Trumani doktriin
Ameerika Ühendriikide president Harry S. Truman pidas 12. märtsil 1947. aastal kõne USA kongressile. Selles kõnes ütles ta, et tema arvates peaksid Ameerika Ühendriigid aitama Kreekat ja Türgit, et peatada nende "totalitaarsus", kuigi ta pidas silmas nõukogude kommunismi. See sai tuntuks Trumani doktriinina. Mõned ajaloolased usuvad, et see oli külma sõja algus.
See kõne peeti pärast seda, kui Ühendkuningriik teatas 1947. aasta veebruaris, et nad lõpetavad Kreeka ja Türgi abistamise, sest ka Ühendkuningriik oli pärast Teise maailmasõja kulusid vaene. See tähendas, et Kreeka ja Türgi oleksid endiselt vaesed ja Truman uskus, et vaene Ida-Euroopa läheks kergemini üle kommunistlikule valitsusele, kui Ameerika Ühendriigid ei aitaks neid.Truman arvas ekslikult, et Nõukogude Liit aitab Kreeka kommunistlikke partisane, kuigi selleks ei olnud selgeid tõendeid.
See plaan oli suur muutus Ameerika poliitikas. Poliithistorik Walter LaFeber kirjutas, et "doktriinist sai ideoloogiline kilp", mis tähendab, et tema arvates kasutasid Ameerika Ühendriigid doktriini ettekäändena või põhjusena. Marshalli plaan tuli pärast seda.
Harry S. Truman, Ameerika Ühendriikide president, 1945-53
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Trumani doktriin?
V: Trumani doktriin oli USA presidendi Harry S. Trumani 12. märtsil 1947. aastal USA kongressile peetud kõne, milles ta tegi ettepaneku, et USA peaks aitama Kreekat ja Türgit, et takistada nende muutumist "totalitaristlikuks", st nõukogude kommunismiks.
Küsimus: Miks lõpetas Ühendkuningriik 1947. aasta veebruaris Kreeka ja Türgi abistamise?
V: Ühendkuningriik lõpetas 1947. aasta veebruaris Kreeka ja Türgi abistamise, sest ka nemad olid pärast Teist maailmasõda vaesed ja ei saanud endale lubada abi jätkamist.
K: Mida uskus Truman, mis juhtub, kui Ida-Euroopa jääb vaeseks?
V: Truman uskus, et kui Ida-Euroopa jääb vaeseks, siis on tõenäolisem, et ta läheb üle kommunistlikule valitsusele, kui Ameerika Ühendriigid teda ei aita.
K: Kas Trumanil olid selged tõendid Nõukogude Liidu seotuse kohta Kreeka kommunistlike partisanidega?
V: Ei, sel ajal ei olnud selgeid tõendeid Nõukogude Liidu seotuse kohta Kreeka kommunistlike partisanidega.
K: Kuidas kirjeldas Walter LaFeber doktriini?
V: Poliithistorik Walter LaFeber kirjeldas doktriini kui "ideoloogilist kilpi", mis tähendab, et tema arvates kasutasid Ameerika Ühendriigid seda oma tegevuse ettekäändena või põhjusena.
K: Mis juhtus pärast kõne pidamist? V: Pärast kõne pidamist jõustus selle mõjul Marshalli plaan.
K: Mida tähendab totalitarism? V: Totalitarism on valitsemisvorm, kus üks isik või partei omab täielikku kontrolli ühiskonna kõigi aspektide, sealhulgas poliitika, majanduse, kultuuri ja meedia üle.
