Millooki kaljud (Cornwall): Chevron-voldid ja geoloogiline pärand
Millooki kaljud (Cornwall): Chevron‑voldid, devoni brachiopoodide kivistised ja Variski orogeneesi geoloogiline pärand — avasta Suurbritannia tippgeoloogiline vaatamisväärsus.
Millook on koht Cornwalli põhjarannikul. Seal on need tähelepanuväärsed kaljud. Millooki kaljud on nii kuulsad, et Geoloogiaühing valis need üheks Suurbritannia 10 parima geoloogilise vaatamisväärsuse hulka. Nad saavutasid esikoha kategoorias "voldimine ja murdumine".
Kaljudel on rida horisontaalseid Chevroni voldikesi. Need kivimid olid kunagi devoni- ja karboniperioodil sügavates veekogudes ladestunud settekivimid. Me teame seda, sest neis leidub ikka veel hilis-devoni ajastul elanud brachiopoodide kivistisi. Hiljem muutis neid Inglismaa Devoni ja Cornwalli krahvkondades toimunud mägede ehitamise käigus tekkinud graniit.
Variski orogenees põhjustas kuuma graniidi sissetungi. Järgnev kokkupuude liivakividega lõi tänapäeval nähtavad metamorfsed kivimid. See avaldas ka tugevat survet settedele, mis põhjustas nende voldistumist ja murdumist. See, mida me näeme, on väike osa tohutust mäestikusüsteemist, mille põhjustas mandri kokkupõrge Eurameeria (Laurussia) ja Gondwana vahel. See moodustas superkontinent Pangaea.
Geoloogia ja Chevron-voldid
Millooki kaljudel nähtavad Chevron‑voldid on eristatavad teravate, V-kujuliste painete ja peaaegu sirgete kihtide tõttu. Sellised voldid tekivad siis, kui tugeva rõhu ja plastse deformatsiooni mõjul kihiõhemad laamad painutuvad ühtlaselt ning tekivad selged nö "sulgevad" (hinge) ja sirged "külg" (limb) alad. Tavaliselt on need nähtavad kihistunud settekivimites, kus vahelduvad liivakiviste ja savikiviste võrgustikud annavad voldile selge kasvava kontrasti.
Algsed setted Millooki piirkonnas ladestusid sügavamates läänevetes, sageli liiva- ja muda vaheldustega (sh turbidiidi-laadsed sündmused), mis pärast kivistumist hoidsid alles kihistuse, mis hiljem voldistus. Kontaktmetamorfism graniidi sissetungi tõttu kõvasti soojendas ja kõvastas servaosas olevaid kivimeid, tekitades kohalikult metamorfseid variante ning muutes nende kulumiskindlust ja värvust — see rõhutab voldisüsteemide kontrasti ja muudab need visuaalselt hästi eristatavaks.
Fossiilid ja ajalooline tähtsus
Millooki settekivimid sisaldavad hilis‑Devoni fossiile, näiteks brachiopoodide kivistisi, mis aitavad määrata kihistuse vanust ja keskkonda, kus need moodustusid. Need fossiilid on olulised paleoekoloogiliste tingimuste taastamiseks ja annavad teavet meresetete sügavuse ning elu mitmekesisuse kohta sellel ajastul.
Külastamise nõuanded ja geoloogiline pärand
Millook on populaarne paik geoloogide, fotograafide ja rändurite seas. Kui külastate, arvestage järgmiste soovitustega:
- Pöörake tähelepanu looduse ja kivimite säilimisele: ärge võtke kivimeid ega fossiile kaasa ega kirjutage kaljudele;
- Kontrollige loodusolusid: rannikuäärsed kaljud on libedad ja lainetuse ajal ohtlikud — hoiduge madalaveepiirkondadest ning jälgige tõusuvaid laineid ja tõusu- ja mõõnaajaid;
- Kasutage sobivaid jalatseid ja jääge tähistatud teedele või raja äärde;
- Parimad vaated on sageli madalaveeajal või selge ilmaga, kuid alati tuleks järgida ohutusnõudeid ning austada era- või kaitsealasid.
Geoloogiliselt on Millook oluline näide voldumisest, kontaktmetamorfismist ja settekivimite säilumisest. Kohalik ja rahvuslik tunnustus (nagu Geoloogiaühingu hinnang) rõhutab selle koha väärtust õpetuses, teaduses ja geoturismis. Millooki kaljud annavad selge ja hästi säilinud pildi sellest, kuidas tekivad suured struktuursed deformatsioonid ning kuidas mandrite liikumised ja sissetungivad magmastruktuurid mõjutavad kivimite arengut.

Isegi kui mäed kuluvad maha, on tõendid allesjäänud kivimites olemas. Millook, Cornwall
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Millook?
V: Millook asub Cornwalli põhjarannikul.
K: Mis tegi Millooki kaljud kuulsaks?
V: Millooki kaljud said kuulsaks seetõttu, et Geoloogiaühing valis need Suurbritannia 10 parima geoloogilise objekti hulka, olles esikohal kategoorias "voldimine ja murdumine".
K: Millist tüüpi voldid on Millooki kaljudel?
V: Millooki kaljudel on rida horisontaalseid chevroni voldimisi.
K: Millist tüüpi kivimitest olid Millooki kaljud algselt tehtud?
V: Kivimid olid algselt settekivimid, mis ladestusid sügavates vetes devoni- ja karboniperioodil.
K: Mis põhjustas Millooki kivimite muutumise?
V: Millooki kivimid muutusid Inglismaa Devoni ja Cornwalli krahvkondades toimunud mägede ehitamise ajal graniidist lähtuva kuumuse tõttu.
K: Mis põhjustas tugeva surve settedele, mis põhjustas Millooki kivimite voldimise ja murdumise?
V: Variskani orogenees põhjustas kuuma graniidi sissetungi, mis seejärel avaldas tugevat survet settedele, mis põhjustas nende voldimise ja murdumise.
K: Mis põhjustas mägisüsteemi, mille osa Millooki kaljud on?
V: Millooki kaljude osaks oleva mäestikusüsteemi põhjustas mandri kokkupõrge Euramerica (Laurussia) ja Gondwana vahel, mis moodustas superkontinent Pangaea.
Otsige