Pühapaigad: määratlus, usuline tähtsus ja kuulsad näited
Avasta pühapaikade määratlus, usuline tähtsus ja maailmakuulsad näited (Siinai, Jeruusalem, Meka, Uluru) — ajalugu, legendid ja nende kultuuriline mõju.
Püha koht on koht, mida peetakse pühaks (või pühaks) teatud religiooni jaoks. Kõigil maailma suurimatel religioonidel on pühapaigad. Mõned religioonid, näiteks islam, peavad pühasid paiku oma usu jaoks väga oluliseks. Teistes religioonides, näiteks protestantlikus kristluses, ei ole pühad paigad nii olulised.
Lisaks usulisele tähendusele täidavad pühapaigad sageli ka sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone: need on kohtumis- ja identiteedikeskused, rituaalide läbiviimise paigad ning vahel ka turismiobjektid. Pühapaikadega on seotud traditsioonid, keelatud tegevused, riitused ja sageli ka erireeglid külastajatele.
Mõiste ja püha koha põhjused
Mõte, et koht on püha, tuleneb sageli millestki, mis on selles kohas juhtunud, või religioossest loost selle koha kohta. Siinai mägi on juutide ja kristlaste jaoks püha koht, sest just Siinai mäel sai Mooses Jumala kümme käsku.
Püha koha tähenduse määravad sageli:
- ajaloolised või pühad sündmused (näiteks ilmutused, imed või prohvetite tegevus),
- seos pühade isikute või reliikviatega,
- loomulikud omadused, mis omistatakse jumalikule tähendusele (püha mäed, jõed, allikad),
- kogukonna ja traditsiooni viis kinnistada mälestusi ja uskumusi.
Püha paiga tüübid
Püha koht võib olla looduslik koht või mingi hoone. Üks kuulsamaid looduslikke paiku, mis on ka püha paik, on Uluru (ka Ayre's Rock) Kesk-Austraalias. Arvatakse, et see on olnud aborigeenide jaoks püha umbes 40 000 aastat. Teised kuulsad looduslikud paigad on pühad puud Indias, Jaapanis ja Kagu-Aasias.
Püha paiku võib üldiselt jagada:
- looduslikeks pühapaikadeks (mäed, jõed, puu või kivid),
- rajatisteks ja hooneteks (templid, kirikud, mošeead, pühapaigad),
- pühamute komplektideks, kus ühine tegevus ja rituaalid loovad täiendava pühaduse.
Pühapaikade roll rituaalides ja palverännakutes
Väga sageli on ehitised rajatud looduslikele aladele, mida on juba varem peetud pühaks. Näiteks võib öelda, et maapõuest tuleval veeallikal on tervendavad jõud. Allika ümber võidi ehitada spetsiaalne kaevuhoone, et seda kaitsta ja et see oleks koht, kuhu inimesed võisid jätta ohvreid (kingitusi jumalale).
Püha paiku külastatakse eri põhjustel: palverännakud (nt hajj moslemite seas), tänutsemise ja palvete toimumine, puhastusrituaalid, mälestamine ning vaimne otsing. Palverännakud võivad olla nii isikliku pühendumuse avaldus kui ka kollektiivne religioosne kohustus.
Püha paigad ja pühamud seoses pühakute ja reliikviatega
Teisi paiku peetakse pühaks, sest seal elas või suri mõni püha inimene või pühak või seal hoitakse tema surnukeha. Jeruusalemmas asuv Püha haua kirik on kristluse jaoks üks kõige pühamaid paiku, sest usutakse, et Jeesuse keha pandi sinna hauakambrisse. Meka linn on kõigi moslemite jaoks püha kui prohvet Muhamedi sünnikoht.
Reliikviad, pühakute haudad ja pühakirjade paigad on sageli keskused, kuhu paljud inimesed tulevad otsima vaimset tuge, imet või õnnistust. Selliste paikade kaitse ja austamine võivad tekitada ka erireegleid ligipääsu, puhastuse ja rituaalide kohta.
Tänapäevane haldus, kaitse ja konfliktid
Pühapaikade haldamine hõlmab sageli nii religioosseid kui ka riiklikke institutsioone. Paljud pühapaigad on ajaloolised ja kultuuriliselt väärtuslikud, mistõttu neid püütakse säilitada kui maailmapärandit või muinsuskaitseobjekte. Samas võivad pühapaikade tähtsus ja kontroll nende üle olla konfliktide põhjustajaks — usu-, poliitiliste või rahvuslike huvide kokkupõrked on ajaloos tavalised.
Külastusturism võib tuua majanduslikku kasu, kuid see võib ka ohustada kohalikku rituaalipraktikat ja paiga autentsust. Paljud pühapaigad kehtestavad külastusreegleid (ajapiirangud, riietusnormid, keelud pildistamiseks), et tasakaalustada avalikku ligipääsu ja püsimajäämise vajadust.
