Täitevvõim — valitsuse roll, ülesanded ja organisatsioon
Täitevvõim: kuidas valitsus töötab, millised on ülesanded, juhid ja organisatsioon — põhjalik ülevaade valitsuse rollist, struktuurist ja vastutusest.
Täitevvõim on valitsusharu, mis vastutab riigi igapäevase juhtimise eest.
Võimude lahususe doktriini kohaselt ei tohi täitevvõim teha seadusi (seadusandja roll) ega tõlgendada neid (kohtute roll). Täidesaatva võimu ülesanne on rakendada seadusi.
Täidesaatvat võimu juhib valitsusjuht. Valitsusjuhti abistavad mitmed ministrid, kes tavaliselt vastutavad konkreetsete valdkondade eest (nt tervishoid, haridus, välissuhted), ning paljud valitsuse töötajad või riigiametnikud.
Presidendi süsteemis võib see isik (president) olla ka riigipea, kuid parlamentaarses süsteemis on ta tavaliselt seadusandliku kogu suurima partei juht ja teda nimetatakse tavaliselt peaministriks (Taoiseach Iirimaal, (föderaal)kantsler Saksamaal ja Austrias). Prantsusmaal on täidesaatev võim jagatud presidendi ja peaministri vahel ning see süsteem on kordunud mitmes endises Prantsuse koloonias. Šveitsis ning Bosnias ja Hertsegoviinas on sarnane süsteem.
Täitevvõimu rollid ja põhiülesanded
- Poliitikate rakendamine: seaduste ja parlamentide poolt vastu võetud poliitikate elluviimine ning riigi igapäevateenuste korraldamine.
- Administratsioon ja avalikud teenused: haldusasutuste juhtimine, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide toimimine.
- Seadusandluse ettevalmistamine: valitsus valmistab sageli eelnõusid ette, mida seejärel kaalub seadusandja.
- Rahandus ja eelarve täideviimine: riigieelarve rakendamine, maksude kogumine ja avalike kulutuste juhtimine.
- Õigus ja korrakaitse: sisejulgeoleku, politsei ja õiguskaitseasutuste juhtimine ning õigusaktide jõustamine.
- Välispoliitika ja kaitse: rahvusvaheliste lepingute elluviimine, diplomaatia ning riigi kaitse korraldamine (sõjaväe juhtimine võib kuuluda kas presidendi või valitsuse pädevusse sõltuvalt riigikorraldusest).
- Ametnike ja juhtkonna nimetamine: valitsus teeb kõrgetasemelisi ametinimetusi, sealhulgas ministrid, suursaadikud ja ametijuhid.
- Kriiside juhtimine: erakorraliste olukordade (loodusõnnetused, tervisekriisid, majanduskriisid) koordineerimine ja otsuste tegemine kiirelt tegutsemiseks.
Organisatsioon ja juhtimine
Täitevvõim koosneb tavaliselt järgmistest osadest: valitsusjuht (näiteks peaminister või kantsler), kabinet ehk ministrite kogu, erinevad ministeeriumid ja ametid ning laiem riigiametnike võrk. Ministeeriumid jagunevad sageli osakondadeks, mis tegelevad konkreetsete poliitikavaldkondadega.
Riigikorra eripärad mõjutavad seda, kellega on täitevvõimu otsustused seotud: föderaalriikides on olulisem roll ka osariikide või liidumaade täitevvõimudel (governorid, maavanemad), samas kui unitaarriikides on võim kesksem.
Täitevvõimu tüübid (lühike ülevaade)
- Parlamentaarne süsteem: valitsus sõltub parlamendist; peaminister ja kabinet vastutavad parlamendile ning neid saab tagasi kutsuda usaldushääletusega. See mudel on levinud suures osas Euroopas.
- Presidendiline süsteem: president on valitsusjuht ja riigipea, tal on suurem iseseisev volitus (nt USA mudel).
- Poolpresidendiline/semipresidendiline süsteem: täidesaatev võim jaguneb presidendi ja peaministri vahel — selline mudel on eespool mainitud Prantsusmaal (semipresidendism) ning leidub mitmetes endistes Prantsuse kolooniates.
- Kollektiivne juhtimine: mõnes riigis, nt Šveitsis, tegutseb täitevvõim kollektiivse föderaalnõukogu kujul; sarnaseid lahendusi on ka Bosnias ja Hertsegoviinas.
Kontroll ja vastutus
Täidevvõimu tegevust piiravad ja kontrollivad mitmed institutsioonid ja mehhanismid:
- parlamentaarne järelevalve (aruandlus, küsimused, uurimiskomisjonid, usaldushääletused);
- kohtusüsteemi kontroll (õigusemõistmise sõltumatus ja vajadusel õiguskaitse täitevvõimu tegevuse üle);
- riiklikud auditi- ja korruptsioonivastased asutused; ombudsmani institutsioon ning meedia ja kodanikuühiskonna jälgimine;
- valimissüsteem ja regulaarne poliitiline vastutus valijate ees (valimised, referendumid).
Kuidas kodanikud tajuvad täitevvõimu?
Inimestele on täitevvõim nähtav eelkõige avalike teenuste kaudu: tervishoid, haridus, transpordi- ja sotsiaalteenused. Kodanikud saavad valitsust mõjutada valimiste, pöördumiste, avalike konsultatsioonide ja meediakajastuse kaudu. Samuti on võimalik pöörduda järelevalveasutuste või esindusorgani poole, kui valitsuse otsused tekitavad vaidlusi.
Lühidalt: täitevvõimu peamine ülesanne on tagada seaduste elluviimine ja riigi igapäevane toimimine, olles samas üks osa laiemast võimude lahususe süsteemist, mille eesmärk on hoida tasakaalu ja vastutust riigivõimu kasutamisel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on täitevvõim?
V: Täitevvõim vastutab riigi igapäevase juhtimise eest. Seda nimetatakse ka täidesaatvaks võimuks või täidesaatvaks haruks.
K: Milline on täitevvõimu roll seaduste koostamisel ja tõlgendamisel?
V: Võimude lahususe doktriini kohaselt ei tohi täidesaatev võim seadusi koostada (seadusandja roll) ega neid tõlgendada (kohtuvõimu roll). Täidesaatva võimu roll on seaduste elluviimine.
K: Kes juhib täitevvõimu?
V: Täidesaatvat võimu juhib valitsusjuht. See isik võib olla presidentaalses süsteemis president või parlamentaarses süsteemis peaminister.
K: Kes abistab valitsusjuhti täitevvõimu juhtimisel?
V: Valitsusjuhti abistavad ministrid, kes vastutavad konkreetsete valdkondade eest, näiteks tervishoiu, hariduse ja välissuhete eest, samuti paljud riigiametnikud ja muud valitsuse töötajad.
K: Kas on riike, kus president ja peaminister jagavad võimu?
V: Jah, Prantsusmaa on seda süsteemi taastanud mõnedes endistes Prantsuse kolooniates, näiteks Šveitsis ning Bosnias ja Hertsegoviinas.
K: Kuidas see jagatud võim presidendi ja peaministri vahel toimib?
V: Nendes riikides, kus presidendid ja peaministrid jagavad võimu, on mõlemad kaasatud oma riigi valitsemisega seotud otsuste tegemisse.
Otsige