Diocletianus
Diokletianus (Gaius Aurelius Valerius Diocletianus, umbes 245 kuni umbes 312) oli Rooma keiser 20. novembrist 284 kuni 11. maini 305. Ta sündis Dalmaatsias vaestest vanematest. Diocletianus lõpetas kolmanda sajandi kriisina tuntud perioodi (235-284). Ta töötas selle nimel, et taastada Rooma endine hiilgus, tehes muudatusi võtmevaldkondades.
Religioon: Ta kiusas kristlasi taga, lüües ristilööke rohkem kui ükski teine keiser. Ta kehtestas roomlaste traditsioonilise polüteistliku religiooni.
Majandus: Tunnistades kulla äravoolu Vahemere läänepoolsest osast itta, püüdis ta seadusandlusega peatada piirkonna inflatsiooni. See ei õnnestunud. Ta määras, et münte võib valmistada ainult kullast või hõbedast, lõpetades plii kasutamise nende loomisel. Ta parandas maksusüsteemi.
Sõjavägi: Diocletianus muutis armee traditsioonilisest garnisonikaitse süsteemist. Ta paigutas piirile väikesed sõdurite eelpostid. Ta hankis kohalikke sõdureid piirialadelt Reini ja Doonau jõgede ääres. Need sõdurid tegelesid talupidamisega ja elasid koos oma peredega külakeskkonnas. Nad süütasid signaaltuled signaaltornides, et hoiatada teisi eelposte sakslaste võimalikust sissetungist üle piiri. Need eelpostisõdurid said Roomas oma teenistuse eest regulaarset palka. Ta lubas sõduritel tõusta auastmetes "sõjaliste krediitide" abil, mis olid teenitud aastatepikkuse lojaalse teenistuse ja lahinguväljal sooritatud tegevusega.
Diocletianus: marmor, valmistatud Firenzes, 17. sajand.
Poliitiline struktuur
Diokletianus kehtestas valitsemisvormi, mida tuntakse tetrarhiana. Selles oli impeerium jagatud neljaks osaks, millest igaüht valitses kaasperemees. Diocletianus juhtis idapoolset impeeriumi. Vanem kaasperemees oli Maximianus Augustus, kaasvõitleja. Ta juhtis Lääne impeeriumi. Hiljem lisandusid kaks nooremat kaaskeisrit: Galerius ja Constantius Chlorus.
Lõpuks, aastal 305, loobusid kaks vanemat keisrit ja läksid pensionile ning kaks nooremat tõusis Augustuse auastmele. Neid omakorda toetasid kaks nooremat: Severus II läänes Constantiuse alluvuses ja Maximinus idas Galeriuse alluvuses. Sel viisil näitas tetrarhia, kuidas ta suutis ennast paljundada.
Illyria
Need mehed olid pärit Rooma provintsist Illyriast, mitmed Sirmiumi linnast, millest sai üks neljast pealinnast selle süsteemi raames. Alates Domitianuse ajast (81-96), mil üle poole Rooma armeest oli paigutatud Doonau piirkondadesse, olid Ilüüria provintsid olnud kõige olulisemaks abivägede ja hiljem ka leegionite värbamispaigaks.
3. sajandil hakkasid armee kõrgemate ohvitseride seas domineerima romaniseerunud illyrilased. Lõpuks haaras illyri ohvitseride klass kontrolli riigi enda üle.
Piirkonnad ja pealinnad
Neli tetrarhi ei asunud mitte Roomas, vaid teistes piiridele lähemal asuvates linnades, mis olid mõeldud peamiselt peakorteriteks impeeriumi kaitseks. Nad seisid silmitsi Pärsia ja germaani hõimudega. Samuti oli palju hõime idapoolsetest steppidest, mis esinesid Reini ja Doonau ääres.
Neli keskust on tuntud kui "tetrarhilised pealinnad". Kuigi Rooma lakkas olemast tegevpealinn, oli see siiski kogu impeeriumi nominaalne pealinn. Sellel oli oma linna prefekt, mida hiljem kopeeriti Konstantinoopolis. Neli tetrarhilist pealinna olid järgmised:
- Väike-Aasia loodeosas asuv Nikomedia (tänapäeva Izmit Türgis), mis oli kaitsebaasiks Balkanilt ja Pärsia Sassaniidide sissetungi vastu, oli Diocletianuse, idapoolse (ja kõrgeima) Augustuse pealinn. Konstantinus Suure lõplikul ümberkorraldamisel 318. aastal sai Sassaniidide Pärsiaga silmitsi olevast valdusest pretoriaani prefektuur Oriens "Ida", hilisema Bütsantsi tuumik.
