Madeira: Portugali autonoomne saarestik Atlandi ookeanis

Discovery

Madeira ametlik kirjalik ajalugu algas 1418. aastal, kui kaks prints Henrik Meresõitja teenistuses olnud kaptenit, João Gonçalves Zarco ja Tristão Vaz Teixeira, sattusid tormi tõttu saarele, mille nad nimetasid Porto Santo (inglise keeles: holy harbour). Järgmisel aastal saadeti sellele uuele maale organiseeritud ekspeditsioon, et võtta saar Portugali krooni nimel enda valdusesse. Hiljem nägid uued asunikud edela pool asuvat saart ja nii avastati suurem Madeira saar.

Arveldus

Saared leiti olevat täiesti asustamata ja nende koloniseerimine portugallaste poolt algas umbes 1420. või 1425. aastal. Et saada minimaalsed tingimused põllumajanduse arendamiseks, tuli neil raiuda osa tihedast metsast ja ehitada suur hulk kanaleid (levadas) vee juhtimiseks, sest mõnes saareosas oli vett ülekülluses, teistes aga puudus vesi. Sel perioodil moodustas kala umbes poole asunike toidust, koos väikestel maatükkidel kasvatatud köögiviljade ja puuviljadega. Esialgu tootsid need kolonistid nisu enda elatamiseks, kuid hiljem oli kasvatatud kogus piisav, et hakata nisu Portugali mandrile saatma.

23. septembril 1433 hakkas esimestes dokumentides ja kaartidel ilmuma nimi Ilha da Madeira (inglise keeles: Madeira Island, ehk sõna otseses mõttes metsasaar). Saartele antud nimi vastas suurele tihedale metsale, mis kattis saart.

Kui aga nisutootmine hakkas vähenema, sundis kriis istutama teisi kaubanduskultuure. Suhkru tootmiseks toodi Sitsiiliast suhkruroo taimi. Pärast 17. sajandit, kui suhkrutootmine suundus Brasiiliasse, São Tomé ja Príncipe'ile ning mujale, muutus Madeira kõige olulisemaks tooteks vein.

Nagu teisedki Makaroneesia saared, on ka Madeira saared vulkaanilise päritoluga ja subtroopilise kliimaga.

Asukoht

Saarestik asub Aafrika plaadil, Atlandi ookeanis 30° ja 33° põhjalaiuse vahel, 978 km Lissabonist edelas ja umbes 700 km Aafrika rannikust läänes, peaaegu samal laiuskraadil kui Casablanca.

Saared ja saared

Madeira saarte kogupindala on 801 km2 (309 ruut mi). Nende pindala varieerub suurima saare (Madeira) 740,7 km2 ja Savage'i saarte 3,6 km2 vahel.

Kaheksast saarest on asustatud ainult kaks suurimat (Madeira ja Porto Santo), mille peamised juurdepääsud on Madeira lennujaam Funchalis ja Porto Santo lennujaam. Meritsi on Funchalis sadam, mis võtab vastu erinevaid laevu, eriti kruiisilaevu. Ülejäänud saared on looduskaitsealad.

Territoorium

Saarestiku territooriumil on kaks peamist saart: Madeira ja Porto Santo; lisaks neile on kaks asustamata saarterühma, Desertas ja Savages.

Madeira saarel on väga ebaühtlane ja ebaühtlane maastik, mille kõrgeimad punktid on Pico Ruivo (1862 m), Pico das Torres (1851 m), Pico do Ariero (1818 m) ja Pico do Juncal (1800 m). Põhjarannikul domineerivad kõrged kaljud.

Porto Santo saarel seevastu on Madeira saarest täiesti erinev geomorfoloogiline kujunemine. See on väga tasane, kus kasvavad ainult väikesed taimed ja mullad on viletsad ning põllumajanduse jaoks mitte väga head. Sellel saarel on mõned tipud, eriti põhjaosas, ja Pico do Facho (517 m) on saare kõrgeim punkt, millele järgneb Pico Branco (450 m).

Kõrgeim punkt Desertase saartel on Pedregal (442 m) Deserta Grandes ja Selvagens saartel Pico da Atalaia (153 m) Selvagem Grandes.

Kliima

Madeira saarel Funchalis on aasta keskmine temperatuur 19 °C (66,2 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt august, mille keskmine temperatuur on 22,6°C (72,7°F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt veebruar, mille keskmine temperatuur on 16,1°C (61,0°F).

