Constantinus Suur
Konstantin I (27. veebruar 272 - 22. mai 337 pKr) oli võimas väepealik, kes valitses Rooma impeeriumi keisrina kuni oma surmani. Ta tegi varem nimetatud linna Bütsantsi (praegune Istanbul, Türgi) kogu Rooma impeeriumi pealinnaks. Keisrina nimetas ta linna Konstantinoopoliks, mis tähendab kreeka keeles "Konstantinoopoli linn".
Enne kui Konstantin sai keisriks, võitles ta Tiberi jõe kohal toimunud Milviuse silla lahingus trooni eest. Kui ta nägi taevas risti sõnadega in hoc signo vinces (ladina keeles "selles märgis sa võidad"), vahetas ta oma jumaluse Apollolt Jeesuse vastu ja võitis lahingu.
Paganlikus Roomas oli enne seda kristlusesse uskumine olnud seadusevastane ning kristlasi oli sageli piinatud või tapetud. Konstantinus kaitses neid. Ta organiseeris kogu katoliku kiriku esimesel Nicea kontsiilil, kuigi ta ise laskis end ristida alles oma elu lõpu lähedal.
Konstantinoopolile oli suur osa ka ida-ortodoksse religiooni algusest, kui ta muutis oma valitsemiskoha Roomast Bütsantsi.
Konstantinoopoli I
Religioossed reeglid
Konstantinoos on ehk kõige paremini tuntud kui esimene kristlik Rooma keiser. Tema valitsemine muutis kirikut oluliselt. Veebruaris 313 kohtus Constantinus Milanos Liciniusega, kus nad koostasid Milano edikti. Ediktis öeldi, et kristlased võivad uskuda, mida nad tahavad. See lõpetas kristlaste karistamise, kes olid sageli oma usu eest märtrisurma või tapetud. Samuti tagastati neile vara, mis oli neilt ära võetud. Edikt ei kaitsnud mitte ainult kristlasi, vaid andis kõigile usuvabaduse, võimaldades igaühel kummardada, mida iganes ta tahab. Aastal 311 oli Galerius teinud samasuguse edikti, kuigi see ei tagastanud neile mingit vara.
Konstantinoopoli ei toetanud ainult kristlust. Pärast Milviuse silla lahingu võitmist ehitas ta selle tähistamiseks Konstantinoopoli kaare, kuid kaar oli kaunistatud selliste jumalate nagu Apollo, Diana või Heraklese ohverdamise piltidega. Sellel ei olnud kristlikku sümboolikat. 321. aastal ütles Konstantinoopoli, et kristlased ja mittekristlased peaksid kõik ühinema "päikesepäevaga" (idamaine päikesekultus, mille Aurelianus oli aidanud tal sisse viia). Ka tema müntidel olid kuni 324. aastani päikesekultuse sümbolid. Isegi pärast seda, kui paganlikud jumalad kadusid müntidelt, ei ilmunud ka kristlaste sümbolid kunagi müntidele. Isegi kui Konstantinus pühitses uue pealinna Konstantinoopoli, kandis ta Apolloniuse päikesekiirgusega diadeemit.
Konstantinus Suur , mosaiik Hagia Sofias, umbes 1000.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Konstantinoopoli I?
V: Constantinus I oli Rooma keiser alates 306. aastast kuni surmani 337. aastal pKr. Ta oli kõige kauem valitsev keiser pärast Augustust, esimene keiser ja esimene Rooma keisririigi valitseja, kes oli kristlane.
K: Mida tegi Konstantinus Bütsantsiga?
V: Konstantin tegi Bütsantsist uue, suurema linna nimega Konstantinoopol (praegu Istanbul, Türgi). Linna nimi tähendab kreeka keeles "Konstantinoopoli linn".
K: Kes olid Konstantinoopoli dünastia liikmed?
V: Konstantinoopoli dünastia liikmed olid keiser Konstantinoopoli I järeltulijad, sealhulgas tema poeg Konstantinoopoli I. Nad valitsesid impeeriumi kuni 364. aastani.
K: Mis juhtus Milviuse silla lahingus?
V: Milviuse silla lahingus Maxentiuse ja Constantinuse vahel Rooma üle valitsemise pärast nägi Constantinus taevas risti, millel olid sõnad, mis ütlesid: "Selles märgis sa vallutad". See ajendas teda vahetama oma jumaluse Apollolt Jeesuse vastu ja võitma lahingu ehk sõja.
K: Kus asub tänapäeval Konstantinoopol?
V: Konstantinoopol on praegu tuntud kui Istanbul, Türgi.
K: Mida tähendab "in hoc signo vinces"? V: "In hoc signo vinces" tähendab ladina keeles "selles märgis sa vallutad". See viitab sellele, et Konstantinoos nägi oma lahingu ajal Maxentiuse vastu Milviuse sillal taevas risti, mis viis ta võidule.
K: Kui kaua valitsesid Konstantinoopoli dünastia liikmed? V: Konstantinoopoli dünastia liikmed valitsesid kuus aastat pärast seda, kui keiser Constantin end keisriks kuulutas, kuni 364. aastani pKr.
