Kyushu-Palau harju – merealune harjand Filipiinide meres ja vulkaanide ahel

Kyushu-Palau harju (KPR) on pikk merealune harjand Filipiinide meres, kustunud vulkaanilise saareahela jäänus, mis ulatub põhjast Jaapani Kyushu saare lähedalt kuni lõunas asuva Vaikse ookeani saareriigi Palauni. Harja nimi tulenebki nendest kahest piirkonnast. KPR moodustab meres selgelt jälgitava NNE–SSW-suunalise kõrgendiku, mille harjajoonel paiknevad kümned kustunud vulkaanid ja lamedatipulised guyot’id.

Merepõhja harju algab umbes 900 km kaugusel Bungo kanali (豊後水道, Bungo Suidō) ehk "Bungo väina" idapoolsest otsast Jaapani Kyushu ja Shikoku saarte vahel. Harju moodustab merepõhjas joone, mis kulgeb kagusuunas Palao saare suunas. Sellel joonel asub kustunud vulkaanide ahel. Kogu aheliku pikkus on ligikaudu 2000–2500 km, harja tippude sügavus jääb enamasti mõnesaja kuni paari tuhande meetri vahele ning harja küljed laskuvad järsult ümbritsevasse merepõhja.

KPR asub Jaapani Kyushu saarest kagus ning selle lõunapoolseim esiletung on Palau ümbruses, kus osa harja tippudest ulatub pinnale ja on kaetud korallrahudega.

Geoloogiline kujunemine

Kyushu-Palau harju kujunes varase ja keskse tertsiari ajal subduktsiooniga seotud saarkaare osana. Aktiivne vulkanism lakkas, kui harjast itta jäävas piirkonnas avanesid tagakaare basseinid (Shikoku ja Parece Vela bassein), mis eraldasid harju tänasest aktiivsest Izu–Bonini–Marianade kaarest. Harju ehitavad peamiselt vulkaanilised kivimid (basalt, andesiit, kohati ka ränirikkamad kivimid), mis on nüüdseks lagunenud, mattunud sette alla ja moodustavad ulatusliku veealuse mäestiku.

Asend ja naabrus

• Suund: põhja–kirde lõuna–edela suunas, ühildudes Kyushu ja Palau vahelise teljega.
• Piirkondlik roll: harju toimib bathümeetrilise piirina, mis eristab lääne pool paiknevaid vanema ookeanikoore alasid ida pool asuvatest tagakaare basseinidest. Veelgi ida pool paikneb sügavikuvöönd ja tänapäevane vulkaaniline kaar.
• Morfoloogia: harja harjal on reas kustunud stratovulkaanid ja guyot’id; orud ja sadulad nende vahel moodustavad looduslikud koridorid süvamerelistele vooludele.

Looduskeskkond

Kuigi harju ise on vulkaaniliselt kustunud, loob selle reljeef erilise elukeskkonna. Harjajoonel ja nõlvadel esineb ülesvoolu liikumist, mis toob toitaineid pinnakihtidesse ning toetab rikkalikke planktoni-, kalade ja merelindude kogumeid. Sügavamates osades leidub külmaveekoralle ja käsnasid; Palau ümbruse madalamad tipud on kaetud mitmekesiste korallrahudega.

Uurimine ja tähtsus

Harja on kaardistatud sonarite, seismiliste profiilide ja kivimiproovide abil. Magnetiliste ja gravimeetriliste mõõtmiste põhjal on selgitatud tagakaare basseinide avanemise ajalugu ning kinnitatud, et KPR on vana saareahela jäänus. KPR-i tippudel leiduvad koobaltirikkad mangaanikoored ja teised metallide akumulatsioonid on toonud piirkonna ka tooraineressursside uurijate huviorbiiti, samas kui merekaitse seisukohalt on tähtsad Palau ümbruse kaitsealad ja süvameremaastike haavatavad elupaigad.

Inimtegevuses arvestatakse harjaga meresõiduteede ja allveekaablite planeerimisel. Otsest vulkaaniohtu harjalt ei lähtu, kuid piirkonda võivad mõjutada naabersubduktsioonivööndite maavärinad ja neist lähtuvad tsunamiohud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kynetoni-Palau harju?

K: Miks nimetatakse seda Kyushu-Palau harju?

K: Kus algab Kyushu-Palau harju?

Küsimus: Millises suunas kulgeb harju?

K: Mis asub Kyushu-Palau harjal?

K: Kus asub KPR Jaapani Kyushu saare suhtes?

K: Milline veekogu asub KPR-i idapoolses otsas?

Otsing