Sanhedriin: juudi kohtunike nõukogu — koostis, roll ja ajalugu

Sanhedriin: ajalugu, koosseis ja roll — põhjalik ülevaade juudi kohtunike nõukogust, Suur Sanhedriinist ning selle mõjust religioonile ja õigussüsteemile.

Sanhedriin oli kohtunike rühm, kes juhtis iga Iisraeli maa linna juudi rahvast. Nende nimi on kreeka keeles ja tähendab "nõukogu" või "kogunemine". Igas Sanhedriinis oli kakskümmend kolm kuni seitsekümmend üks kohtunikku. Heebrea Piibli kohaselt käskis Jumal Moosest ja iisraellasi kohtunike nõukogusid moodustama ja tegema seda, mida nad ütlesid.

Suur Sanhedriin Jeruusalemmas juhtis teisi nõukogusid. See kogunes iga päev, välja arvatud pühade ja šabatite ajal. Pärast seda, kui roomlased hävitasid Teise templi, kolis Suur Sanhedriin Galileasse. Oma viimase seaduse võttis ta vastu 358. aastal pKr, kui ta loobus heebrea kalendrist. Ta lõpetas kohtumised tagakiusamise tõttu. Mõned inimesed on püüdnud seda tagasi tuua, näiteks Napoleon Bonaparte. Need katsed ei ole seni olnud edukad.

Koostis ja valik

Sanhedriini moodustasid tavaliselt õpetlased ja kogukonna vanemad, kellelt oodati kõrget moraalset ja õiguslikku pädevust. Suure Sanhedriini standardseks liikmete arvuks loetakse 71, väiksemate kohtute jaoks oli tavapärane 23 liiget – 23-liikmeline koosseis oli vajalik rasketes kriminaalasjades, eriti kui oli küsimus karistustest. Veel väiksemate, igapäevaste tsiviilasjade lahendamiseks võis kasutusel olla beit din kolme kohtunikuga.

Juhi ametikohti täitsid nasi (president) ning av beit din (kohtumaja juht või asepresident). Liikmeid valiti üldjuhul kogukonna poolt või vastavalt õpetlaste ringi kokkuleppele; liikmel peeti oluliseks Piibli- ja seaduseteadlikkust, ausust ja eeskujulikku käitumist. Paljud säilinud allikad, eriti Mishna ja Talmud (eriti traktat Sanhedrin), annavad üksikasju nõuete ja protseduuride kohta.

Roll ja volitused

Sanhedriini ülesanded ulatusid nii usu- kui ka tsiviilhoiu valdkondadesse. Peamised funktsioonid olid:

• õiguslikud otsused ja halakhilised (juudi usuõigus) tõlgendused;
• kriminaal- ja tsiviilkohtumenetlus, sealhulgas karistuste (pihustused, trahvid, harva kaasaegses mõttes surmanuhtlus) määramine;
• kalendri ja pühade määramine – tähtajaline otsus selle kohta, millal hakata pidama pühapäevi;
• templi ja rituaalsete küsimuste järelevalve (enne templi hävimist);
• seaduste täiendamine ja kogukonna regulatsioonide kehtestamine, sealhulgas ümberkorraldused (takkanot) ja avalikud otsused, mis puutuvad kogukonna elu korraldust.

Kuigi Sanhedriin võis seadusi rakendada, oli surmanuhtluse reaalsus harv ja rangelt piiratud: Talmudi reeglid teevad eluohtlikud otsused väga keeruliseks ning nõudsid selgeid tunnistajaid ja rangeid protseduure.

Ajalooline ülevaade

Sanhedriini päritolu seostatakse Piibli käsuga määrata kohtunike ja vanemate süsteem, mida kirjeldatakse Moosese aegses seadustikus. Ajalooliselt oli Suur Sanhedriin oma paindliku tegevusega oluline institutsioon nii religioosses kui ka ühiskondlikus elus, eriti Teise Templi ajastul Jerusalemmas.

Pärast Templi hävimist 70. aastal pKr muutusid olud ning Sanhedriin kolis mitmesse Galilea keskustesse (näiteks Yavne, Usha, Nahalal, Sepphoris ja Tiberias on mainitud allikates). Viimaseks tuntud suuremaks seadusandlikuks otsuseks loetakse heebrea kalendri fikseerimist 4. sajandi keskpaigas (tavaliselt seostatakse seda Hillel II nimega umbes 358.–359. aastal pKr), mille järel sanhedriini regulaarsed tegevused vähenesid. Põhjusena nimetatakse nii väliseid tagakiusamisi kui ka Rooma–Bütsantsi võimude piiranguid, mis muutusid peagi määravaks institutsiooni tegevusele.

Püüdlused taastada ja pärand

Ajaloos on olnud katseid Sanhedriini taaskehtestamiseks. Kuulsaim näide on Napoleoni poolt 1807. aastal kokkukutsutud "Grand Sanhedrin", mille eesmärk oli anda juudi sünagoogilistele ja tsiviililistele küsimustele õiguslik ja poliitiline raamistik Prantsusmaal. See oli pigem poliitiline ja konsultatiivne kogunemine kui otsene jätk antiikajast pärit Sanhedriinist ning ei taastanud vana institutsiooni täielikku autoriteeti.

Tänapäeval on Sanhedriini pärand nähtav eelkõige tema mõju kaudu rabbiniseeritud õigusele ja kohalikule õiguspraktikale: paljudal jüdisel kogukonnal on oma beit din (rabbinikohus), mis lahendab abielu-, lahutuse-, pärimis- ja kommertsväited ning rakendab halakhat. Samas puudub tänapäeva institutsioonidel Sanhedriini koguulatuslik poliitiline ja seadusandlik võim – eriti suveräänsuse ja rangete karistuste küsimustes – ning traditsiooniline "semikha" (piiramatu ordineerimise ahel) on katkenud, mis takistab ajaloolise Sanhedriini täielikku taastamist.

Allikad ja edasine lugemine

Peamised ajaloolised ja religioossed allikad Sanhedriini kohta on Piibel (eelkõige Moosese seadused), Mishna (traktat Sanhedrin) ja Talmud. Kaasaegsed ajaloolased ja uurijad analüüsivad nii tekstiallikate kui ka arheoloogiliste leidude kaudu Sanhedriini rolli ja muutumist läbi sajandite.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid santehnid?

K: Mida tähendab nimi Sanhedrin?

K: Mitu kohtunikku oli igas Sanhedriinis?

K: Kas Jumal käskis Moosesel ja iisraellastel kohtunikest koosnevaid nõukogusid moodustada?

K: Milline Sanhedriin juhtis teisi nõukogusid?

K: Millal kolis Suur Sanhedriin Galileasse?

K: Miks lõpetas Suur Sanhedriin oma koosolekud?

Otsing