Funchali aasta keskmine sademete hulk on 596,9 mm (23,5"). Kõige rohkem sademete keskmine kuu on detsember, kus sademeid on 109,2 mm (4,3"). Kõige väiksema sademete hulgaga kuu on juuli, mille keskmine sademete hulk on 2,5 mm (0,1"). Keskmiselt on 87 sademeterohket päeva, kusjuures kõige rohkem sademeid on detsembris (13 päeva) ja kõige vähem sademete tõttu juulis (1 päev).

Villa de Porto Santo, Porto Santo saarel on aasta keskmine temperatuur 17,8 °C (64,0 °F). Kõige soojem kuu on keskmiselt august, mille keskmine temperatuur on 21,7°C (71,0°F). Kõige jahedam kuu on keskmiselt jaanuar, mille keskmine temperatuur on 15°C.

Villa de Porto Santo keskmine sademete hulk aastas on 375,9 mm (14,8"). Kõige rohkem sademete keskmine kuu on jaanuar 61 mm (2.4") sademetega. Kõige vähem sademete keskmine kuu on juuli, mille keskmine sademete hulk on 2,5 mm (0,1").

Funchali (Madeira) ja Villa de Porto Santo (Porto Santo) kliima Köppenikliimaklassifikatsiooni alatüüp on Csb (Mediterran Climate).

Desertase saarte ja Porto Santo osa kliima on poolkuiv (Bs) ja Savage saarte kliima on kõrbekliima (Bw).

Alates 1976. aastast on Madeira, nagu ka Assoorid, Portugali Vabariigi autonoomne piirkond, mille portugali nimi on Região Autónoma da Madeira, millel on oma täitevvõim ja piirkondlik seadusandlik kogu. Piirkondliku valitsuse praegune president on Alberto João Jardim. Regionaalvalitsuse peamised ametid asuvad Funchalis, mis teeb sellest linnast piirkonna pealinna.

Haldusüksused

Madeira autonoomne piirkond (mille rahvaarv 2011. aastal oli 267 785 elanikku ja pindala 801,0 km2 ) on halduslikult jagatud 11 omavalitsusüksuseks, millest 10 asuvad Madeira saarel ja üks Porto Santo saarel. Omavalitsused jagunevad 54 freguesias'iks, millest 53 asub Madeiral ja 1 Porto Santo linnas.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Madeira autonoomse piirkonna kogurahvastik 267 785: 126 268 meest ja 141 517 naist. Kogu piirkonna rahvastikutihedus on 334,3 inimest/km2; kui võtta arvesse ainult asustatud saared (Madeira ja Porto Santo), on rahvastikutihedus 341,9 elanikku/km2 .

Madeira piirkond on koduks suurele ja olulisele bioloogilisele mitmekesisusele, kus kogu saarestikus on hinnanguliselt 7571 maismaaliiki. Endemiliste liikide ja alamliikide koguarv on umbes 1419 (1286 liiki ja 182 alamliiki), mis moodustab 19% kogu liigilisest mitmekesisusest.

Saarestiku tuntuim keskkond on selle loorberimets (laurisilva), mis ulatub endiselt üle 15 000 hektari ehk 20% saarestikust. Need bioloogilise mitmekesisuse poolest väga rikkalikud metsad on suurimad ja kõige paremini säilinud loorberimetsad kogu Makaroneesia piirkonnas. Need on koduks ainulaadsetele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas kuulsale trocazi tuvile ehk Madeira loorberituvale (Columba trocaz) ja Madeira kuningakotkastele (Regulus madeirensis). Euroopa kõige ohustatum lind, madeiralind ehk zino's Petrel (Pterodroma madeira) elab Madeira saare keskmäestiku kõrgeimatel kaljudel.

Madeirat ümbritsevas meres elab arvukalt mereimetajate liike, sealhulgas 28 liiki vaalaliste ja kriitiliselt ohustatud Vahemere mungahülge (Monachus monachus).

Madeira saarestikus on 6 kaitseala, sealhulgas Madeira looduspark. See park, mis hõlmab üle 2/3 Madeira saarest ja hõlmab kogu loorberimetsu, on alates 1992. aastast Euroopa Nõukogu biogeeniline kaitseala ja alates 1999. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud. Lisaks sellele kuulub kogu saarestikus 11 ala Natura 2000 võrgustikku ja veel 11 ala on tunnistatud tähtsaks linnualaks.

Kohalik majandus põhineb peamiselt põllumajandusel ja turismil, mis on peamine ressurss. Põllumajanduses toodetakse banaane, lilli ja Madeira veini, mida eksporditakse. Tööstusala ei ole väga mitmekesine ja need on seotud toidu, jookide, tubaka ja ehitusega.