Kokkuvõte ja tähtsus
Pühapaigad on mitmekülgsed: need võivad olla looduslikud või ehitatud, ajaloolised või legendiga seotud, isikliku või kollektiivse tähendusega. Need paigad ühendavad usku, kultuuri, ajalugu ja kogukonda ning mängivad olulist rolli inimeste vaimses elus ja identiteedis. Mõistmine ja austamine — samuti teadlik haldus ja kaitse — aitavad säilitada nende paikade tähendust ka tulevastele põlvedele.
Kesk-Austraalia Aṉangu jaoks püha Uluru on üks vanimaid teadaolevaid pühapaiku maailmas.
Palverännak
Paljud inimesed külastavad püha paika eriliselt. Seda nimetatakse palverännakuks. Palverännakule minevat inimest nimetatakse "palveränduriks". Palverännak on islamis väga oluline, sest iga moslemi eeldatakse, et ta teeb kord oma elu jooksul palverännaku Meka linna, kui ta saab seda teha.
Paljud kristlased teevad ka palverännakuid pühadesse paikadesse. Palverännak muutus väga oluliseks keskajal, kui tuhanded inimesed sõitsid paljudesse pühadesse paikadesse, eriti Jeruusalemma, Rooma kuulsatesse kristlikesse basiilikutesse, Santiago de Compostela katedraali Hispaanias ja Canterbury katedraali Inglismaal. Tänapäeval on kristlike palverännakute pühad kohad Assisi Itaalias, Lourdes Prantsusmaal, Fatima Portugalis ja Guadalupe'i Jumalaema basiilika Mehhikos.
Budismi pühad kohad on neli paika Indias, kus Buddha elas ja jutlustas. Need on Kapilavastu, Bodh Gaya, Benares ja Kusinagara.
Galerii
· 
Jeruusalemm on juutide, kristlaste ja moslemite "püha linn". Sellel fotol on näha iidse templi müür, mis on juutide jaoks püha koht.
· 
Püha Peetruse basiilika asub kohas, kuhu arvatakse olevat maetud Jeesuse jünger Peetrus.
· 
Gangese jõgi Indias on hinduismi jaoks püha.
· .jpg)
Ka'aba Mekas on moslemite kõige püham koht.
· 
Rewalsarli järv on püha budistlik paik.
· 
Siinai mägi on juutide ja kristlaste jaoks püha paik. See on Püha Katariina klooster.
· 
Meditsiiniratas on Põhja-Ameerika põlisrahvaste püha paik.
· 
Jeruusalemmas asuv Püha haua kirik on üks kristluse kõige pühamaid paiku.
· 
See Jaapani püha puu on 1500 aastat vana.
· 
Neitsi Maarja kuju seisab Prantsusmaal Lourdes'i pühapaigas.
· 
Püha kaev Rootsis
· 
Mount Kembla on Austraalia aborigeenide jaoks püha koht.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on püha koht?
V: Püha koht on koht, mida peetakse pühaks või eriliseks mingi konkreetse religiooni jaoks.
K: Kas pühad paigad on kõigis religioonides olulised?
V: Ei, mõned religioonid, nagu islam ja hinduism, peavad pühasid paiku oma usu jaoks väga oluliseks, samas kui teised religioonid, nagu näiteks protestantlik kristlus, ei pea neid nii oluliseks.
K: Kuidas tehakse pühapaikadest pühapaigad?
V: Kohad võivad saada pühadeks kohtadeks tänu millelegi, mis on seal juhtunud, või sellega seotud religioossete lugude tõttu. Need võivad olla ka looduslikud paigad, mida teatud kultuurid on tuhandeid aastaid pidanud pühaks, või ehitised võivad olla ehitatud looduslike objektide, näiteks allikate ümber, millel usutakse olevat tervendav jõud. Lisaks võib mõnda paika pidada pühaks ka seetõttu, et seal on elanud või surnud püha inimene või pühak, kelle surnukeha hoitakse seal.
Küsimus: Kas te oskate tuua näite kuulsast looduslikust paigast, mis on ühtlasi püha koht?
V: Uluru (tuntud ka kui Ayre's Rock) Kesk-Austraalias on üks kuulsamaid looduslikke paiku, mida paljud inimesed peavad ka pühaks paigaks. Seda on aborigeenid pidanud pühaks juba umbes 40 000 aastat. Teiste näidete hulka kuuluvad ka India, Jaapani ja Kagu-Aasia puud, mida peetakse samuti vaimselt olulisteks kohtadeks.
K: Kas Siinai mägi on püha koht?
V: Jah, Siinai mäge peetakse nii juutide kui ka kristlaste jaoks väga oluliseks ja eriliseks paigaks, sest religioossete tekstide kohaselt sai Mooses just sellel mäel Jumalalt kümme käsku.
K: Mis teeb Jeruusalemmas asuva Püha haua kiriku nii oluliseks?
V: Jeruusalemmas asuv Püha hauakambri kirik on kristlaste jaoks väga oluline, sest kristliku traditsiooni kohaselt paigutati Jeesuse keha pärast tema surma ja ülestõusmist sellesse hauakambrisse.
K: Miks on Meka moslemite jaoks vaimse tähtsusega?
V: Meka on kõigi moslemite jaoks vaimselt tähtis, sest islami õpetuste ja uskumuste kohaselt on see nende prohvet Muhamedi sünnikoht.
Otsige