Nekk
Vulkaaniline tulp on pinnavorm, mis tekib aktiivse vulkaani vulkaanilise magma kõvastumisel vulkaanilise avause sees. Mõnikord nimetatakse neid ka vulkaanilisteks kaelusteks või puy'deks. Vulkaaniline tulp paljastub, kui ümbritsev maa erodeerub.
Kui gaasiga laetud magma on selle all lõksus, võib tulp selle moodustumisel põhjustada äärmuslikku rõhu tõusu. See viib mõnikord plahvatusliku purskamiseni. Kui aga plahvatust ei toimu, siis muutub vulkaan kõvast materjalist tahkeks plokiks.
Pistik on tavaliselt kõvem kui ümbritsev kivim. Jääaja erosioon võib viia paisu paljastumiseni ühelt poolt, samas kui lee poolele jääb pikk materjalirinne. Selliseid pinnavormi nimetatakse kalju- ja sabaosaks. Kui tulp on säilinud, võib erosioon eemaldada ümbritsevat kivimit, samas kui erosioonikindel tulp jääb alles. See ongi see, mis tekitab iseloomuliku püstitatud pinnavormi.
Saint Michel d'Aiguilhe'i kabel, mis asub Le Puy-en-Velay's, Prantsusmaal, vulkaanilise paisu tipus.
Sigiriya kaljulinnus, Sri Lanka
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on vulkaaniline pistik?
V: Vulkaaniline pistik on pinnavorm, mis tekib aktiivse vulkaani vulkaanilise magma kõvastumisel vulkaanilise avause sees.
K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse vulkaanilise paisu kirjeldamiseks?
V: Mõnikord nimetatakse neid ka vulkaanilisteks kaelusteks või puy'deks.
K: Kuidas ilmneb vulkaaniline tulp?
V: Vulkaaniline tulp paljastub, kui ümbritsev maa erodeerub.
K: Mis juhtub, kui gaasiga laetud magma on lõksu jäänud vulkanismiplaadi alla?
V: Kui gaasiga laetud magma on lõksu jäänud vulkaniputke alla, võib see põhjustada äärmuslikku rõhu tõusu, mis mõnikord viib plahvatusliku purskamiseni.
K: Mis juhtub, kui plahvatust ei toimu pärast pistikupesa moodustumist?
V: Vulkaanist saab kõvast materjalist tahke plokk.
K: Miks on tulp tavaliselt kõvem kui ümbritsev kivim?
V: Plokk on tavaliselt kõvem kui ümbritsev kivim, sest see on valmistatud kõvastunud vulkaanilisest magmast.
K: Mis on kalju ja saba?
V: Kalju ja saba on jääaja erosiooni tagajärjel tekkinud pinnavorm, mille tulemusena paljastub ühel küljel paisjärv, samas kui lee poolele jääb pikk materjalirinne.
