Magistraat: ajalooline ametnik ja tänapäevane kohtuniku roll

Kohtunik on õigusemõistja, kes kohaldab kohtus õigust. Mõiste ja tema funktsioonid võivad eri riikides ja õigussüsteemides olla väga erinevad: mõnel juhul tähendab see professionaalset kohtunikku kõrgemas kohtus, teisel juhul madalama astme kohtunikku või kohalikku ametnikku, kellel on nii haldus- kui ka õiguslikke ülesandeid.

Ajalooline taust

Vana-Roomas oli magistratus üks kõrgeimaid valitsusametnikke. Neil olid kohtu- ja täidesaatvad volitused: magistratuur hõlmas erinevaid ameteid (nt konsul, preetor, aedil, kvestor), mille käigus anti seaduslikke otsuseid, juhiti sõjaväge, koguti makse ja korraldati linnahaldust. Rooma magistratuuril oli oluline roll nii seadusloome, halduse kui ka õigusemõistmise vallas ning ametiajad ja ametite hierarhia olid osa nn cursus honorumist.

Magistraadi roll eri riikides

Mõnel ajaloolisel perioodil ja mõnes riigis on magistraadi roll olnud laialt halduslik — näiteks Hiinas vastutas magistraat konkreetse geograafilise piirkonna (tavaliselt maakonna või linnaosa) haldamise eest ning tal oli samal ajal ka õiguslik ja poliitiline võim kohalike küsimuste lahendamisel. Imperialistlikus Hiinas oli maakonnamagistraat sageli esimese astme ametnik, kes teostas nii politseid kui ka kohtuvõimu.

Tänapäeval kasutatakse terminit "magistraat" mitmes jurisdiktsioonis erinevalt. Mõnes kohas on magistraat ametis madalama astme kohtunikuna, kes menetleb väiksemaid kriminaalasju, tsiviilasju väiksema väärtusega, esialgseid uurimistoiminguid või administratiivseid küsimusi. Tavaliselt tegelevad nad väiksemate või eelmenetluslike asjadega ja suunavad raskemad või tõsisemad juhtumid kõrgemasse kohtusse.

Inglismaal ja Walesis on kahte liiki magistraate: rahukohtunikud (lay magistrates ehk justices of the peace) ja ringkonnakohtunikud (professional magistrates ehk District Judges (Magistrates' Courts)). Rahukohtunikud on sageli voluntäärid ilma formaalse juristihariduseta, kes töötavad kolleegi ehk bench'i koosseisus ning võtavad vastu otsuseid väiksemates ja keskastme asjades. Ringkonnakohtunikud on kvalifitseeritud juristid, kes täidavad samu ülesandeid professionaalselt ja üksi või eritingimustes.

Tänapäevased ülesanded ja pädevus

• Kriminaalasjad: menetlevad kergeid ja keskmise raskusega süütegusid, otsustavad vahistamisi, kautsjonite üle ja läbiviivad eeluurimisistungeid; raske kuritegevus suunatakse tavaliselt kõrgemasse kohtusse.
• Tsiviilasjad: väikekahjud, tarbijavaidlused ja muud madalama väärtusega nõuded.
• Halduse ja litsentside küsimused: näiteks alkoholi- või turulubade andmine/äravõtmine ning avaliku korra küsimused.
• Pere- ja lastekaitse: mõnes kohtus tegelevad magistraadid ka kiirmenetluse alusel perekonna- või lastekaitsega seotud küsimustega.
• Protseduurilised toimingud: korraldavad tõendeid, võtavad vastu tunnistajate ütlusi, väljastavad vahistamis- ja läbiotsimisordereid ning otsustavad vahemenetluse küsimustes.

Magistraatide karistuslike volituste ulatus on tavaliselt piiratud: nad võivad määrata rahatrahve, karistuste alternatiive (nt ühiskondlik töö, rehabilitatsiooniprogrammid) ja kohati piiratud pikkusega vanglakaristusi; raskemate sanktsioonide puhul saadetakse juhtum kõrgemasse kohtusse.

Kvalifikatsioon, valik ja sõltumatus

Magistraatide staatus ja kvalifikatsioon erinevad: mõnes riigis on tegemist kogenud juristidega, teises — vabatahtlike või kohalike silmapaistvate tegelastega, kellele antakse minimaalne õigusalane väljaõpe. Nimetamine võib toimuda valimise, ametisse nimetamise või vabatahtliku suurkogukonna alusel. Oluline põhimõte on õigusemõistmise sõltumatus: isegi madalama astme kohtunikena peavad magistraadid tegutsema erapooletult ja vastavalt seadusele, ning nende otsused on tavaliselt vaidlustatavad kõrgemas astmes.

Kaasaegsed näited ja arengud

Magistraadi institutsioon on mitmekesine ja paindlik: mõnes kohas on ta jätkuvalt tugev haldusametnik, mõnes riigis keskendub ta rangelt kohtulikule rollile väikestes vaidlustes, teises taas rõhutatakse kogukondlikku osalust ja alternatiivseid lahendusi (nt rahumeelne lahendus, vahendus). Õigusreformid on paljudes süsteemides suunanud magistraatide tööd suurema professionaalsuse ja õiguskindluse poole, säilitades samas nende rolli kättesaadavate ja kiirete kohtumenetluste tagamisel.

Kokkuvõte: magistraat kui mõiste ühendab ajalooliselt nii laiaulatuslikke valitsus- ja kohtulikke volitusi kui ka tänapäevaseid madalama astme kohtuniku ülesandeid. Roll ja ulatus sõltuvad suuresti riigi õigussüsteemist ja ajaloolisest arengust, kuid ühine on see, et magistraat toimib esmatasandi õigus- või halduspädevuse kandjana, kes lahendab kiireid ja lokaalseid õigusküsimusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kohtunik?

K: Millises kontekstis varieerub mõiste "magistraat"?

K: Millist liiki kohtuid juhivad magistraadid?

K: Mille eest vastutavad kohtunikud?

K: Mitmes riigis kasutatakse mõistet "magistraat" erinevalt?

K: Kas kõikides riikides on magistraadi mõiste üks kindel määratlus?

K: Kas kohtunikuks olemine eeldab mingit erilist kvalifikatsiooni või sertifikaati?

Otsing