Rooma plebeide tribuunid: roll, vetoõigus ja ajalugu

Ülevaade Rooma plebeide tribuunidest — nende roll, vetoõigus, valimised ja ajalugu Vana-Roomas; kuidas nad kaitsesid lihtrahva huve.

Autor: Leandro Alegsa

Tribüünid olid Vana-Roomas tähtsad ametnikud. Plebeedid (plebeedid) olid vaba Rooma rahvas, kes ei olnud patriitsid. Plebeide tribuunide amet tekkis Rooma vabariigi algusaegadel kui osa võitlusest plebeide õiguste eest ning tõi kaasa võrdsema poliitilise esindatuse.

Roll ja volitused

Tribüünid tagasid tasakaalu senati võimu ja rahva vajaduste vahel. Igal ajal oli tavaliselt kümme tribuuni, kuid institutsioon kujunes samm-sammult — algul oli tribuune vähem ja arv kasvas hiljem. Tribüünid võisid tegutseda nii eraldi kui ka koos ning nende peamised ülesanded hõlmasid:

  • plebeede kaitse – sekkumine kohtuasjades ja ametnike tegevuses, et hoida ära ebaõiglust;
  • seadusandlik initsiatiiv – rahvakogu (Concilium Plebis) kokku kutsumine ja ettepanekute esitamine, sealhulgas plebejide huve kaitsva õigusaktide algatamine;
  • sotsiaalne ja poliitiline esindus – plebeide huvide esiletoomine poliitilises arutelus;
  • puurõhkkonna loomis – tribüünid võisid blokeerida või takistada ametnike ja teiste institutsioonide otsuseid, mis ohustasid plebeide vabadusi.

Vetoõigus ja sakrosancta ehk liikmete puutumatus

Tribüünidel oli oluline õigus panna veto konsulite ja teiste magistraatide tegevusele — ladina keeles intercessio. Veto tähendas ametlikku sekkumist, mis peatas või tühistas otsuse, tegevuse või määruse elluviimise, et kaitsta plebeede huve. Kuid sellel oli ka praktilisi piiranguid:

  • veto pidi tavaliselt väljenduma tribüüni isikliku sekkumise kaudu — ta pidi olema kohal ja aktiivselt tegutsema; kui tribüün puudus või viibis eemal, võis toiming lõpule viia;
  • veto kehtis esmalt Rooma linnasisestes asjades ja plebeide kaitseks; tribüünide mõju väljaspool linna ning sõjavälisel alal oli piiratum;
  • tribüünide isikud olid seaduse järgi sakrosancta (püha ja puudutamatud) — tema vastu rünnak oli seadusevastane ja võis põhjustada raskeid tagajärgi ründajale.

Valimine, ametiaeg ja sõltumatus

Tribuunid valis üksnes rahvakogu. Erinevalt kõigist teistest Rooma vabariigi ametnikest võisid nad olla lihtrahvas — amet oli loodud just plebeede esindamiseks. Tribuunid valiti tavaliselt aastaseks ametiajaks ja nad said oma tegevuses suhteliselt laia isikliku sõltumatuse: nende sakrosanctitas tagas, et nad võisid rooma ühiskonnas julgesti tegutseda ja seista vastu võimude püüdlustele neid maha suruda.

Ajalooline areng ja langus

Nende roll kestis umbes 800 aastat. Plebeide tribuunid mängisid eriti olulist rolli Vabariigi ajal: nad algatasid seadusi, kaitsesid kodanikke ja mõnikord mõjutasid tugevalt poliitilist võitlust (näiteks Tiberius ja Gaius Gracchus kui tuntud tribuuniaktivistid). Pärast Lex Hortensia (287 eKr) said plebejide otsused (plebiscita) kogu rahvale siduvad, mis tugevdas tribuunide seadusandlikku mõju.

Kuid Rooma impeeriumi ajal kaotas tribüünide kogu- ja iseseisev võim järk-järgult tähenduse. Keisrid võtsid endale sageli tribuunide volitusi ehk tribunicia potestas, mis andis neile õigus veto ja teisi privileege ilma sõltumatu tribuuni rollita. Sellega kaasnes tribuunide tegeliku poliitilise jõu raugenemine — amet jäi olemas, kuid ilma senise sõltumatu ja otsustava rollita.

Piirangud ja praktiline mõju

Kuigi tribüün võis veto panna mis tahes kohtunike, senati või muude kogude tegevuse vastu, pidi ta selleks füüsiliselt kohal olema. Kui tribüün ei olnud enam kohal, võis toimingu lõpule viia, nagu oleks vetoõigust ei oleks olnud. See tähendas, et tribüünide volitused olid tugevalt seotud Rooma linna poliitilise ruumiga ning mõnikord piiras see nende mõju vabariigi ulatuses. Samuti oli tribuunide sõltuvus rahvakogu toetusest — ilma avaliku toetuse ja poliitilise toetusringkonnata oli raske oma ettepanekuid ellu viia.

Kokkuvõttes oli plebeide tribuunide institutsioon Vana-Rooma poliitikas oluline sild magistratuuride ja rahva vahel: ta andis plebeedele hääle, pakkus neile kaitset ja võimaldas algatada sotsiaal-poliitilisi reforme. Nende tähtsus ja sõltumatus muutusid aegade jooksul, kuid tribuunide pärand mõjutas Rooma õiguse ja poliitika arengut sügavalt.

Küsimused ja vastused

K: Milline oli Vana-Roomas tribüünide roll pleenumite seas?


V: Plebeste tribüünid tagasid tasakaalu senati võimu ja rahva vajaduste vahel. Neil oli õigus kasutada rahvakogu, et toetada lihtrahvast, kutsuda kokku senat, teha ettepanekuid seadusandluse kohta ja sekkuda plebejide nimel õigusküsimustes.

Küsimus: Kui palju tribüünide oli igal ajal?


V: Tribuneid oli igal ajal kümme ja nad võisid tegutseda eraldi või koos.

K: Kes olid plebeedid?


V: Plebsid olid vaba Rooma rahvas, kes ei olnud patriitsid.

K: Kas tribuun võis olla ka lihtrahvas?


V: Jah, tribuun võis olla lihtrahvas, erinevalt kõigist teistest Rooma Vabariigi ametnikest.

K: Milline oli plebide tribüünide kõige tähtsam võim?


V: Plebeste tribüünide kõige olulisem võim oli õigus panna veto konsulite ja teiste magistraatide tegevusele, et kaitsta plebejide huve.

K: Kas rünnakut mõne plebiitide tribüüni vastu võis teostada ilma õiguslike tagajärgedeta?


V: Ei, kallaletung mis tahes plebiitide tribüünile oli seadusega vastuolus.

K: Kas plebejide tribüünidel oli Rooma keisririigi ajal mingeid tegelikke volitusi?


V: Ei, Rooma keisririigi ajal ei olnud neil tegelikke volitusi.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3