Rahvatribuun
Tribüünid olid Vana-Roomas tähtsad ametnikud. Plebeedid (plebeedid) olid vaba Rooma rahvas, kes ei olnud patriitsid.
Tribüünid tagasid tasakaalu senati võimu ja rahva vajaduste vahel. Igal ajal oli kümme tribuuni ja nad võisid tegutseda nii eraldi kui ka koos.
Neil tribüünidel oli õigus kasutada rahvakogu (Concilium Plebis), et toetada lihtrahvast. Nad võisid kutsuda kokku senati, teha ettepanekuid seadusandluse kohta ja sekkuda plebejide nimel õigusküsimustes. Kõige tähtsam oli õigus panna veto konsulite ja teiste magistraatide tegevusele, et kaitsta plebejide huve. Rünnak mis tahes plebiitide tribüüni vastu oli seadusevastane.
Tribüünid valis üksnes rahvakogu. Erinevalt kõigist teistest Rooma vabariigi ametnikest võisid nad olla lihtrahvas. Nende roll kestis umbes 800 aastat, kuid Rooma impeeriumi ajal ei olnud neil tegelikke volitusi. Nad olid oma päritolult ja stiililt Rooma Vabariigi töötav osa.
Kuigi tribüün võis veto panna mis tahes kohtunike, senati või muude kogude tegevuse vastu, pidi ta selleks füüsiliselt kohal olema. Kui tribüün ei olnud enam kohal, võis toimingu lõpule viia, nagu oleks vetoõigust ei oleks olnud. See tähendas, et tribüünide volitused piirdusid Rooma enda, mitte vabariigi üldiste volitustega.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli Vana-Roomas tribüünide roll pleenumite seas?
V: Plebeste tribüünid tagasid tasakaalu senati võimu ja rahva vajaduste vahel. Neil oli õigus kasutada rahvakogu, et toetada lihtrahvast, kutsuda kokku senat, teha ettepanekuid seadusandluse kohta ja sekkuda plebejide nimel õigusküsimustes.
Küsimus: Kui palju tribüünide oli igal ajal?
V: Tribuneid oli igal ajal kümme ja nad võisid tegutseda eraldi või koos.
K: Kes olid plebeedid?
V: Plebsid olid vaba Rooma rahvas, kes ei olnud patriitsid.
K: Kas tribuun võis olla ka lihtrahvas?
V: Jah, tribuun võis olla lihtrahvas, erinevalt kõigist teistest Rooma Vabariigi ametnikest.
K: Milline oli plebide tribüünide kõige tähtsam võim?
V: Plebeste tribüünide kõige olulisem võim oli õigus panna veto konsulite ja teiste magistraatide tegevusele, et kaitsta plebejide huve.
K: Kas rünnakut mõne plebiitide tribüüni vastu võis teostada ilma õiguslike tagajärgedeta?
V: Ei, kallaletung mis tahes plebiitide tribüünile oli seadusega vastuolus.
K: Kas plebejide tribüünidel oli Rooma keisririigi ajal mingeid tegelikke volitusi?
V: Ei, Rooma keisririigi ajal ei olnud neil tegelikke volitusi.
