Taoiseach: Iirimaa valitsusjuht — ametinimetus, ülesanded
Taoiseach — Iirimaa valitsusjuhi ametinimetus ja rollid: kes on An Taoiseach, millised on volitused, ülesanded ning kuidas see erineb peaministrist.
Taoiseach (/ˈtiːʃəx/ ( kuula)), ka An Taoiseach ([ən t̪ˠiːʃʲəx]), on Iirimaa valitsusjuht. Iiri meedias ei kasutata terminit peaminister.
Sõna tähendus ja hääldus: iiri keeles tähendab "Taoiseach" umbes "juhti" või "pealikut" (sõna on tuletatud gooti/gaeli traditsioonist). Ingliskeelne vaste on tavaliselt "Taoiseach" ilma tõlketa, sest ametinimetus on spetsiifiline Iirimaa kontekstile. Eesti keeles kasutatakse mõnikord sõna peaminister, kuid ametlik termin on Taoiseach (või iiri keeles An Taoiseach).
Ameti ülesanded ja roll
- Valitsuse juhtimine: Taoiseach on Iirimaa valitsuse (Cabinet) juht ja vastutab valitsuse poliitika koordineerimise eest.
- Kabineti juhtimine: juhib valitsuse kohtumisi, määrab päevakorra ja koordineerib ministrite tööd.
- Ministerite ettepanekud ja ametisse nimetamine: Taoiseach teeb Presidendi ettepanekuid ministrite nimetamiste ja vallandamiste kohta ning vastutab valitsuse koosseisu kujundamise eest.
- Parlamendi suhe: Taoiseach peab Dáil Éireanni (rahvasaadikute kogu) usalduse — kui Dáil võtab vastu usaldamatusavalduse, peab Taoiseach kas tagasi astuma või paluma Presidendilt parlamendi laialisaatmist.
- Välissuhted ja esindamine: esindab Iirimaad rahvusvahelisel areenil, Euroopa Liidu tasandil ning juhib välispoliitika osa valitsuse ülesannetest.
- Erakorralised õigused: teatud erakorralistes olukordades osaleb valitsuse ja presidendi nõupidamisel, kuid seadusandlik võim ja piirid on määratletud põhiseaduse ja seadustega.
Valimine ja ametisse nimetamine
- Taoiseach valitakse tavaliselt Dáil Éireanni enamusotsusega – parlamendiliikmed hääletavad, kes saab Taoiseachiks.
- Peale Dáilis valimist nimetab Taoiseach ametisse President (arvestades Dáilis toimunud hääletust).
- Tavaliselt on Taoiseach suurema partei või valitsuskõnelustes moodustatud koalitsiooni juht.
- Taoiseach jääb ametisse seni, kuni Dáil usalduse säilitab või kuni valimised/valitsuse vahetus toimub.
Õiguslik alus ja ajalugu
- Taoiseach amet loodi ja reguleeritakse Iirimaa põhiseadusega (Bunreacht na hÉireann). Enne 1937. aastat oli sarnane juhtpositsioon nimetusega "President of the Executive Council" Iiri Vabadusseltsi perioodil (Irish Free State).
- Ajalooliselt on amet peegeldanud Iiri poliitilist arengut alates iseseisvumisest, koos mitmete valitsuskoalitsioonide ja parteimuutustega.
Ametikohad ja sümboolika
- Valitsushoone: Taoiseachi peamine büroo asub valitsushoonetes (Government Buildings) Dublinis, Merrion Street'il.
- Ametlik elukoht: Iirimaal puudub püsiv ametlik residents Taoiseachi jaoks samal moel nagu mõnel muul riigil – amet ja töö toimub peamiselt valitsushoonetest.
Tuntud Taoisigh ja tänapäev
Mõned tuntud Iirimaa valitsusjuhid (Taoisigh) on olnud näiteks Éamon de Valera, Seán Lemass, Charles Haughey, Garret FitzGerald, Bertie Ahern, Enda Kenny, Micheál Martin ja Leo Varadkar. Ametisse asumise ja poliitiliste liitude ajalugu erineb sõltuvalt valitsuse moodustamisest ja parteidevahelistest kokkulepetest.
Kokkuvõte: Taoiseach on Iirimaa valitsuse juht, kelle roll ühendab poliitilist juhtimist, kabineti juhtimist ja riigi esindamist. Kuigi mõiste mõnikord tõlgitakse laiemas kõnepruugis kui "peaminister", on ametinimetus ja selle konnotatsioonid spetsiifilised Iirimaa poliitilisele ja ajaloolisele kontekstile.
Kohtumine
Kui uus Dáil Éireann koguneb pärast valimisi, nimetab ta ühe oma liikmetest peaministriks. Seejärel külastab ta presidenti ja saab ametisse. Seejärel esitab ta Dáilile ministrite nimekirja ja kui see on heaks kiidetud, nimetab president ka nad ametisse.
Kui Taoiseach astub tagasi, siis väidetavalt astuvad tagasi ka kõik valitsuse liikmed. Kui minister ei astu tagasi, kui taoiseach seda nõuab, võib taoiseach paluda presidendil minister ametist vabastada. President ei saa sellest keelduda.
Taoiseachi osakond
Peaministri osakond aitab peaministril oma tööd teha. Taoiseachi peamine ülesanne on algatada poliitikat ja koordineerida ülejäänud valitsuse poliitikat. Eelkõige majandus- ja sotsiaalarengu, Põhja-Iirimaa, Euroopa Liidu ning avaliku sektori muutmise ja Oireachtase reformi poliitika.
Valitsuse ülempiits, kes peab tagama, et valitsuse poliitika ja ideed muutuksid seadusteks, on osa peaministri osakonnast.
