Senat
Rooma senat oli Vana-Rooma kõige pikaajalisem institutsioon. See sai alguse linna esimestel aastatel, mis väidetavalt asutati 753. aastal eKr. See elas üle kuningate, Rooma Vabariigi (509 eKr-27 eKr), Rooma impeeriumi (27 eKr-395 pKr) ja Lääne-Rooma impeeriumi langemise (395-476 pKr).
Senat alustas nõuandva vanematekoguna. Sõna "senat" tuli sõnast "senex", mis tähendab "vanamees". Senat saavutas oma tipptaseme vabariigi keskel, kui see oli Rooma kõige võimsam organ. Senat kaotas suure osa oma võimust keisririigi esimesel perioodil, mida tuntakse printsipiaalina.
Pärast Diokletianust, kui valitsuse keskus viidi Roomast välja, muutus senat lihtsalt munitsipaalorganiks. Vana idee mõju elas edasi ja Konstantinoopoli II asutas Konstantinoopolis senati.
Rooma senat: Cicero ründab Catiliini, 19. sajandi fresko Palazzo Madamas, Roomas, Itaalia senati majas. See vaade on tõenäoliselt vale. Olemasoleval Curia Julia hoonel, mis pärineb keiser Diocletianuse ajast, on näha, et senaatorid istusid hoone sees sirgete ja paralleelsete ridadena mõlemal pool.
Curia Iulia foorumil asus senat.
Funktsioonid
Senat võttis vastu dekreedid, mida nimetati senatus consultumiks ja mis olid senati nõuanded magistraadile (kõrgemale ametnikule). Neid järgiti tavaliselt praktikas.
Selliste nõuannete kaudu juhtis senat kohtunikke, eriti Rooma konsuleid (ülemkohtunikke), sõjaliste konfliktide lahendamisel.
Senatil oli ka võim Rooma tsiviilvalitsuse üle. Ainult senat võis anda loa riiklike vahendite väljamaksmiseks riigikassast. Rooma impeeriumi kasvades teostas senat järelevalvet ka provintside haldamise üle, mida valitsesid endised konsulid ja praetorid. Ta otsustas, milline magistraat peaks millist provintsi valitsema.
Senaatorid olid patriitsid, st liikmed sünnilt, või väiksemat päritolu mehed, kellel olid märkimisväärsed saavutused. Varasemate kuningate ajal oli senat 100-liikmeline, kuid see kasvas 900-ni, seejärel vähendas Augustus seda 600-ni. Isegi siis oli igal ajal ainult umbes 100 kuni 200 liiget aktiivne. Aeg-ajalt olid Roomas ka teised võimuallikad, näiteks riigikogud, magistraadid, diktaatorid ja keisrid, kuid senat mängis alati oma rolli.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Rooma senat?
V: Rooma senat oli Vana-Rooma institutsioon, mis sai alguse linna esimestel aastatel. See algas nõuandva vanematest koosneva nõukoguna ja saavutas oma kõrgpunkti keskmise vabariigi ajal, mil see oli kõige võimsam organ Roomas.
K: Millal algas Rooma senat?
V: Rooma senat sai alguse 753. aastal eKr, mis on väidetavalt Rooma asutamise aeg.
K: Kui kaua kestis Rooma senat?
V: Rooma senat kestis 753. aastast eKr kuni 476. aastani pKr, elades üle erinevaid perioode, nagu kuningriik (753 eKr-509 eKr), vabariik (509 eKr-27 eKr), impeerium (27 eKr-395 pKr) ja Lääne impeeriumi langemine (395-476 pKr).
K: Mida tähendab "senat"?
V: Sõna "senat" tuleneb sõnast "senex", mis tähendab "vanamees".
K: Kui võimas oli Rooma senat oma kõrgajal?
V: Oma kõrgajal, vabariigi keskel, peeti Rooma senatit kõige võimsamaks organiks Roomas.
K: Kas see võim püsis kogu Vana-Rooma aja jooksul? V: Ei, keisririigi esimesel perioodil, mida tuntakse printsipaalina, vähenes suur osa selle võimust. Pärast seda, kui Diocletianus viis valitsuse Roomast välja, sai sellest lihtsalt munitsipaalorgan.
K: Kas pärast Vana-Rooma langemist loodi senat? V: Jah, Konstantinoopoli II asutas pärast Vana-Rooma langemist Konstantinoopolis senati.
