Intrusioon (geoloogia): intrusiivsed kivimid, plutoonid ja sillad

Intrusioon (geoloogia): avasta intrusiivsed kivimid, plutoonid ja sillad — kuidas magma maa all tahkestub, moodustades graniidimassiive, düükide ja sillade mitmekesised struktuurid.

Intrusioon on magma (sulanud kivim), mis siseneb maakoore sisse ja jahtub seal Maa pinna all tahkeks. Tavaliselt leitakse intrusiooni siis, kui maakoores on nõrgemaid või pragunenud alasid — näiteks lõhed, ühendused või kihistused. Kui magma jõuab maapinna kohale ja jahtub seal, nimetatakse seda ekstrusiooniks; nii intrusiivseid kui ka ekstrusiivseid kivimeid liigitatakse üldiselt vulkaaniliste kivimite hulka.

Tekkeprotsess ja struktuur

Intrusiivsete kivimite moodustumine võib võtta väga pikka aega — sageli sadu tuhandeid kuni miljoneid aastaid. Kui magma jahtub aeglaselt maa all, kristalliseeruvad selles sisalduvad erinevad sulad mineraalideks, mille tulemusena tekib kare või keskmise teralisusega tekstuur. Sellepärast on intrusiivsete kivimite kristallid tavaliselt suuremad kui ekstrusiivsetel kivimitel. Suurte intrusioonide paljastumisel (näiteks erosiooni kaudu) võivad tekkida laialehkuvad graniit- või muud massiivid, mis moodustavad mäeahelike sisestruktuure — näiteks Sierra Nevada Californias, kus suurel määral on esindatud intrusiivsed kivimid ja hiiglaslikud graniitmoodustised.

Tüübid ja nomenklatuur

Intrusioonid võivad olla väga erineva suuruse ja kujuga. Mõned peamised tüübid:

• Plutoonid — suured, sageli massiivsed magmakogumid, mis tahkestuvad maa all enne pinna saavutamist. Neid võib jagada veel väiksemateks ühikuteks nagu stokid ja kupoolid.
• Batoliidid — väga suured plutoonide kompleksid, mis võivad hõlmata tuhandeid ruutkilomeetreid ja moodustada mäetugimaterjali tuumad. Erosiooni käigus võivad sellised batoliidid paljastuda laialdaste alaosadena.
• Sillad — horisontaalse või peaaegu horisontaalse kihistustasandi suunas levivad intrusioonid, mis moodustavad plaadilaadse keha vahel vanemate kihtide. Sillid on sageli paralleelsed lähedalasuva kihistusega.
• Düügid — vertikaalsemad või kallutatud intrusioonid, mis liiguvad ülespoole ja lõikavad läbi vanemaid kihte; need võivad toimida magma tõususüsteemina pinnale või teistesse intrusioonidesse.
• Veel esineb lakkoliite, lopoliite, vee- ja veenilaadseid täidiseid ning vulkaanilisi kaelusid ja juhtelemente — igaüks täpsema kujuga ja erineva tekkemehhanismiga.

Emplacement-mehhanismid ja nähtused

Intrusiooni tekkimine võib toimuda mitmel viisil: magma võib liikuda kraadi kaupa läbi pragude (düükide kaudu), kujundada pehmemate kihtide peal kupooljaid paisuvaid kehaid (lakoliidid) või tõsta vanemaid kive ülespoole protsessiga, mida nimetatakse stopinguks. Magma tahkestumise servades tekib sageli chilled margin — õhuke peeneteraline kiht, mis näitab kiiremat jahenemist. Intrusioonide sees võivad püsida vanema kivimi tükkidena xenoliidid (või ksenoliidid).

Keemiline koostis ja tekstuur

Intrusiivsed kivimid varieeruvad keemiliselt alates magmast rikkaid (mafiitne) kuni räigemate, rikka silikaadisisaldusega (felsilised) kivimiteni. Tekstuur sõltub jahenemiskiirusest ja koostisest: aeglaselt jahtudes tekivad suure teralised mineraaliterad, väga aeglasel jahenemisel võivad tekkida haruldased ja suured mineraaliterad (näiteks pegmatiidid), mis võivad sisaldada väärtuslikke mineraale nagu titaan, litium või väärismetallid.

Seosed maavarade ja metamorfoosiga

Intrusioonid on tihti seotud ka minerogenese (maavarade tekkega). Näiteks porfüürjad ja pegmatiteid sisaldavad intrusioonid võivad sisaldada vase, kulla, molübdeeni või haruldasi elemente. Piirkondlik kontakt- ja piirkondlik metamorfism tekivad siis, kui kuum magma soojendab ja keemiliselt mõjutab ümbritsevat kivimit, muutes selle mineraalset koosseisu ja struktuuri.

Paljastumine ja geoloogiline tähtsus

Paljud intrusioonid on maapinnal nähtavad alles pärast tuhandete või miljonite aastate pikkust erosiooni. Sellised paljastunud plutoonid ja batoliidid annavad geoloogidele infot sügavamate protsesside kohta ning on sageli maastikul olulised — näiteks moodustavad nad vastupidavamaid harju ja mäetippe. Intrusiivsete kivimite kordumine ja suhteline vanus võimaldavad kasutada neid ka geoloogilises dateerimises ja maakoore ajaloos järjekorra määramiseks.

Kokkuvõte

Intrusioonid on magma tahkestunud keha maakoore sees; nad varieeruvad suurusest, kujult ja keemilisest koostisest ning mõjutavad oluliselt maastikku, kohalikke kividestuktuure ja maavarade jaotust. Sillad ja düügid on kaks levinud intrusiivset vormi: Sill moodustab piki kihistustasandit lauda, samas kui Düüke liiguvad ülespoole, lõikudes läbi vanemate kihte. Intrusiivid ja seotud protsessid on seega keskne teema nii akadeemilises geoloogias kui ka maavarade otsingutel.

Küsimused ja vastused

K: Mis on intron?

K: Kuidas tekib intrusioon?

K: Mis vahe on intrusiivsetel ja ekstrussiivsetel kivimitel?

K: Kui kaua võtab intrusiivsete kivimite moodustumine aega?

K: Kas intrusiivsetes kivimites on kristallid tavaliselt suuremad kui ekstrussiivsetes kivimites?

K: Milliseid moodustisi tekitavad intrusioonid sageli?

K: Milliseid mõisteid kasutatakse veel intrusioonide kirjeldamiseks?

Otsing