- Sirmium (tänapäeva Sremska Mitrovica) Vojvodina piirkonnas tänapäeva Serbias ja Belgradi lähedal Doonau piiril oli idapoolse keisri Galeriuse pealinn; sellest pidi saama Balkani-Doonau prefektuur Illyricum.
- Mediolanum (tänapäeva Milano, Alpide lähedal) oli Lääne-Augustuse Maximianuse pealinn; tema valdus sai "Italia et Africa", millel oli vaid lühike välispiir.
- Augusta Treverorum (tänapäeva Trier, Saksamaal) oli Constantius Chloruse, läänepoolse Caesari pealinn, strateegilise Reini piiri lähedal, see oli olnud Gallia keisri Tetricus I pealinn; sellest kvartalist sai Galliae prefektuur.
Aquileia, sadam Aadria mere rannikul, ja Eboracum (tänapäeva York, Põhja-Inglismaal, Šoti hõimude lähedal) olid samuti olulised keskused vastavalt Maximianuse ja Constantiuse jaoks.
Piirkondliku jurisdiktsiooni osas ei olnud nelja tetrarhi vahel täpset jaotust ja sel perioodil ei jagunenud Rooma riik tegelikult neljaks eraldi alampeeriumiks. Igal keisril oli Rooma impeeriumi piires oma mõjutsoon, kuid mitte palju muud, peamiselt ülemjuhatus "sõjateatris". Iga tetrarh viibis ise sageli välitingimustes, kuid delegeeris suurema osa haldusest hierarhilisele bürokraatiale, mida juhtis tema vastav pretoriaaniprefekt, kusjuures igaüks neist juhendas mitut vikaariid, teise uue haldustasandi, tsiviilpiiskopkonna eest vastutavaid kindralkubernerid. Iga kvartali (mida nimetatakse pretoriaani prefektuuriks) piires asuvate provintside (nüüd tuntud kui eparhiad) loetelu kohta vt Rooma provintsi.
Läänes kontrollis Augustus Maximianus Aadria merest ja Süüriast läänes asuvaid provintse ning selles piirkonnas kontrollis tema keiser Constantius Galliat ja Britanniat. Idas olid Augustus Diocletianuse ja tema keisri Galeriuse vahelised kokkulepped palju paindlikumad.
Pensionile jäämine ja surm
Diokletianuse reformid muutsid põhjalikult Rooma keisririigi valitsuse struktuuri ning stabiliseerisid impeeriumi majanduslikult ja sõjaliselt. See aitas impeeriumil püsida veel sada aastat, kuigi Diocletianuse nooruses näis see olevat kokkuvarisemise äärel.
Haigusest nõrgenenud Diokletianus lahkus keisriametist 1. mail 305 ja temast sai esimene Rooma keiser, kes loobus vabatahtlikult ametist. Ta elas oma pensionipõlve lõpuni oma palees Dalmaatsia rannikul, hoolitsedes oma köögiviljaaedade eest. Tema paleest sai lõpuks tänapäevase Spliti linna tuumik.
Maximianus üritas võimule tagasi tulla. Diokletianus käskis tal lõplikult tagasi astuda. Lõpuks oli Maximianus sunnitud sooritama enesetapu ja tetrarhia hakkas lagunema. Diokletianus suri meeleheitel.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Diocletianus?
V: Diocletianus (Gaius Aurelius Valerius Diocletianus) oli Rooma keiser 20. novembrist 284 kuni 11. maini 305. aastal. Ta sündis Dalmaatsias vaestest vanematest.
K: Millise perioodi ta lõpetas?
V: Diocletianus lõpetas perioodi, mida tuntakse kolmanda sajandi kriisina (235-284).
K: Kuidas ta tegeles religiooniga?
V: Ta kiusas kristlasi taga, löödi risti kui ükski teine keiser, ja kehtestas roomlaste traditsioonilise polüteistliku religiooni.
K: Mida ta tegi majandusküsimuste lahendamiseks?
V: Tunnistades kulla äravoolu Vahemere läänepoolsest osast itta, püüdis ta seadusandluse abil peatada inflatsiooni ja määras, et mündid võivad olla ainult kullast või hõbedast. Samuti parandas ta maksusüsteemi.
K: Kuidas ta muutis sõjalisi tavasid?
V: Diocletianus muutis sõjaväe tavasid garnisonikaitse asemel väikeste piiridel asuvate eelpostide loomiseks kohalike sõduritega, kes tegelesid talupidamisega ja elasid koos oma peredega külades. Nad süütasid tornidel signaaltuled, et hoiatada sakslaste võimaliku sissetungi eest üle piiri, ning sõduritele maksti nende teenistuse eest regulaarset palka. Samuti lubas ta neil teenistusaastate ja lahingutegevuste põhjal auastmetes ülespoole tõusta.
