Saikaidō veealused meremäed — Filipiinide mere vulkaaniline haru
Avasta Saikaidō veealused meremäed — Filipiinide mere vulkaaniline haru Kyushu‑Palau harju lõpus. Süvaülevaade merepõhjast, kustunud vulkaanide ahelast ja geoloogilisest pärandist.
Saikaidō Seamounts on veealune nähtus Filipiinide meres. Meremäed asuvad Kyushu-Palau harju (KPR) põhjapoolses otsas. Merepõhihari algab umbes 900 km kaugusel Bungo kanali (豊後水道, Bungo Suidō) ehk "Bungo väina" idapoolsest otsast Jaapani Kyushu ja Shikoku saarte vahelisel alal. Harju moodustab merepõhjas joone, mis kulgeb edelasuunas Palao saare suunas. Sellel joonel asub kustunud vulkaanide ahel.
Geoloogia ja teke
Saikaidō veealune mäeahelik on osa suuremast ookeanilisest struktuurist, mis on seotud Kyushu–Palau haru tekkega. See haru on moodustunud laama- ja subduktsiooniprotsesside koostoimel ning sisaldab nii aktiivse vulkaanismi jäänuseid kui ka kauaks inaktiivseks muutunud või täielikult kustunud vulkaane. Veealused meremäed (seamountid) on tavaliselt koonuse- või mäe- moodi vulkaanilised kokkuletused, mis ulatuvad merepõhjast ülespoole, kuid ei jõua alati pinnani.
Asukoht ja morfoloogia
Saikaidō meremäed paiknevad Jaapani Kyushu saarest kagusuunas ning moodustavad meredele märgatava joone. Neid iseloomustab mitmekesine reljeef: mõned tipud on järsud ja teravad, teised laiemad ja madalamad platoo tüüpi pinnad. Sellised struktuurid mõjutavad ookeani voolu ja tekevad eriotstarbelisi mikrohabitaate mereelustikule.
Ökoloogia ja teaduslik väärtus
Veealused meremäed on olulised nii bioloogiliselt kui geoloogiliselt. Neile kogunevad tihti rikkalikud merekogukonnad: korallid, süvavee kalad, krabid ja muud selgrootud. Meremägede reljeef loob varjulisi alasid ja toitaineterikkaid voolusüsteeme, mis toetavad kohalikku bioloogilist mitmekesisust. Teadlased uurivad Saikaidō seamount’e, et mõista ookeani geoloogilist ajalugu, vulkaanilist aktiivsust ja ökosüsteemide eripära ning ka võimalikke hüdrotermilisi süsteeme.
Tähtsus ja võimalikud ohud
- Merendus ja kalandus: meremäed võivad toimida kalavarude jaoks oluliste aladena.
- Geoloogiline informatsioon: nende uurimine aitab rekonstrueerida piirkonna tektoonilist ajalugu.
- Võimalikud ohud: kuigi paljud Saikaidō haru vulkaanid on olnud pikka aega inaktiivsed, võivad ookeanilised vulkaanid mõnikord põhjustada lokaalset maavärinat või veealuseid purseid; seega on jälgimine oluline.
Nimetus ja kultuuriline taust
See merepõhi on saanud oma nime Saikaidō järgi, mis oli Jaapani lõunapoolse piirkonna nimi Asuka perioodil. Nime kasutamine peegeldab ajaloolist ja geograafilist sidet Jaapani rannikualade ja kaugemate ookeanipiirkondade vahel.
Saikaidō seamount’ide uurimine jätkub – nii meregeoloogid kui ka bioloogid koguvad andmeid, mis aitavad paremini mõista neid veealuseid mägesid, nende tekkimist, elurikkust ning rolli laiemas ookeanisüsteemis.
Saikaidō meremäed -- Kyushu-Palau harju põhjaosa Filipiinide mere põhjas.
Seotud leheküljed
- Kyūshū piirkond
- Vulkaanide nimekiri
- Aktiivne vulkaan
- Uinuv vulkaan
Küsimused ja vastused
K: Mis on Saikaidō seemned?
V: Saikaidō seamounts on veealune nähtus Filipiinide meres.
K: Kus asuvad Saikaidō Seamounts?
V: Saikaidōō merealused asuvad Kyushu-Palau harju (KPR) põhjapoolses otsas, umbes 900 km kaugusel Kyushu ja Shikoku vahel asuva Bungo kanali idapoolsest otsast.
K: Mis asub selle merepõhja harja alguses?
V: Selle merepõhjaharja alguses on ala umbes 900 km kaugusel Bungo kanali idapoolsest otsast.
K: Millises suunas kulgeb see joon merepõhjal?
V: See joon merepõhjal kulgeb Palau saare suunas edelas.
K: Kas sellel joonel on peale kustunud vulkaanide veel midagi muud?
V: Ei, sellel joonel on ainult kustunud vulkaanide ahel.
K: Kui kaugel kagus on Saikaidō Jaapani saarest Kyushu?
V: Saikaidō veealune mäekett asub Jaapani saarest Kyushu kagus.
K: Mille järgi nimetati Saikaidō Asuka perioodil?
V: Asuka perioodil sai Saikaidō oma nime Jaapani lõunapoolse piirkonna järgi.
Otsige