Kaaba — Mekas asuv kuubikujuline pühapaik: ajalugu ja tähendus

Avasta Kaaba ajalugu ja tähendus: Mekas asuv kuubikujuline pühapaik, rituaalid, arhitektuur ja usuline tähtsus al-Masjid al-Harami keskmes.

Autor: Leandro Alegsa

Kaaba on suur kuubikujuline hoone, mis asub Saudi Araabias Mekas asuvas mošees, mida tuntakse al-Masjid al-Harami nime all. Moslemid usuvad, et Kaaba ehitati Jumala käsul. Kaaba algne arhitektuur on jäänud sajandeid samaks.

Ajalugu

Islami traditsiooni järgi ehitasid Kaaba esialgse versiooni prohvetid Ibrahīm (Aabraham) ja tema poeg Ismāʿīl. Alates sellest on Kaaba olnud pühapaik, mida on korduvalt remonditud ja ümberehitatud. Ajalooliselt on hoonet hooldatud ja taastatud eri valitsejate — hõimude, kalifaatide ning hiljem Osmanite ja Saudi valitsejate — ajal. Mitmed põlengud, üleujutused ja poliitilised konfliktid on tinginud ehitustöid ning mõnikord olulisi ümberkujundusi, kuid kuubi põhiidee on säilynud.

Tähendus ja rituaalid

  • Qibla: Kaaba suund määrab moslemite palvesuuna ehk qibla. Iga moslem maailmas pöörab palves oma näo Kaaba poole.
  • Hajj ja Umrah: Kaaba on püha rännaku (hajj) keskpunkt. Hajj'i ja Umrah'i ajal teevad palverändurid ringkäigu (tawaf) — nad käivad Kaaba ümber seitse korda vastupäeva (vastupäeva mõistes vaadeldes seest/vaatlejalt ümber).
  • Black Stone (Hajar al-Aswad): Kaaba idaseina nurgaosas asub must kivim, mida palverändurid püüavad katsuda või suudelda tawafi käigus kui austuse väljendit. Kivi paikneb Kaaba välisfassaadil ja selle juures tekib tihti suur inimkoosseis.
  • Maqam Ibrahim ja Zamzam: Kaaba läheduses on Maqam Ibrahim (Aabrahami astmelaadne kiviala) ja Zamzami kaev, mis on samuti osa hajj'i ja umrah'i rituaalidest.

Ehitus ja omadused

Kaaba on põhimõtteliselt kuubikukujuline hoone, mille seinad on ehitatud kivist ja krohvitud. Mõõtmed on ajas muutunud remondide ja taasehituste käigus, kuid tänapäevased andmed annavad ligikaudset mõõtmet:

  • Kõrgus umbes 13–15 meetrit.
  • Põhjapikkus ja külgpikkused on ligikaudu 10–12 meetrit, sõltuvalt mõõtmismeetodist ja tasemetest.

Kaaba ülaosa on kaetud spetsiaalse musta kangaga, mida tuntakse nimega kiswah. Kiswah vahetatakse iga aasta Hajj‘i ajal. Ukse asub Kaaba idapoolses seinas ning sisemus, kuigi lihtne, sisaldab mõningaid austusväärseid elemente; tavaliselt ei ole Kaaba tavaliste palverändurite jaoks avatav, vaid sissesõidud toimuvad vaid valitud ametlikele delegatsioonidele või erilistel juhtudel.

Kaasaegsed tööd ja ligipääs

Vastavalt kasvavale pilgrimide arvule on alates 20. sajandist ja eriti 21. sajandil toimunud al-Masjid al-Harami järjepidev laiendamine ja moderniseerimine. Need projektid hõlmavad laienemist, ohutusmeetmete tugevdamist, liikumisruumi laiendamist (nt mataaf — ringkäigu ala) ning infrastruktuuri parandamist, et teenindada miljoneid palverändureid aastas. Need tööd on muutnud ka ümbruskonna ilmet ja suurendanud hoone ligipääsetavust ja turvalisust.

Oluline on märkida, et Meccasse ja selle kõige pühama ossa (haram) ei ole lubatud siseneda inimestel, kes ei ole moslemid. See piirang on levinud ja rangelt jõustatud.

Tähendus tänapäeval

Kaaba on endiselt islami usu keskne sümbol: see ühendab moslemeid kogu maailmast läbi ühise palvesuuna ja ühiste rituaalide. Lisaks religioossele väärtusele on Kaaba ka kultuurilise ja ajaloolise uurimuse objekt, mida käsitletakse mitmesugustes teaduslikes, arheoloogilistes ja sotsiokultuurilistes uurimustes.

Kokkuvõte

Kaaba on nii ajalooline kui vaimne keskpunkt islami maailmas. Kuigi hoone on läbinud palju muudatusi ja uuendusi, püsib selle põhiline kuju ja tähendus moslemite jaoks muutumatuna: see on koht, kuhu suunatakse palve, ja keskpunkt palverännakute rituaalidele, mis ühendavad miljoneid usklikke üle maailma.

Ajalugu

Enne prohvet Muhamedi

Islami allikate kohaselt oli Kaaba enne inimeste loomist inglite kummarduspaik. Pärast Aadama loomist ehitati Kaaba tema poolt. koraani kohaselt on see esimene maja maa peal.

