Koraan: islami püha raamat, araabia tekst ja tõlked
Koraan (araabia keeles: القرآن) on islami püha raamat. Moslemid peavad Koraani "Allahi (Jumala) sõnaks". See raamat erineb teistest religioossetest tekstidest selle poolest, et usutakse, et see on Jumala sõna-sõnalt kirjutatud prohvet Muhamedi kaudu. Mõned moslemid nimetavad seda viimaseks testamendiks. Koraani tekst on araabia keeles püha ja seda peetakse sõnasõnaliselt ilmutatuks; ilmutuste aeg ja olukord on üks olulisemaid teemasid koraaniõpetuses.
Seda on kirjutatud ja loetud ainult araabia keeles enam kui 1400 aastat. Kuid kuna paljud moslemid kogu maailmas ei mõista araabia keelt, on Koraani tähendus esitatud ka teistes keeltes, et lugejad saaksid paremini aru, mida araabia keeles esitatud sõnad Koraanis tähendavad. Need raamatud on nagu sõnastikud Koraanile - neid ei loeta islami usundi osana, et asendada araabia keele Koraani. Moslemid usuvad, et need tõlked ei ole tõeline Koraan; ainult araabia keelne koopia on tõeline Koraan. Koraani kasutatakse koos hadithidega šariaadi tõlgendamiseks.
Ilmumine ja koostumine
Koraani usutakse ilmunud olevat araabiakeelses vormis prohvet Muhamedile läbi ingli (Gabrieli) üle umbes 23 aasta (umbes 610–632 pKr). Ilmutused toimusid erinevates olukordades – mõned paljudes kordades Mekas (makkī) ja teised Medinas (madanī) – ning neid avaldati osadena, mis hiljem moodustasid 114 pealkirja ehk suut (sured). Teksti järjekord Koraanis ei vasta ajaloolisele järjekorrale: traditsiooniline järjestus on osaliselt kujunenud varajase kogumise ja liturgiliste vajaduste tulemusena.
Struktuur ja keeleline eripära
Koraan koosneb 114 suutest ja saduendaidest salmidest (ayat). Tekst on kirjutatud klassikalises araabia keeles ning sisaldab eripäraseid stilistilisi elemente, kordusi, piltlikke väljendeid ja seadusandlikke juhiseid. Paljud moslemid peavad Koraani samal ajal nii jumalikuks juhiseks kui ka kirjanduslikuks meistriteoseks. Teatud fraasid, nagu basmala ("Bismillah ir-Rahman ir-Rahim"), avavad enamikku suutest ja neid loetakse rutiinselt retsiteerimisel.
Tajwīd, retsiteerimine ja qirāˁāt
Retsiteerimine (tilāwah) on Koraani kontekstis väga oluline: tekst talletatakse nii kirjutatult kui ka mälus (huffaz — need, kes on kogu Koraani pähe õppinud). Retsiteerimisel järgitakse tajwīd-reegleid, mis määravad häälduse, rõhu ja pausid. Lisaks eksisteerib kuus ja laiemalt kümme tunnustatud qirāˁāt’i ehk ametlikku lugemisviisi, mis esindavad keelelisi ja fonetilisi variante, kuid ei muuda teksti tähendust põhiliselt.
Kogumine ja kanoniseerimine
Pärast Muhamedi surma koondati ilmutuse fragmente mitmetes varajastes käsikirjades ning hiljem liitis kalif Uthman ibn Affan kokku standardiseeritud koopia (Uthmani koodeks), mis aitas vältida piirkondlikke erinevusi. Selle põhjal on kujunenud tänapäevane tekst, mida kasutavad enamus moslemite kogukondi. Koraani säilimine tugineb nii kirjalikele käsikirjadele kui ka ulatuslikule suulisele traditsioonile.
