Irrunytju (Wingellina): Ngaanyatjarra aborigeenide kogukond Lääne-Austraalias
Irrunytju (Wingellina) – väike Ngaanyatjarra aborigeenide kogukond Lääne-Austraalias Goldfields-Esperance'is, tuntud graniitmägede, traditsioonilise kultuuri ja püha paiga poolest.
Irrunytju (ka Wingellina) on väike aborigeenide kogukond Lääne-Austraalias. See asub Goldfields-Esperance'i piirkonnas, umbes 12 km (7,5 mi) edelas Surveyor Generals Cornerist (kus kohtuvad Lääne-Austraalia, Lõuna-Austraalia ja Põhja-Territooriumi piirid). Kogukonnas elab umbes 150 inimest, kellest enamik on Ngaanyatjarra. Paljud elanikud räägivad oma emakeelt (Ngaanyatjarra) ning osalevad aktiivselt traditsioonilistes tavadest ja kogukonnaelust.
Linna ümbritsevad Wingellina mäed, mis on suured graniidist künkad, kus kasvab mulga ja mallee. Kogukonna nimi Irrunytju pärineb lõuna pool asuva püha paiga nimest ning piirkonnal on tugev kultuuriline ja vaimne tähendus kohalikele elanikele.
Asukoht ja loodus
Irrunytju paikneb väga kauges ja hõredalt asustatud piirkonnas, mille kliima on kuiv ja suvine temperatuur võib olla väga kõrge. Maastikku iseloomustavad graniidikünkad, soostunud orud ja eukalüpt- ning okaspuuvööndid, kus domineerivad mulga ja mallee taimeliigid. Veeressursid pärinevad tavaliselt kaevudest ja kuivema perioodi puhul on vesi väärtuslik ressurss.
Elanikkond ja kultuur
Kogukonna elanikud on valdavalt Ngaanyatjarra rahvastikust; kultuurilised praktikad, keel ja rituaalid on igapäevaelu keskmes. Traditsiooniline teadmiste jagamine, Dreamingulood (Tjukurpa) ja maalilised motiivid on olulised nii ühiskondlikus elus kui ka kunstis. Mitmed perekonnad tegelevad kunstilise eneseväljenduse ja käsitööga, mis aitab säilitada kultuuripärandit ning toob mõningaid tuluvooge.
Teenused ja juhtimine
Kuna Irrunytju on väga kaugel suurematest teenuskeskustest, siis põhiteenused on sageli piiratud ja kogukonna eluks kohandatud. Tavapäraselt on olemas:
- kogukonna juhatus või nõukogu, mis hoolitseb kohalike otsuste ja teenuste organiseerimise eest;
- poe/tarbeainete pood (piiratud valikuga), mis varustab igapäevaseid vajadusi;
- tervisepunkt või kliinik esmatasandi meditsiiniteenuste jaoks (ulatuslikumad teenused nõuavad transporti suurematesse keskustesse);
- ühisruumid — koolitusruumid, koosolekuruumid ja kultuurikeskkonnad;
- võrgustikuühendused ja transpordikorraldus — varustust ja postiteenust toimetatakse kas üle maantee või aeg-ajalt õhutranspordiga.
Ligipääs ja taristu
Ligipääs Irrunytju juurde on enamasti läbi unpaved (asfaltimata) teede ja võib olla mõjutatud ilmastikutingimustest. Kaugus suurematest linnadest ja teenusepunktidest tähendab, et elanikud peavad sageli planeerima tarneid ja meditsiinilisi väljasõite ette. Elektri- ja veevajadusi katavad tavaliselt kohalikud lahendused — genereerimine, diiselagregaadid, päikesepaneelid ja põhjaveeboorid.
Keskkonnaprobleemid ja tulevik
Kauges asukohas toimetulekuga kaasnevad väljakutsed: infrastruktuuri hooldus, tervishoiule juurdepääs, noorte haridusvõimalused ja majanduslikud võimalused. Samas annavad tugev kogukondlik identiteet, traditsioonilised teadmised ja kunstiline tootmine aluse jätkusuutlikeks lahendusteks ning kultuurilise pärandi säilitamiseks. Paljud initsiatiivid keskenduvad keele ja kultuuri säilitamisele ning infrastruktuuri ja teenuste parandamisele koostöös piirkondlike aborigeeniorganisatsioonidega.
Kokkuvõtlikult on Irrunytju väike, kuid kultuuriliselt rikas kogukond, kus traditsiooniline elu ja kaasaegsed teenused eksisteerivad kõrvuti ning kus kogukonna tulevik sõltub nii kohalike liikmete kui ka laiemate regionaalsete toetuste ja programmidе eduist.
Ajalugu
Piirkond oli osa Kesk-Austraalia aborigeenide reservaadist, kui reservaat loodi 1922. aastal. Kuid 1955. aastal nihutati kaitseala piire, et võimaldada kaevandamist ja maavarade, peamiselt nikli kaevandamist. Kaevanduslaagrid rajati praeguse Irrunytju ümbrusesse. Vastuseks kolisid aborigeenide pered nende laagrite ümber elama. Mõned said tööd kaevuritega ja said palka toiduratsioonidega; teised olid seal lihtsalt selleks, et kaitsta vaimse tähtsusega kohti võõraste eest. Mõned ettevõtted võtsid meetmeid, et nende kaevurid austaksid neid paiku; teised ettevõtted ei teinud seda, ja mitmed pühapaigad said sel perioodil kahjustatud. Piirkond tehti 1972. aastal uuesti kaitseala osaks.
Kui kaevurid lahkusid, jäid aborigeenide pered sinna ja ehitasid alalise asula, kasutades kaevanduslaagritest allesjäänud varemeid (varjualused, puurid jne). Kogukonnale anti föderaalvalitsuselt ka raha, et aidata püsiva asula rajamisel. Kogukond registreeriti 1976. aastal. See sai 1981. aastal Ngaanyatjarra nõukogu liikmeks.
Irrunytju on jäänud aborigeenide maale alates 1972. aastast. Piirkonna majandustegevust reguleerib 2006. aastal sõlmitud Ngaanyatjarra põlisrahvaste maakasutuskokkulepe (Ngaanyatjarra Indigenous Land Use Agreement). Kogukond säilitab mitmeid traditsioonilisi tegevusi, nagu jahipidamine ja põõsastepõõsaste kogumine. Alates 2001. aastast on kogukonnal oma kunstikeskus Irrunytju Arts.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Irrunytju?
V: Irrunytju asub Lääne-Austraalias, Goldfields-Esperance'i piirkonnas.
K: Kas Irrunytju on suur või väike kogukond?
V: Irrunytju on väike kogukond, kus elab umbes 150 inimest.
K: Milline on kogukonna valdav rahvus?
V: Irrunytju valdav rahvus on Ngaanyatjarra.
K: Milline on maamõõtjate nurk?
V: Surveyor Generals Corner on punkt, kus Lääne-Austraalia, Lõuna-Austraalia ja Põhja-Territooriumi piirid kohtuvad.
K: Mis ümbritseb Irrunytju linna?
V: Irrunytju linna ümbritsevad Wingellina Hills, suured graniidist mäed, kus kasvab mulga ja mallee.
K: Mis on Irrunytju nime tähendus?
V: Nimi Irrunytju tuleneb lõuna pool asuvates küngastes asuva pühapaiga nimest.
K: Kas Irrunytju kogukonnas elab palju inimesi?
V: Ei, kogukonnas elab umbes 150 inimest.
Otsige