Praegune Taoiseach on Leo Varadkar alates 14. juunist 2017.
Loetelu
Täitevnõukogu president |
| ||||||||||
| Ei. | Portree | Nimi | Ametiaeg | Partei | Juhataja. Nõukogu | Dáil |
| ||||
| 1 |
| W. T. Cosgrave | 6. detsember 1922 | 9. märts 1932 | Sinn Féin | 1. | SF (PT) (vähemus) | Kevin O'Higgins | 3 (1922) |
| |
| Cumann na nGaedheal | 2. | CnG (vähemus) | 4 (1923) |
| |||||||
| Kolmas | Ernest Blythe | 5 (juuni 1927) |
| ||||||||
| Neljas | 6 (september 1927) |
| |||||||||
| 5. |
| ||||||||||
| 2 |
| Éamon de Valera | 9. märts 1932 | 29. detsember 1937 | Fianna Fáil | 6. | FF (vähemus) | Seán T. O'Kelly | 7 (1932) |
| |
| 7. | 8 (1933) |
| |||||||||
| 8. | 9 (1937) |
| |||||||||
Taoiseach |
| ||||||||||
| Ei. | Portree | Nimi | Ametiaeg | Partei | Valitsus | Tánaiste | Dáil |
| |||
| (2) |
| Éamon de Valera | 29. detsember 1937 | 18. veebruar 1948 | Fianna Fáil | 1. | FF (vähemus) | Seán T. O'Kelly | 9 ( ···· ) |
| |
| 2. | FF | 10 (1938) |
| ||||||||
| Kolmas | FF (vähemus) | 11 (1943) |
| ||||||||
| Neljas | FF | Seán Lemass | 12 (1944) |
| |||||||
| 3 |
| John A. Costello | 18. veebruar 1948 | 13. juuni 1951 | 5. | William Norton | 13 (1948) |
| |||
| (2) |
| Éamonde Valera | 13. juuni 1951 | 2. juuni 1954 | Fianna Fáil | 6. | FF (vähemus) | Seán Lemass | 14 (1951) |
| |
| (3) |
| John A. Costello | 2. juuni 1954 | 20. märts 1957 | 7. | William Norton | 15 (1954) |
| |||
| (2) |
| Éamon de Valera | 20. märts 1957 | 23. juuni 1959 | Fianna Fáil | 8. | FF | Seán Lemass | 16 (1957) |
| |
| 4 |
| Seán Lemass | 23. juuni 1959 | 10. november 1966 | Fianna Fáil | 9. | FF | Seán MacEntee |
| ||
| 10. | FF (vähemus) | 17 (1961) |
| ||||||||
| 11. | FF | Frank Aiken | 18 (1965) |
| |||||||
| 5 |
| Jack Lynch | 10. november 1966 | 14. märts 1973 | Fianna Fáil | 12. | FF |
| |||
| 13. | FF | 19 (1969) |
| ||||||||
| 6 |
| Liam Cosgrave | 14. märts 1973 | 5. juuli 1977 | 14. | Brendan Corish | 20 (1973) |
| |||
| (5) |
| Jack Lynch | 5. juuli 1977 | 11. detsember 1979 | Fianna Fáil | 15. | FF | George Colley | 21 (1977) |
| |
| 7 |
| Charles Haughey | 11. detsember 1979 | 30. juuni 1981 | Fianna Fáil | 16. | FF |
| |||
| 8 |
| Garret FitzGerald | 30. juuni 1981 | 9. märts 1982 | 17. | FG-Lab (vähemus) | Michael O'Leary | 22 (1981) |
| ||
| (7) |
| Charles Haughey | 9. märts 1982 | 14. detsember 1982 | Fianna Fáil | 18. | FF (vähemus) | Ray MacSharry | 23 (veebruar 1982) |
| |
| (8) |
| Garret FitzGerald | 14. detsember 1982 | 10. märts 1987 | 19. | Dick Spring | 24 (november 1982) |
| |||
| Peter Barry |
| ||||||||||
| (7) |
| Charles Haughey | 10. märts 1987 | 11. veebruar 1992 | Fianna Fáil | 20. | FF (vähemus) | Brian Lenihan | 25 (1987) |
| |
| 21. | FF-PD | 26 (1989) | |||||||||
| John Wilson | |||||||||||
| 9 | Albert Reynolds | 11. veebruar 1992 | 15. detsember 1994 | Fianna Fáil | 22. | FF-PD |
| ||||
| 23. | FF-Lab | Dick Spring | 27 (1992) |
| |||||||
| Bertie Ahern |
| ||||||||||
| 10 |
| John Bruton | 15. detsember 1994 | 26. juuni 1997 | 24. | Dick Spring |
| ||||
| 11 |
| Bertie Ahern | 26. juuni 1997 | 7. mai 2008 | Fianna Fáil | 25. | FF-PD (vähemus) | Mary Harney | 28 (1997) |
| |
| 26. | FF-PD | 29 (2002) | |||||||||
| Michael McDowell |
| ||||||||||
| 27. | FF-Green-PD | Brian Cowen | 30 (2007) |
| |||||||
| 12 |
| Brian Cowen | 7. mai 2008 | 9. märts 2011 | Fianna Fáil | 28. | FF-Green-PD | Mary Coughlan |
| ||
| 13 |
| Enda Kenny | 9. märts 2011 | 14 juuni2017 | 29. | Eamon Gilmore | 31 (2011) |
| |||
| Joan Burton |
| ||||||||||
| 30. | FG-Ind (vähemus) | Frances Fitzgerald | 32 (2016) |
| |||||||
| 14 |
| Leo Varadkar | 14 juuni2017 | Asutuses olev | 31. | FG-Ind (vähemus) | |||||
| Simon Coveney |
| ||||||||||
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Otsige