Heebrea kalender

Põhireeglid

Heebrea kalender on kuukalender, mis sõltub nii kuust kui ka päikesest. Heebrea kalendri kuud põhinevad uue kuu ilmumisel. Samas peab paasapüha olema kevadel. Seetõttu põhinevad heebrea kalendri aastad päikesel.

Üks päikesepõhine (päikesepõhine) aasta kestab umbes 365 päeva, kuid kaksteist kuupõhist (kuupõhist) kuud kestavad ainult umbes 354 päeva. Seepärast lisatakse heebrea kalendris iga 19-aastase tsükli jooksul seitse korda täiendavat kuukuud. Selle reegli kohaselt on keskmine heebrea kalendriaasta umbes sama pikk kui päikese aasta, 365 päeva.

Seitsmepäevast nädalat kasutatakse selleks, et välja arvutada šabat, puhkepäev. Nädal ei sõltu päikeseaastast ega kuukuust. Selle asemel sõltub see seitsmepäevasest loendusest, mis arvatakse olevat pärit iidsetest aegadest. Nädal on ka heebrea kalendri oluline osa.

Zodiaki mosaiikpõrand 6. sajandi sünagoogis Beit Alphas, Iisraelis.


See joonisn2 , mis pärineb keskaegsest heebrea kalendrist, meenutab juutidele Sukkoti püha ajal kasutatavat palmivart (lulav), mürdioksi, pajuoksi ja tsitronit (etrog).

Ajalugu

Vastavalt Moosese raamatule on juudid kasutanud kuuajalist kalendrit sellest ajast peale, kui nad Egiptusest lahkusid. Esimene käsk, mille juudi rahvas rahvana sai, oli käsk määrata uuskuu. Väga varsti pärast seda said juudid käsu veenduda, et paasapüha langeb kevadesse.

Tanakhis (heebrea piiblis) on kuud tavaliselt nummerdatud, mitte nimetatud. (Vt tabelit allpool.) Tanakhis esineb ainult neli kuud, mis on pärit enne Babüloonia pagendust (vt tabelit). Tänapäevase heebrea kalendri kuunimetused on võetud Babüloonia kalendri kuunimetustest Babüloonia pagenduse ajal (6. sajand eKr).

Alguses algas uus kuu, kui tunnistajad tulid Sanhedriini (kõrge rabiinikohtu) ette ja tunnistasid, et nad nägid taevas uut poolkuud. Sanhedriin otsustas ka, millal kalendrisse lisakuu lisatakse, et pidada paasapüha kevadel. (Vt metooniline tsükkel.) Pärast Teise templi hävitamist 70. aastal pKr muutus Sanhedriini jaoks raskemaks kohtumine ja tunnistajate ärakuulamine. Sel põhjusel kehtestas Sanhedriin kindla, reeglitel põhineva kalendrivormi. Maimonides kirjeldas kaasaegset heebrea kalendrit täielikult umbes aastal 1178 pKr.

Kaasaegses heebrea kalendris loetakse aastaid Anno Mundi (ladina keeles "maailma aasta"). See on traditsiooniline aastaarv alates maailma loomisest, nagu seda on kirjeldatud Genesis. Käesolev aasta on anno mundi 5780.

Karaitlikus judaismis

Väikeses karaitlikus judaismi kogukonnas on kalender väga sarnane. Siiski kasutavad karaiidid uue poolkuu kuupäeva määramiseks tunnistajaid. Nad kasutavad endiselt odra valmimise aega, et otsustada, kas lisada aastale lisakuu. Nendel põhjustel võib karaitide kalender veidi erineda põhilisest juudi kalendrist.

Heebrea kalendrinädala päevad

nädalapäev (heebrea keeles)	Tõlge	Päev algab päikeseloojangust	Päev jätkub kuni päikeseloojanguni
יום ראשון yom rishon	esimene päev	Laupäev	Pühapäev
יום שני yom sheni	teine päev	Pühapäev	Esmaspäev
יום שלישי yom shelishi	kolmas päev	Esmaspäev	Teisipäev
יום רביעיעי yom revi'i	neljas päev	Teisipäev	Kolmapäev
יום חמישי yom hamishi	viies päev	Kolmapäev	Neljapäev
יום ששי ששי yom shishi	kuues päev	Neljapäev	Reede
שבת shabbat	Shabbat  (hingamispäev)	Reede	Laupäev

Details

Päev ja nädal

Heebrea kalendris on päeva tähendus võetud heebrea piiblist: "Ja oli õhtu ja oli hommik, üks päev". Kuna "õhtu" tuleb enne "hommikut", algab päev heebrea kalendris õhtul. Paljudel eesmärkidel algab päev heebrea kalendris päikeseloojanguga. Kuid kui on oluline veenduda, et eelmine päev on täielikult möödas, algab päev õhtu saabudes.

Inimesed, kes trükivad kalendreid või kirjutavad kalendriprogramme arvutitele, ignoreerivad seda reeglit. Nad käsitavad heebrea kalendri kuupäeva ja gregooriuse kalendri kuupäeva, millel on sama kesköö, sama päevana. Nad eeldavad, et inimesed, kes loevad heebrea kalendrit, teavad päikeseloojangu reeglit. Kui trükitud kalendris on püha, sünnipäev või aastapäev, algab see tegelikult eelmisel päeval, päikeseloojangul.