Tõlked ja tõlkimise piirangud
Kuna araabia keel on Koraani puhul pühaks arvestatav, peetakse üksnes araabikeelset teksti "päris" Koraaniks. Tõlked teistesse keeltesse pakuvad Koraani tähendust, kuid need on tõlgendused, mitte originaaltekst. Seetõttu on tõlgetes sageli alapealkirjad nagu "Koraani tähenduse tõlge" või "Koraani seletus". Tõlkimisel ilmnevad kohtades keelelised ja kultuurilised nüansid ning tõlkija kommentaarid (tafsir) on tähtsad, et mõista konteksti ja erinevaid interpretatsioone.
Koraani roll usu- ja igapäevaelus
Koraan on moslemite jaoks usulise juhendina keskne: seda loetakse palvetes (salah), seda retsiteeritakse pidustustel, pulmis ja matustel ning kasutatakse moraalsete ja õiguslike küsimuste arutamisel. Religioosses praktikas kasutatakse Koraani koos hadith-kogumitega islami seaduse ja eluprintsiipide selgitamiseks. Samuti on välja töötatud ulatuslikud kommentaarid (tafsir), mis analüüsivad keelelist, ajaloolist ja teoloogilist tausta.
Akadeemiline ja kultuuriline uurimus
Koraani uurimine hõlmab filoloogiat, ajaloo-, religiooni- ja õigusuuuringuid. Arheoloogilised käsikirjad (näiteks Sana'a ja annanud varajased koopiafragmendid) ning keskaegsed kommentaarid aitavad mõista teksti levikut ja vastuvõttu. Koraani kalligraafia ja manuskunst on olnud islami kunstis ja kultuuris keskse tähtsusega.
Kaasaegne levik ja väljaanded
Tänapäeval on Koraan kättesaadav trükitud väljaannetena üle maailma, samuti elektroonilistes vormides ja mobiilirakendustes, mis pakuvad araabia teksti, tõlkeid, retsiteerimist ja kommentaare. Retsiteerimise kvaliteeti toetavad profikõnelejad ja salvestused, samas kui teaduslikud väljaanded esitavad kriitilise kommentaari ning märgivad tekstilisi variante ja allikaid.
Kokkuvõttes: Koraan on islami usundi keskne tekst — araabiakeelne ilmutus, mida moslemid peavad Jumala sõnaks. Selle autoriteet ja roll kogukondades tulenevad nii tekstilisest traditsioonist, mälusäilitamisest kui ka ajaloost, kus tekst standardiseeriti ja levitati üle islamimaailma. Tõlked aitavad mitmekeelsel lugejaskonnal mõista tähendust, kuid araabia tekst säilitab oma erilise, pühendatud staatuse.
Koraan Egiptuses.
Ajalugu
Moslemid usuvad, et Koraani ilmutas Muhammedile kõigepealt peaingel Gabriel Mekas Hira mäel asuvas koopas ja seejärel kahekümne kolme aasta jooksul kuni tema surmani.
Koraani ei ole Muhamedi eluajal tervikuna raamatuna kirja pandud; seda hoiti suulise suhtluse ja lühikeste kirjalike üleskirjutuste kaudu. Prohvet ei osanud lugeda ega kirjutada, kuid moslemite sõnul kirjutas Muhamedi eluajal muuhulgas prohveti nõbu Ali ibn abi Talib tekstid millegi peale. Pärast prohvet Muhamedi surma koostas üks khulafa u rashidanidest Omar ibn Khattab Koraani üheks raamatuks.
Koraani esimene peatükk. See lehekülg on kirjutatud araabia keeles
Elemendid, sürad, salmid, ilmutused
Koraanis on 30 osa, mis moodustavad 114 "sera" (peatükki). Igas süras on erinev arv värsse.
