Saint Vincent ja Grenadiinid: saareriik Kariibi meres — faktid ja ülevaade
Saint Vincent ja Grenadiinid — põhjalik ülevaade saareriigist Kariibi meres: faktid, pealinn Kingstown, ametlik keel, loodus, kultuur ja reisisoovitused.
Koordinaadid: 13°10′N 61°14′W / 13.167°N 61.233°W / 13.167; -61.233 (Saint Vicent ja Grenadiinid).
Saint Vincent ja Grenadiinid on saareriik Kariibi meres. See on Rahvaste Ühenduse, Kariibi mere idaosa riikide organisatsiooni ja CARICOMi liige.
Riigi ametlikuks keeleks on inglise keel. Pealinn ja peamine sadam on Kingstown.
Selle rahvuslind on Saint Vincenti amatsoon, mis on Saint Vincenti saare endeemiline lind.
Ülevaade ja põhitõed
Saint Vincent ja Grenadiinid on väike saareriik Kariibi mere lõunaosas, koosnedes peamiselt peasaarest Saint Vincentist ja väiksematest Grenadiinide saarestikest lõunas. Riik on konstitutsiooniline monarhia, mille valitsejaks on Ühendkuningriigi monarh (esindaja kohaliku tasandi juhtimises on kuberner-general). Riik saavutas iseseisvuse 27. oktoobril 1979.
Geograafia
Riigi pinnamood on mägine ja vulkaaniline, tuntuim on aktiivne või semiaktiivne vulkaan La Soufrière, mis asub Saint Vincenti saarel. Arhipelaagis on mitu väikesaart, millest olulisemad Grenadiinide hulgas on:
- Bequia
- Mustique
- Canouan
- Union Island
- Mayreau
- Petit St. Vincent
Metsad, mangroovid ja korallrahud on olulised looduskeskkonnad nii maa- kui mereelustiku mitmekesisuse säilitamiseks.
Ajalugu ja poliitika
Saint Vincenti asustasid algselt ameerindianid (peamiselt Garifuna ehk Black Caribs). Euroopa koloniseerimine algas 18. sajandi jooksul; saar kuulus pikalt Briti kolooniale. Pärast iseseisvumist 1979 jätkus suhteline poliitiline stabiilsus. Riigi poliitiline elu on parlamentaarne, peaminister juhib valitsust.
Majandus
Majandus põhineb peamiselt:
- Põllumajandusel (varem olulisim ekspordiartikkel oli banaan; lisaks kasvatatakse kummi- ja juurvilju ning arrowroot’i)
- Kalapüük ja mereannid
- Turism (eriti Grenadiinide luksussaared nagu Mustique ja Canouan)
- Väike- ja keskmise suurusega teenusettevõtted ning rahvusvahelised finantsteenused)
Rahandus on mõjutatud ilmaoludest (tormid, orkaanid) ja globaalsetest turutingimustest. Rahvusvaluuta on ida-kariibi dollar (XCD).
Loodus ja keskkond
Saint Vincenti saar on koduks paljudele endeemilistele taimedele ja loomadele, sealhulgas juba mainitud Saint Vincenti amatsoonile. Samuti on palju korallrahusid ja rikkaid mereökosüsteeme, mis pakuvad elupaika kaladele ning on populaarsed snorgeldajate ja sukeldajate seas. Riik seisab silmitsi kliimamuutuse, merenõrgenemise ja orkaanide ohuga ning tegeleb looduskaitse ja taastuvate lahendustega.
Kultuur ja ühiskond
Kultuur on mitmekesine, mõjutatud Aafrika, Euroopa ja kohalike pärimuste segust. Muusikalised žanrid nagu calypso ja soca on populaarsed, samuti karnevalipidustused, mis toovad kokku elavat muusikat, tantsu ja värvikaid kostüüme. Lisaks inglise keelele räägitakse laiemalt ka kohalikku kreoolkeelt (Vincentian Creole).