Heebrea kalendris on iga seitsmes päev šabat, puhkepäev. Nädal on tsükkel, mille iga seitsme päeva loendamisel lõpeb šabat. Nädal ei ole mõjutatud ühestki muust kalendriarvutusest. Heebrea keeles on nädala esimese kuue päeva ainus nimetus loendav nimetus: "Esimene päev", "Teine päev" jne. Ainus nädalapäev, millel on eriline nimi, on seitsmes päev - šabat. (Vt tabelit eespool.)

Molad

Heebrea kalendriaasta ja kuu arvutamine algab moladiga. Molad on heebrea keeles sõna, mis tähendab "sündi". Sõna viitab iga kuu uue kuu "sünnile". Kaasaegne heebrea kalender kasutab arvutatud moladit: uue kuu tsükli keskmine pikkus uuest kuust uuele kuule mitme aasta jooksul. Moladi pikkus on 29 päeva, 12 tundi, 44 minutit, 3¹ ⁄₃ sekundit.

Tavalised aastad ja hüppeaastad

12 kuu pikkune aasta oleks 354 päeva pikk, kuid heebrea kalendriaasta peab olema päikese aasta - umbes 365 päeva pikk. Samuti peab heebrea kalendriaasta olema kas 12 kuud või 13 kuud. See ei tohi olla "osa" kuust, nii et kolmeteistkümnes kuu lisatakse seitse korda iga üheksateistkümne aasta pikkuse tsükli jooksul. See on metoonilise tsükli^{n 2} kohandamine, mis oli antiikajal hästi tuntud kalendritsükkel. Konventsiooni kohaselt^{n 3} lisatakse heebrea kalendris lisakuu tsükli 3., 6., 8., 11., 14., 17. ja 19. aastal.

Rosh Hashanah arvutamine selleks ja järgmiseks aastaks

Heebrea kalendrikuud peaksid olema kuukuud. Seetõttu algab juudi uue aasta Rosh Hashanah arvutamine Tišrei kuu moladiga. Sellest lähtudes lubavad kalendrireeglid kahel peamisel põhjusel Rosh Hashanah'd ühe või mitme päeva võrra edasi lükata:

1. Rosh Hashanah'i edasilükkamine, kui molad (Jeruusalemmas) on pärast kella 12:00. Kui seda reeglit ei oleks, oleks Rosh Hashanah Jeruusalemmast ida pool asuvates maailma osades päev enne molad'i.
2. Rosh Hashanah'i edasilükkamine nii, et see ei algaks pühapäeval, kolmapäeval või reedel. See reegel takistab, et Jom Kippur ei oleks päev enne või pärast šabatit. Samuti takistab see, et Hoshana Rabba, Sukkoti seitsmes päev, ei langeks šabatile.
   Kui selle aasta
   Rosh Hashanah on arvutatud, arvutatakse järgmise aasta Rosh Hashanah, alustades kas 12 või 13 molad-perioodi kaugusele jäävast ajast.

Kui selle ja järgmise aasta Rosh Hashana kuupäevad on teada, on vahepealse kalendri arvutamine lihtne.

Kalendri arvutamine

Moladi pikkus on veidi üle 29¹ ⁄₂ päeva. Kuna kuu peab olema täisarvuline, algab kalendri arvutamine 30- ja 29-päevaste kuude vaheldumisega. See annab keskmiselt 29¹ ⁄₂ päeva ja 12 kuu kokkuvõttes 354 päeva. Sellest lähtudes muudetakse kuude pikkusi järgmiselt:

• Kui lisakuu on lisatud, on see kuues kuu (mis algab Tišrei kuust) ja sellel on alati 30 päeva.
• Kui selle Rosh Hashana ja järgmise Rosh Hashana vahel on 355 päeva tavalisel aastal (või 385 päeva hüppeaastal), on vaja lisapäeva. See lisatakse Heshvanile (teine kuu, mis algab Tišrei kuust), millel on siis 30 päeva.
• Kui selle Rosh Hashanah'i ja järgmise Rosh Hashanah'i vahel on 353 päeva tavalisel aastal (või 383 päeva hüppeaastal), siis on vaja ühte päeva vähem. See võetakse ära Kislevist (kolmas kuu, mis loeb Tišrei'st), millel on siis 29 päeva.

(Vt eespool esitatud kuude tabelit.)

Kalendrikuud ja astronoomiline uus kuu

Heebrea kalendrikuu esimene päev, mida nimetatakse Rosh Hodesh (רׂאשׁ חוֹדֶש), on alati astronoomilise uue kuu lähedal. Sageli ei ole see täpselt astronoomilise uue kuu ajal. Sellel on kaks põhjust:

1. Kalendriarvutused põhinevad keskmise kuutsükli pikkusel. Üksikute kuutsüklite tegelik pikkus varieerub aja jooksul.
2. Rosh Hashana edasilükkamise reeglid (vt. eespool) lükkavad Rosh Hodesh'i astronoomilisest uuest kuust eemale. Inimesed, kes arvutused koostasid, otsustasid, et Rosh Hodesh on uue kuu lähedal vähem tähtis kui teised tegurid.