Tjuntjuntjara — aborigeenide kauge kogukond Great Victoria kõrbes, Lääne-Austraalia

Tjuntjuntjara — kauge aborigeenide kogukond Lääne-Austraalias Great Victoria kõrbes: ajalugu, kultuur, spinifexi kunst ja igapäevaelu pilanguṟu rahva elus.

Tjuntjuntjara on kaugel asuv aborigeenide kogukond Lääne-Austraalia kaguosas. See asub Great Victoria kõrbes, Great Victoria Desert Nature Reserve'i sees. See asub Kalgoorlie'st umbes 700 kilomeetrit ida pool. Lähim suurema rahvaarvuga koht on 460 km kaugusel asuv Lavertoni linn. Tjuntjuntjara on Irrunytjuga põhjas ühendatud maatee kaudu.

Tjuntjuntjaras elab umbes 160 inimest. Nad räägivad pitjantjatjarakeele lõunapoolset varianti. Nad tunnistavad end kuuluvaks rühma, mida tuntakse kui pilanguṟu (mis tähendab "spinifexi tasandikelt"). See rahvarühm kuulub nende hulka, kes viidi 1950. ja 1960. aastatel oma kodumaalt ära Woomera testimisplatsil tehtud tuumarelvakatsetuste tõttu. Enamik praegu Tjuntjuntjaras elavatest inimestest elas varem Cundeelee's, mis oli tollal kristlik misjon, kaugemal läänes. Teiste pilanguṟu inimeste kogukondade hulka kuuluvad Oak Valley ja Yalata, mis asuvad piiri taga Lõuna-Austraalias.

Tjuntjuntjara asutati 1980. aastate lõpus. Cundeelee oli sulgemisjärgus, nii et rühm vanemaid viis liikmed tagasi itta oma kodumaale, et luua uus kogukond. Esimene valik asukohaks oli Yakadunya (umbes 160 km või 99 mi Tjuntjuntjara'st). Puuriti veepuur ja moodustati ajutine laager, kuid vett ei olnud piisavalt. Kogukond kolis põhja poole praegusesse Tjuntjuntjarasse.

Tjuntjuntjara on vahepeal kasvanud suureks kogukonnaks. See on mitme välisjaama teeninduskeskus. Need välikohad on teatud aastaaegadel hõivatud jahipidamiseks, kogumiseks ja tseremooniateks. Kogukonda juhib kohalik nõukogu. Rajatisi ja teenuseid haldab Paupiyala Tjarutja Aboriginal Corporation, mis on mittetulundusühing. Kogukonnal on oma tervisekliinik. Kogukonna kool, Tjuntjuntjara Remote Community School, avati 2008. aastal. Nii kliinikut kui ka kooli toetab föderaalvalitsus. Posti tuuakse lennukiga üks kord nädalas. Üks kord kahe nädala jooksul toimetab veoauto kogukonnale toiduvarusid. Politseijaoskonda ei ole.

Spinifexi kunstiprojekt loodi 1997. aastal, et kogukond saaks luua kunstiteoseid.

Kogukond kasvab. Tjuntjuntjaras elas 1980ndatel aastatel umbes 40 inimest. 2006. aasta rahvaloendusel oli seal 150 inimest ja 2011. aasta rahvaloendusel elas 17 majas 162 inimest.

Asukoht, maastik ja kliima

Tjuntjuntjara asub kõrbe südames, kus maastikku iseloomustavad liivased nõlvad, spinifex-põõsad ja harvad soetised. Piirkonna kliima on kuum ja kuiv: suved on kuumad ning sademed on ebaühtlased ja nappid. Selline elukeskkond kujundab kogukonna igapäevase elu — toidu hankimist, vee kasutust ja liikumist rändavate jahiseltskondadena aastaaegade järgi.

Ajalugu ja kultuuriline tähendus

Tjuntjuntjara inimeste sidemed maaga on sügavad ja mitmetasandilised — see hõlmab mälestusi, lauluradasid, tseremooniaid ja elatusallikaid, mis on põlvest põlve edasi antud. 1950.–1960. aastate sunniviisiline ümberasustamine ja Woomera tuumakatsetused mõjutasid tugevalt paljude kogukondade elu: see viis inimeste laialipillutamiseni ja kodukoha kaotamiseni, mille tagajärjed on tunda siiani.