Turism ja transpordiühendused
Turism on oluline tuluallikas — saared pakuvad randu, vee- ja loodustegevusi, väiksemaid luksussaari privaatsuse otsijatele ning puhkajateni. Olulised transpordikohad on:
- Kingstown — pealinn ja peamine sadam
- Argyle International Airport — suurem rahvusvaheline lennujaam, mis avati 2017. aastal ja parandas oluliselt otseühendusi
- Ferry- ja väikelaevaühendused Grenadiinide saarte vahel
Tervis, haridus ja praktilised näpunäited
Riigis on olemas põhivõrgustik tervishoiu- ja haridusasutustele, kuid keerukamate meditsiiniteenuste või eriarstiabi vajadusel suunatakse patsiente sageli välismaale. Reisimisel on soovitatav järgida tavalisi turva- ja tervisehügieeni nõuandeid ning kontrollida vaktsiinisoovitusi enne väljumist. Kliima on troopiline: märg hooaeg tavaliselt juunist novembrini ja kuivem periood detsembrist maini.
Olulised faktid kokkuvõtlikult
- Riigi ametlik keel: inglise keel
- Pealinn: Kingstown
- Iseseisvuspäev: 27. oktoober 1979
- Valitsus: konstitutsiooniline monarhia (Rahvaste Ühendus)
- Peamised majandusharud: põllumajandus, turism, kalandus ja teenused
Saint Vincent ja Grenadiinid on väike, kuid loodusrikkalik saareriik, mis pakub nii kultuurielamusi kui ka looduse ja veeaktiivsuste mitmekesisust. Riigi tulevik sõltub suuresti kliimamuutustega toimetulekust, säästvast arengust ja turismi jätkusuutlikust juhtimisest.
Poliitika
Saint Vincent ja Grenadiinid on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia, mille riigipeaks on kuninganna Elizabeth II. Kuninganna ei ela saartel, kuid teda esindab riigis kindralkuberner, praegu Sir Frederick Ballantyne.
Valitsuse juhtimine jääb valitud peaministrile ja tema kabinetile. Praegune peaminister on Ralph Gonsalves.
Riigil puuduvad ametlikud relvajõud, kuigi politseil on eriteenistusüksus, millel on saarel toetav roll.
Parlament on ühekojaline ja koosneb ainult 21-kohalisest riigikogust: 15 esindajat, kes valitakse rahvahääletuse teel viieks aastaks, ja 6 ametisse nimetatud senaatorit. Viimased valimised toimusid 13. detsembril 2010 ja järgmised valimised toimuvad 2015. aastal.
Ajalugu
Tänapäeval Saint Vincenti nime all tuntud saart nimetasid põlisrahvad algselt Youloumainiks. Kariibid asustasid Saint Vincenti enne eurooplaste saabumist ja saarelt on võimalik leida siiani karibide esemeid.
Christoph Kolumbus avastas 1498. aastal Püha Vincenti päeval peamise saare. Kariibid ei lubanud eurooplastel Saint Vincentile asuda enne 1719. aastat, kui mõned prantslased tulid Martinique'ist ja hakkasid Aafrika orjade abiga kasvatama kohvi, tubakat, indigot, puuvilla ja suhkruroogu.
1763. aastal andis Prantsusmaa Pariisi lepinguga Saint Vincenti kontrolli Suurbritanniale; 1779. aastal võttis Prantsusmaa saare taas enda kätte, kuid seejärel said britid Saint Vincenti tagasi Versailles' lepinguga(1783).
1834. aastal kaotati orjapidamine ning Portugali saarelt Madeiralt ja Indiast tulid inimesed põllumajandustöölisteks.
1871. aastal sai saarerühm Tuulepealsete Saarte Koloonia osaks ja 1956. aastal Tuulepealsete Saarte Föderatsiooni liikmeks. 1958. aastal liitus Saint Vincent Lääne-India Föderatsiooniga ja 1969. aastal sai ta täieliku sisemise omavalitsuse. Lõpuks 1979. aastal sai sellest sõltumatu suveräänne riik Commonwealt'i raames.
