Meka (Makkah): Kaaba, Hajj ja islamimaailma pühaim linn
Avasta Meka (Makkah): Kaaba, Masjid al-Haram ja Hajj – islamimaailma pühaim linn, palverännakute traditsioon, ajaloolised paigad ja nende tähtsus moslemitele.
Meka või Makkah (vanemates tekstides Meka, ametlikult: Makkah al-Mukarramah; araabia keeles: مكة المكرمة) on linn Saudi Araabias. 2004. aasta rahvaloenduse seisuga elas seal 1 294 169 inimest. Linn asub Jeddast 73 kilomeetrit sisemaal, kitsas liivases Aabrahami orus. See asub 277 meetrit üle merepinna. Punasest merest on sinna 81 kilomeetrit.
Meka on islamimaailma pühaim linn. Igal aastal teevad miljonid moslemid Mekasse palverännaku, mida nimetatakse Hajjiks. Nad käivad Muhamedi jälgedes. Kõik moslemid, kes on võimelised sooritama hadžit, peaksid seda vähemalt korra elus tegema. Kaaba ja Masjid al-Haram on islami kõige pühamad mošeed. Meka on mittemoslemitele suletud, välja arvatud mõned ajakirjanikud, kes kajastavad Hajj'i.
Geograafia ja kliima
Meka asub Lähis-Ida keskosas Aabrahami orus, kuivas subtroopilises kliimavöötmes. Suvised temperatuurid võivad olla väga kõrged ning vihmaperioodid on minimaalsed. Linnakasv ja infrastruktuuri laienemine on muutnud ümbritsevat maastikku – kõrghooned ja hotellid asuvad tihedalt ümber pühapaiga.
Religioosne ja ajalooline tähtsus
Meka on islami alguse ja usulise pärandi keskpunkt. Traditsiooni järgi ehitasid Prohvet Ibrahimi (Aabrahami) ja tema poeg Ismail Kaaba, mis on kujult kuup ja millele moslemid kogu maailmast pöörduvad palve ajal. Kaaba peal olev mustapõhine kanga katte (kiswa) ja Hajar al-Aswad ehk Must kivi on pühad objekte, millel on suur sümboolne tähendus usklikele.
Kaaba ja Masjid al-Haram
Kaaba asub Masjid al-Haram (Raua mošee) keskel. Masjid al-Haram on maailma üks suurimaid mošeesid ja see on korduvalt renoveeritud ja laiendatud, et mahutada kasvavat arv pilgrimme. Rännakute ajal sooritatakse Kaaba ümber ringkäiku, mida nimetatakse tawaf.
Hajj ja Umrah — palverändude rituaalid
Hajj on üks islami viiest sambast ning toimub igal aastal islami kuu Dhu al-Hijjah ajal vastavalt hijri-kalendrile. Põhilised rituaalid hõlmavad:
- Ihram’i (pühakste riietuse) võtmist ja rituaalse puhtuse seisundisse sisenemist;
- Tawaf — Kaaba ümber seitse ringi käimine;
- Sa’i — jooksmine või kõndimine Safa ja Marwa vahel;
- Peatumine Arafati mäel, mis on Hajj'i keskne osa palvete ja pattude andestuse palumisega;
- Ööbimised Mina ja Muzdalifah aladel ning ohverdamispraktikad (traditsiooniliselt seotud Id al-Adha pühaga).
Lisaks Hajj’ile sooritavad paljud moslemid Mekas ka Umrah’i, väiksema palverännaku, mida võib teha aastaringselt ja mis sisaldab tavaliselt tawaf’i ja sa’i rituaale.
Arhitektuur, infrastruktuur ja haldus
Mekas on ulatuslik hotellide ja teenuste võrgustik, mis teenindab palverändureid. Viimastel aastakümnetel on Saudi valitsus teinud suuri investeeringuid Masjid al-Harami laiendamisse, reisikorraldusse ja ohutuse parandamisse, sealhulgas liikluskorraldus ja meditsiinilised teenused. Samuti ühendab Meka kõrge kiirusega raudtee Haramain High Speed Railway kaudu Jeddat ja Medinat, mis lihtsustab palverännakute logistikat.