    Kaaba mattus Noa üleujutusegaliiva alla. Mõne aja möödudes ehitasid selle uuesti üles prohvet Aabraham ja tema poeg prohvet Ismael.Kaaba oli sajandeid monoteismi koht. Siis tõi Amr bin Luhayy Kaabasse iidoli. Pärast seda muutus Kaaba paganliku usu kohaks.

Pärast prohvet Muhamedi

  Kaaba hakkas moslemitehallata aastal 630 pKr. Prohvet Muhammed eemaldas ebajumalad. Samuti puhastati Kaaba tema juhtimisel püha veega (Zamzam).

    Kaaba     üldine arhitektuur jäi samaks kuni 1630. aastani, sest inimesed tahtsid säilitada algset arhitektuuri. Selle pika aja jooksul tehti ainult lihtsaid remonditöid ja väikseid kaunistusi. 1630. aastal sai tormi tõttu kolm Kaaba seina tugevasti kahjustada. Seejärel taastas selle Osmanite impeeriumi 17. sultan Murad IV. Kaaba on pärast seda renoveerimist jäänud samaks.

Religioosne tähendus

Kaaba on islami kõige püham koht. Moslemid usuvad, et Kaaba on Jumala koda (Baitullah). Prohvet Muhammed ütles, et püha mošee (Masjid al-Haram) on üks kolmest kõige tähtsamast mošeest maa peal.

Moslemid peavad kord elus tegema palverännaku (hajj) Kaabasse. Kuna see on islami kõige püham koht, palvetavad kõik moslemid selle poole, kui nad sooritavad viis fardh'i (Koraanis mainitud vajalikud teod), salat ehk palve. Hadžihooaja lõpus on püha nimega Eid al-Adha (inglise keeles: Festival of Sacrifice).

Välimus

Arhitektuur

Kaaba on ristkülikukujuline hoone. See on 12 m pikk, 10 m lai ja 15 m kõrge (33 jalga x 50 jalga x 45 jalga).Kaaba on valmistatud sinihallist graniidist.

Kaaba sees on kolm sammast, mis toetavad katust. Põrand on marmorist ja lagi on kaetud kangaga. Sammaste vahel ripuvad kuld- ja klaasdekoratsioonid.

  1. Must kivi on munakujuline must kivi, millel on punased ja kollased märgid.
  2. Uks on 2,13 m kõrgusel ja valmistatud puhtast kullast. Võti on 1400 aastat olnud Shaiba perekonna valduses.
  3. Katusele lisati vihmaveetoru, et kaitsta katust kogunenud vihmavee kahjustuste eest.
  4. Seda nimetatakse al-Shadrawaniks ja see lisati, et kaitsta Kaaba vundamenti vee eest.
  5. Hatim on madal müür. See on osa Kaaba pühast alast.Moslemid usuvad, et Kaaba ja Hatim'i vaheline koht on Ismaeli ja Hajari matmispaik.
  6. Al-Multezem, ukse ja Musta kivi vaheline seinaosa
  7. Aabrahami jaam, prohvet Aabrahami jalajälje klaasist ja metallist kate.
  8. Musta kivi nurk (ida)
  9. Jeemeni nurk (edelaosas)
  10. Süüria nurk (Loode)
  11. Iraagi nurk (Kirde)
  12. Kaaned (Kiswah)
  13. Marmorijoon aitab palveränduritel loendada oma jalutuskäike ümber Kaaba (Tawaf).
  14. Gabrieli jaam

 

Kaaned (Kiswah)

Kaaba oli esimest korda kaetud Abu Karab As'ad, 60 eKr umbes. Kate tehti väärtuslikest materjalidest, mis sümboliseeris tema austust Kaaba vastu. Pärast seda on Kaaba kaetud kõige väärtuslikumate materjalidega, järgides austuse näitamise traditsiooni.

Kaaned toodetakse igal aastal tehases, tehas loodi ainult kaane tootmiseks 1927. aastal. Katte vahetavad igal aastal Eid Al-Adha eelõhtul 160 tehnikut.

Kaaba kaanel on Koraani värsid. See on valmistatud 450 kg puhtast siidist ja sisaldab sadu kilosid väärismetalle, 670 kg mustaks värvitud hõbedat, umbes 120 kg puhast kulda ja 50 kg hõbedat. Kaane maksumus on 4 534 325 USA dollarit. Katte suurus on 658 ruutmeetrit.

(Vt iga nummerdatud kirje kohta pilti)Zoom
(Vt iga nummerdatud kirje kohta pilti)

Küsimused ja vastused

K: Mis on Kaaba?


V: Kaaba on suur kuubikujuline hoone al-Masjid al-Harami mošee sees Makkas, Saudi Araabias.

K: Kes arvatakse olevat Kaaba ehitanud?


V: Moslemid usuvad, et Kaaba ehitati Allahi käsul.

K: Milline on Kaaba tähendus islamis?


V: Kaaba peetakse üheks pühimaks paigaks islamis ja see on suund, mille poole moslemid palvetades vaatavad.

K: Kas Kaaba arhitektuur on aja jooksul muutunud?


V: Ei, Kaaba algne arhitektuur on sajandeid jäänud samaks.

K: Milline on Kaaba kuju?


V: Kaaba on kuubikujuline.

K: Kus asub Kaaba?


V: Kaaba asub al-Masjid al-Harami mošee sees Makkas, Saudi Araabias.

K: Mis on al-Masjid al-Harami mošee?


V: Al-Masjid al-Harami mošee on mošee, mis asub Makkas, Saudi Araabias ja on üks islami pühamaid paiku, kuna seal asub Kaaba.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3