Koordinaadid: 41°44′26″N 12°14′00″E / 41.74056°N 12.23333°E / 41.74056; 12.23333

Tiber (ladina keeles Tiberis, itaalia keeles Tevere) on Itaalia kolmas pikim jõgi, mis algab Apenniinide mägedes Emilia-Romagnas ja voolab peamiselt läbi Umbria ja Lazio Tüürreeni merre Ostia ja Fiumicino vahel.

Jõgi on tuntud, sest selle idakaldale rajati Rooma linn.

Geograafia ja põhiandmed

Tiber saab alguse Apennini mäestikust Mount Fumaiolo lähistelt Emilia-Romagnas ja kulgeb lõuna–lääne suunas läbi kesk-Itaalia. Selle pikkus on umbes 405 km ning äravooluvaldkond hõlmab umbkaudu umbes 17 000 km². Jõgi suubub Tüürreeni merre Ostia ja Fiumicino vahepeal, oluliselt mõjutades piirkondlikku maastikku ja inimtegevust.

Peamised lisajõed

  • Aniene — üks Tiberi olulisemaid lisajõgesid, ühineb Tiberiga Lazio piirkonnas.
  • Nera — voolab läbi Umbria ja on tähtis osa Tiberi alamjooksu veesüsteemist.
  • Paglia ja Chiascio — teised tähtsamad harujõed, mis toovad vett Umbria ja Lazio aladelt.

Ajalooline ja kultuuriline tähendus

Tiber on olnud keskne Euroopa ja eriti Itaalia ajaloolises arengus. Rooma asutamine Tiberi idakalda lähedal andis linnale strateegilise positsiooni kaubanduseks ja kaitseks. Vana-Rooma ajal oli jõgi oluline veetranspordi ja kaupade liikumise kanal; sadamad ja laevateed Tiberil ühendusid Vahemerega.

Paljud ajaloolised sündmused, müüdid ja kirjandusteosed on seotud Tiberiga — kõige tuntum neist on Rooma ja Romuluse ning Remuse legend, mis asetub just Tiberi juurde.

Sildad, saared ja vahetud paigad

Roomas läbiva Tiberi ääres on palju tuntud sildu ja vaatamisväärsusi. Kõige tuntumad on näiteks Ponte Fabricio (vanaim säilinud sild, mis viib Tiberi saarele), Ponte Sant'Angelo, Ponte Milvio, Ponte Sisto ning varemetes Ponte Rotto. Tiberi keskel asub Isola Tiberina (Tiberi saar), mis on nii ajalooliselt kui tänapäeval peamiseid linnaruumi elemente.

Tulvad ja kaitsetööd

Rooma ajaloos on Tiber sageli põhjustanud tõsiseid üleujutusi. Suured üleujutused leidsid aset mitmel sajandil ja 19. sajandi lõpus ehitati Rooma kaitseks linna poolel Tiberi kallastel suured kaitsevallid (nn muraglioni). Need embankment-tüüpi kaitsed vähendasid üleujutuste sagedust, kuid täielikku ohutust ei garantseeri üksnes tugistruktuurid.

Keskkond ja tänapäevane seis

Tiber on praegu mõjutatud nii linna- kui ka põllumajandusreostusest. Vee kvaliteet on eri lõikudes ja hooajal varieeruv, kuid viimastel aastakümnetel on algatatud puhastamis- ja kaitseprogramme, et parandada jõe elupaiku ja vähendada tööstus- ning kanalisatsioonireostust. Looduskaitseorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused tegelevad ka ökoloogilise taastamise ning kaldarajatiste korrastamisega.

Kasutus ja vaba aeg

Tänapäeval kasutatakse Tiberit peamiselt vaba aja veetmiseks (paadisõidud, jalutuskäigud kaldal), kultuuriüritusteks ning turismiobjektina. Põhjalik veetransport üle pikkade vahemaade ei ole enam endine, kuid jõgi jääb oluliseks maamärgiks ja linnaruumi aksessuaariks.

Üldiselt on Tiber nii looduslikult kui kultuuriliselt väärtuslik jõgi, mille mõju Itaalia keskosa ajaloole ja tänapäevale on märkimisväärne. Jõe kaitse ja jätkusuutlik kasutus on oluline nii kohalikele elanikele kui ka kogu riigi pärandile.