Ligipääs ja külastustingimused
Suurem osa rahvusvahelistest reisijatest saabub King Abdulazizi rahvusvahelisse lennujaama Jeddas ja jätkab sealt teekonda Mekkasse maanteed või raudteed mööda. Oluline märkus: Meka on ametlikult suletud mittemoslemitele — see tähendab, et sissesõit ja viibimine on ette nähtud ainult moslemitele. See piirang põhineb religioossetel ja halduslikel kaalutlustel ning kohaldatakse rangelt.
Kultuur ja ühiskond
Meka elu keerleb tugevasti palverännakute tsükli ümber. Linnas on mitmekesine moslemite kooslus üle kogu maailma, mis peegeldub keelte, toitude ja palverändurite poolt pakutavate teenuste mitmekesisuses. Pilgrimite voogude haldamine on peamine väljakutse nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile.
Turvalisus ja tervishoid
Suured palveränded nõuavad põhjalikku korraldust ning meditsiiniliste ja hädaolukordade teenuseid on oluliselt suurendatud kõrge külastajate arvu tõttu. Saudi ametivõimud tegelevad regulaarselt ohutuse, leevenduse ja liikluskorralduse planeerimisega, et vähendada rahvahulga riske.
See artikkel annab ülevaate Meka geograafiast, usulisest tähtsusest, peamistest rituaalidest ja kaasaegsest infrastruktuurist. Meka jätkab olema islami vaimne keskus ning tõmbab ligi miljoneid usklikke aastast aastasse.
Vaade Makkale Haddži ajal, eemal Arafati mägi.
Ajalugu
Kaaba, väike kuubikujuline hoone, mille poole moslemid palvetavad, on arvatavasti ehitatud Ibrahimi poolt ja on sellest ajast peale olnud religioosne keskus. Moslemid uskusid, et Jumal käskis Ibrahimil saata sinna oma teise naise Hajari ja tema poja Ismaili. Nad leidsid Zamzami kaevu, mis tõi kaasa selle, et inimesed asusid selle lähedusse elama, ja nii sündis Makkah. Kui Ismail oli piisavalt suur, aitas ta oma isal ehitada Kaaba. Kaaba on koht, mille poole moslemid palves pöörduvad. Seda nimetatakse Qiblaks.
Küsimused ja vastused
K: Kus asub Mecca?
V: Meka asub Saudi Araabias, 73 kilomeetrit Jeddast sisemaal, kitsas liivases Aabrahami orus.
K: Kui palju inimesi elas Mekas 2004. aasta rahvaloenduse põhjal?
V: 2004. aasta rahvaloenduse seisuga elas Mekas 1 294 169 inimest.
K: Milline on Meka tähtsus islamimaailmas?
V: Meka on islamimaailma kõige püham linn.
K: Kuidas nimetatakse palverännakut Mekasse ja kellele see on mõeldud?
V: Palverännakut Mekasse nimetatakse Hajjiks ja see on mõeldud kõigile moslemitele, kes suudavad seda vähemalt korra elus teha.
K: Milline on Muhamedi jälgedes käimise tähtsus Haddži ajal?
V: Moslemid järgivad Muhamedi jälgedes Hajj'i ajal oma usuga seotust ja usuliste kohustuste täitmist.
K: Mis on Kaaba ja Masjid al-Haram?
V: Kaaba ja Masjid al-Haram on islami kõige pühamad mošeed, mis asuvad Mekas.
K: Kellel on lubatud Mekasse siseneda?
V: Meka on mittemoslemitele suletud, välja arvatud mõned ajakirjanikud, kes teevad haddžist ettekandeid.
Otsige