Trumani doktriin (1947) — määratlus ja mõju külmasõjale

Trumani doktriin (1947): määratlus, taust ja mõju külmasõjale — kuidas USA abi Kreekale ja Türgile muutis välispoliitikat ning käivitas vastasseisu Nõukogude Liiduga.

Ameerika Ühendriikide president Harry S. Truman pidas 12. märtsil 1947. aastal kõne USA kongressile, milles ta pakkus uut välispoliitilist alust USA tegevusele pärast Teist maailmasõda. Truman rõhutas, et tema arvates peaksid Ameerika Ühendriigid aitama Kreekat ja Türgit, et peatada nende võimaliku nihkumise "totalitaarsuse" poole — sel juhul viidates Nõukogude kommunismi laiendumisele. See poliitika sai tuntuks Trumani doktriinina. Mõned ajaloolased peavad seda sündmust külma sõja alguspunktiks, kuigi selle tõlgenduse üle käib endiselt arutelu.

Taust

1947. aasta alguses teatas Ühendkuningriik, et lõpetab 1947. aasta veebruaris abi osutamise Kreekale ja Türgile, sest Ühendkuningriik oli sõja järel rahaliselt kurnatud. See tähendas, et kahe riigi stabiilsus oli ohus ja Ameerika Ühendriigid nägid vajadust sekkuda, et vältida piirkondlikku võimuvaakumit. Truman esitas kongressile eeldatava õigustuse sekkumiseks ja taotluse majandus- ning sõjalise abi andmiseks; konkreetne summa, mida ta palus, oli umbes 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetuseks.

Sisu ja põhimõtted

Truman formuleeris doktriini kui lubadust toetada "vabu rahvaid, kes püüavad vastupanu osutada nende allutamisele relvastatud vähemuste või välise surve kaudu" (inglise keeles: "to support free peoples who are resisting attempted subjugation by armed minorities or by outside pressures"). Doktriin tähendas: Ameerika abi — nii majanduslik kui ka sõjaline — oli õigustatud, kui see pidurdas kommunistliku mõjuga liikumisi või välisriikide (eriti Nõukogude Liidu) survele allumist.

Praktiline rakendamine

• USA saatis abi Kreekale (eriüksustele ning valitsuse toetuseks) ja Türgile, et tugevdada nende valitsusi ja takistada kommunistlike liikumiste edu.
• Trumani doktriinist kujunes osa laiemast USA poliitikast, mida hakati nimetama "containment" ehk piiramisdoktriiniks — eesmärgiks oli takistada kommunismi levikut ilma otseselt sõjata Nõukogude Liiduga.
• Doktriin andis hoogu ka järgmistele algatustele, näiteks laiemalt tuntud Marshalli plaanile (1948), mis keskendus Euroopa majanduse taastamisele ja poliitilise stabiilsuse kindlustamisele.

Mõju külmasõjale ja rahvusvahelisele korrale

Trumani doktriin tähistas selget nihkejoont Ameerika välispoliitikas — aktiivsem sekkumine ja valmisolek toetada liitlasi sõjalise ja majandusliku abiga. Doktriin kiitis ära ja õhutas ameerika juhtimist lääneriikide seas ning aitas kujundada külma sõja jooksul tekkinud binaarset maailmapilti idast ja läänest. See aitas kaasa selliste organisatsioonide ja liitude tekkele ning tugevdamisele, mis püüdsid vastanduda Nõukogude mõjule (näiteks NATO asutamine 1949. aastal oli osa samast protsessist).

Kriitika ja ajalooline tõlgendus

Mõned kriitikud on väitnud, et Trumani doktriin õigustas Ameerika sekkumist paljudes konfliktiolukordades, mis hiljem viisid pikaajaliste ja kulukate välisoperatsioonideni (näiteks Korea ja Vietnam). Poliithistorik Walter LaFeber on kirjutanud, et "doktriinist sai ideoloogiline kilp" — tema hinnangul kasutasid Ameerika Ühendriigid seda doktriini sageli ettekäändena või põhjendusena oma poliitilistele ja strateegilistele huvidele. Samuti on ajaloolased arutanud, kas Trumani hinnang, et Nõukogude Liit toetas Kreeka kommunistlikke partisane, oli piisavalt faktiliselt põhjendatud — tänapäevased uurimused näitavad, et otseseid tõendeid Nõukogude otseseks sekkumiseks Kreekas oli vähe.

Pärand

Trumani doktriin jäi külma sõja algusaegse USA välispoliitika keskseks komponendiks: see normaliseeris poliitikakujundamise, kus geopoliitiline konkurents kommunismiga õigustas abi ja võimalikku sekkumist väljaspool Ameerika mandaati. Doktriini mõju ulatus kaugemale ainult Euroopa ja Lähis-Ida abiprogrammidest — sellest kujunes osa pikemast mustrist, mille järgi Washington sekkus või toetas eri riikide valitsusi, et piirata Nõukogude mõju. Samal ajal on doktriin tekitanud ka õppust: selle rakendamise tagajärjed on olnud vastuolulised ning seda tõlgendatakse eri ajalooetappides eri viisidel.

Kokkuvõtlikult: Trumani doktriin oli 1947. aastal tehtud poliitiline lubadus ja strateegiline nihe, mis tähistas Ameerika aktiivsemaid samme külma sõja tingimustes ning millel olid nii kohesed kui ka kaugeleulatuvad tagajärjed maailma julgeolekupoliitikale.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Trumani doktriin?

Küsimus: Miks lõpetas Ühendkuningriik 1947. aasta veebruaris Kreeka ja Türgi abistamise?

K: Mida uskus Truman, mis juhtub, kui Ida-Euroopa jääb vaeseks?

K: Kas Trumanil olid selged tõendid Nõukogude Liidu seotuse kohta Kreeka kommunistlike partisanidega?

K: Kuidas kirjeldas Walter LaFeber doktriini?

Otsing