Rahvastik
Demograafia
Hinnanguline rahvaarv 2003. aastal oli 103 220. Asustustihedus on 265 inimest ruutkilomeetri kohta.
Etniline koosseis oli 66% mustanahaline, 19% segatud, 6,0% ida-indiaanlane, 4,0% eurooplane (peamiselt portugallane), 2,0% karibi indiaanlane, 3,0% muu.
Keel
Saarte ametlik keel on inglise keel, kuid enamik inimesi kasutab viktoriaani kreooli inglise keelt.
Religioon
Saint Vincent ja Grenadiinide elanikest 75% olid protestantid (47% anglikaani, 28% metodistid), 13% katoliiklased, 12% muud (hindud, seitsmenda päeva adventistid, muud protestantid).
Geograafia
Saint Vincent ja Grenadiinid on Kariibi mere saarte rühm. See asub Barbadosest lääne pool, Saint Luciast lõuna pool ja Grenadast põhja pool Väikeste Antillide tuulepealsetel saartel.
Seal on 32 saart ja lahe, sealhulgas Saint Vincenti põhisaar (344 ruutkilomeetrit) ja kaks kolmandikku Grenadiinide põhjaosa (45 ruutkilomeetrit), mis on Saint Vincentist lõunasse Grenadasse ulatuv väikesaarte ahel. Grenadiinide suurimad ja enim asustatud saared on Bequia, Mustique, Canouan ja Union Island.
Saint Vincenti peamine saar, 13°15′ N 61°12′ W / 13.250° N 61.200° W / 13.250; -61.200 (Saint Vincent), on 18 km pikk ja 11 km lai ning selle pindala on 344 ruutkilomeetrit ehk umbes 88% riigi kogupindalast, mis on 19 korda suurem kui riigi suuruselt teisel saarel Bequia. Seda domineerib riigi kõrgeim mägi ja aktiivne vulkaan La Soufrière (1234 meetrit), mis puhkes ägedalt 1812. ja 1902. aastal. Viimane purskamine toimus 13. aprillil 1979. aastal. Saarel on palju mägesid ja metsi. Saarel on troopiline niiskus, keskmine temperatuur on sõltuvalt kõrgusest 18-31 °C.
Saint Vincenti väin on Saint Lucia ja Saint Vincenti saarte vahel ning Bequia kanal on Grenadiinide ja Saint Vincenti saarte vahel.
Grenadiinid asuvad Saint Vincenti saarte vahel põhjas ja Grenada saarte vahel lõunas. Saint Vincent ega Grenada ei ole Grenadiinide saared. Martinique'i kanalist põhja pool asuvad saared kuuluvad Saint Vincentile ja Grenadiinidele ning kanalist lõuna pool asuvad saared Grenadale.
Saared
Need saared moodustavad Grenadiinide koguduse.
- Bequia, 13°00′ N 61°14′ W / 13.000° N 61.233° W / 13.000; -61.233 (Bequia), on Grenadiinide suurim saar. Grenadiinide valla pealinn Port Elizabeth on siin.
- Petit Nevis
- Isle à Quatre
- Bettowia
- Baliceaux
- Mustique
- Petit Mustique
- Savan
- Petit Canouan
- Canouan
- Mayreau
- Tobago Cays
- Liidu saar
- Petit Saint Vincent
- Palmisaar
Haldusüksused
Halduslikult on Saint Vincent ja Grenadiinid jagatud kuueks kihelkonnaks. Viis kihelkonda asuvad Saint Vincenti saarel, kuuendas aga Grenadiinide saartel. Kingstown asub Saint George'i kihelkonnas ning on riigi pealinn ja keskne halduskeskus.