Kogukonna korraldus ja teenused

Kogukonna igapäevatööd korraldab kohalik nõukogu koostöös Paupiyala Tjarutja Aboriginal Corporationiga. Organisatsioon vastutab rajatisehalduse, teenuste koordineerimise ning projektide ja rahastuse haldamise eest. Tervishoid ja haridus on kohapeal olemas, kuid piiratud mahuga — riiklik toetus on oluline nende teenuste jätkusuutlikkuse tagamiseks.

• Haridus: Tjuntjuntjara Remote Community School pakub alusharidust ja kooliharidust ning mängib olulist rolli keele ja kultuuri hoidmisel.
• Tervis: Kohalik tervisekliinik tegeleb esmatasandi hooldusega ja koordineerib vajadusel õhu- või kaugabi suuremate meditsiiniliste juhtumite korral.
• Tarnehüved: Post toimub lennukiga kord nädalas; toidu- ja esmatarbeid toimetatakse veoautoga harvemini, mis muudab logistika planeerimise kogukonnas oluliseks.

Kultuur, traditsioonid ja kunst

Tjuntjuntjara inimesed jätkavad traditsioonilist jahipidamist, kogumist ja tseremooniaid, mille kaudu hoitakse elavaid suulisi lugusid ja teadmisi maastikust. Spinifexi kunstiprojekt (asutatud 1997) andis kogukonnale võimaluse esitleda oma kunsti laiemalt ning see on muutunud oluliseks sissetulekuallikaks ja kultuuri jagamise viisiks. Kunstnikud kasutavad sageli traditsioonilisi lugusid, maamärke ja materjale oma töödes.

Ligipääs ja logistika

Tjuntjuntjarasse pääseb peamiselt mitteväljakujunenud teid pidi ning piirkonna ilmastik võib liikluse raskeks teha — tihti on vajalik 4WD-sõiduk ja ettevaatlik planeerimine. Lennuteenused (näiteks posti toimetamine) on oluline sidepunkt, kuna tee- ja tarneühendused võivad olla ebaregulaarsemad. Kogukonnal puudub oma politseijaoskond, mis tähendab, et õiguskaitse- ja hädaabiteenused on tihti kaugel.

Väljakutsed ja tulevikuvaated

Nagu paljud kauged aborigeenekogukonnad, seisab Tjuntjuntjara silmitsi mitmete raskustega: infrastruktuuri hooldus, pakkumiste järjepidevus (toit, meditsiin, haridus), majutus- ja töövõimaluste nappus ning kaugusest tingitud kulud. Samas on kogukonna tugev kultuuriline identiteet, kunstiprojektid ja mitmete välikohaste tegevuste teenindamine alused jätkusuutlikumaks arenguks. Püsiv rahastuse ja teenuste tugi, kohaliku juhtimise tugevdamine ning kultuurilise teadmuse elujõulisuse toetamine on olulised sammud tuleviku kindlustamiseks.

Demograafia

Rahvaarv on viimase paari aastakümne jooksul kasvanud: 1980ndatel elas Tjuntjuntjaras umbes 40 inimest, 2006. aasta rahvaloendusel 150 ja 2011. aasta andmetel 162 inimest 17 majas. Praegune elanike arv on ligikaudu 160, kuid nüüdisarvud võivad kõikuda sõltuvalt rändest ja perede liikumisest välisjaamade ning linnade vahel.

Kokkuvõtlikult on Tjuntjuntjara näide sellest, kuidas kauge ja piiratudressurssidega aborigeenekogukond suudab säilitada oma kultuurilist identiteeti, arendada kohalikke teenuseid ja luua sissetulekuallikaid läbi kunsti ja traditsioonilise elulaadi toetamise. Siiski jääb vajalikuks jätkuv toetamine nii riiklikult kui ka kogukondlikult, et tagada elu- ja arengutingimused üksikisikutele ja tulevastele põlvedele.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Tjuntjuntjara?

K: Mis keelt räägivad Tjuntjuntjara elanikud?

K: Kuidas on inimesed Tjuintjuintjarasse elama asunud?

K: Millised teenused ja rajatised on elanikele kättesaadavad?

K: Kui palju inimesi elab Tjuintjuintjarras?

K: Kas selles piirkonnas on politseijaoskond?

Otsing