Vastavalt moslemite õpetusele[] toimus 86 neist süradest Mekas, 24 neist süradest toimus Mediinas. Mediinas toimunud sürad on Al-Baqara, Al Imran, Al-Anfal, Al-Ahzab, Al-Ma'ida, An-Nisa, Al-Mumtahina, Az-Zalzala, Al-Hadid, Muhammad, Ar-Ra'd, Ar-Rahman, At-Talaq, Al-Bayyina, Al-Hashr, An-Nasr, An-Nur, Al-Hajj, Al-Munafiqun, Al-Mujadila, Al-Hujraat, At-Tahrim, At-Taghabun, Al-Jumua, As-Saff, Al-Fath, At-Tawba, Al-Insan.
Esimene ja viimane salm
Esimene salm, mis ilmneb, on:
(5) اقرَأ بِاسمِ رَبِّكَ الَّذي خَلَقَ (1) خَلَقَ الإِنسانَ مِن عَلَقٍ (2) اقرَأ وَرَبُّكَ الأَكرَمُ (3) الَّذي عَلَّمَ بِالقَلَمِ (4) عَلَّمَ الإِنسانَ ما لَم يَعلَم
Loe (alustades) Jumala nimest, kes on loonud (kõik). Ta lõi inimese rippuvast massist (klammerdudes) nagu iiveldaja (emaihus). Loe ja su Issand on kõige heldem, kes õpetas inimesele (lugemist ja kirjutamist) sulega, kes (lisaks sellele) õpetas inimesele (kõike seda), mida ta ei teadnud. 96:1
Viimane selgunud salm on:
Kes usuvad! täitke (kõik) kohustused. Kõik neljajalgsed loomad on teile (toiduks) lubatud. Keelatud on surnud liha, veri, siga, igasugune toit, mida on õnnistanud (vale)jumal peale Allahi; loom, kelle surm on tingitud kägistamisest, peksmisest, noolest, kukkumisest või verevalamisest; loom, mille on osaliselt ära söönud metsloom või loom, mis on ohverdatud kivist altaril. Siiski on lubatud erandid, kui tegemist on näljahädaolukorraga.
Varasemad säilinud fragmendid
Inglismaa Birminghami ülikooli raamatukogust on leitud tõenäoliselt maailma vanimad Koraani fragmendid.
Radiosüsiniku dateerimine näitas enam kui 95% tõenäosusega, et pärgament pärineb ajavahemikust 568-645 pKr. Seega on käsikiri vähemalt 1370 aastat vana. See on varaseim või üks varaseimatest olemasolevatest.
Fragmendid on kirjutatud tindiga lamba või kitse nahale. Need on paigaldatud kaasaegsele paberile, mis aitab neid säilitada. Neid eksponeeritakse 2015. aasta oktoobris Birminghamis asuvas Barber Institute'is.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Qurson?
V: Koraan on islami püha raamat.
K: Mida moslemid usuvad Koraani kohta?
V: Moslemid usuvad, et Koraan on "Allahi (Jumala) sõna" ja on Jumala sõna otseses mõttes Jumala sõnad prohvet Muhamedi kaudu.
K: Kui kaua on Koraani araabia keeles kirjutatud ja loetud?
V: Koraani on kirjutatud ja loetud ainult araabia keeles juba üle 1400 aasta.
K: Kas kõik moslemid mõistavad araabia keelt?
V: Ei, paljud moslemid kogu maailmas ei mõista araabia keelt.
K: Kuidas saavad araabia keelt mitte mõistvad lugejad Koraani tähendusest aru?
V: Koraani tähendus on esitatud teistes keeltes, et lugejad saaksid paremini aru, mida araabiakeelsed sõnad Koraanis tähendavad.
K: Kas Koraani tõlkeid peetakse tõeliseks Koraaniks?
V: Ei, moslemid usuvad, et need tõlked ei ole tõeline Koraan; ainult araabiakeelne koopia on tõeline Koraan.
K: Millega kasutatakse Koraani šariaadi tõlgendamisel?
V: Koraani kasutatakse šariaadi tõlgendamiseks koos hadithidega.