- 5 Saint Vincenti kogudust:
- Charlotte - 149 km² (pealinn: Georgetown)
- Saint George - 52 km² (pealinn: Kingstown)
- Saint Andrew - 29 km² (pealinn: Layou)
- Saint Patrick - 37 km² (pealinn: Barrouallie)
- Saint David - 80 km² (pealinn: Chateaubelair)
- 1 vald, mis koosneb Grenadiinide saartest:
- Grenadiinid - 43 km² (pealinn: Port Elizabeth Bequia saarel)
Kliima
Troopiline vihmametsade kliima on troopilise kliima tüüp, kus puudub kuivaperiood - kõigi kuude keskmine sademete hulk on vähemalt 60 millimeetrit. Troopilise vihmametsakliima puhul puudub selge suvi ja talv; tavaliselt on see aasta läbi kuum ja niiske ning sademed on nii tugevad kui ka sagedased.
Selle kliima Köppeni kliimaklassifikatsiooni alatüüp on Af (troopiline vihmametsakliima).
Aasta keskmine temperatuur on 27 °C (81 °F). Kõige jahedamad kuud on novembrist veebruarini. Vihmaperioodil, maist oktoobrini, sajab St. Vincenti mägedes sageli vihma, kusjuures aasta keskmine sademete hulk on 380 sentimeetrit rannikust eemal ja 200 sentimeetrit rannikul.
| Kingstowni, Saint Vincent ja Grenadiinid kliimaandmed | |||||||||||||
| Kuu | Jan | veebruar | Mar | Apr | Mai | Jun | juuli | august | Sep | Oktoober | Nov | detsember | Aasta |
| Päevane keskmine °C (°F) | 24.6 | 24.0 | 23.9 | 24.4 | 25.0 | 25.8 | 26.0 | 26.0 | 26.2 | 26.2 | 26.0 | 25.4 | 25.3 |
| Keskmine sademete hulk mm (tolli) | 135 | 103 | 72 | 71 | 79 | 150 | 183 | 232 | 232 | 242 | 216 | 214 | 1,929 |
| Allikas: [1] | |||||||||||||
Saint Vincent ja Grenadiinid
Seotud leheküljed
- Saint Vincent ja Grenadiinide jõgede loetelu
- Vincentiuse inimeste nimekiri
- Saint Vincent ja Grenadiinid olümpiamängudel
- Saint Vincent ja Grenadiinide jalgpallikoondis
Küsimused ja vastused
K: Millised on Saint Vincent ja Grenadiinide koordinaadid?
V: Saint Vincent ja Grenadiinide koordinaadid on 13°10′N 61°14′W / 13.167°N 61.233°W / 13.167; -61.233 (Saint Vicent ja Grenadiinid).
Küsimus: Mis on Saint Vincent ja Grenadiinid ametlik keel, mida räägitakse Saint Vincentis ja Grenadiinidel?
V: Saint Vincent ja Grenadiinidel räägitakse inglise keelt.
K: Milline on Saint Vincent ja Grenadiinide pealinn?
V: Saint Vincenti ja Grenadiinide pealinn on Kingstown, mis on ka peamine sadam.
K: Kas Saint Vincent ja Grenadiinid on mõne rahvusvahelise organisatsiooni liige?
V: Jah, Saint Vincent ja Grenadiinid on mitme rahvusvahelise organisatsiooni liige, sealhulgas Rahvaste Ühenduse, Ida-Kariibi riikide organisatsiooni ja CARICOMi liige.
K: Mis on Saint Vincenti rahvuslind?
V: Saint Vincenti rahvuslind on Saint Vincenti amatsoon, mis on endeemiline lind, mida leidub ainult Saint Vincenti saarel.
K: Kas Saint Vincentil on peale rahvuslinnu ka muid sümboleid?
V: Jah, lisaks rahvuslinnule on Saint Vincentil ka muid sümboleid, nagu lipp, hümn jne, mis esindavad teda nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Otsige