Koraan

Koraan (araabia keeles: القرآن) on islami püha raamat. Moslemid peavad Koraani "Allahi (Jumala) sõnaks". See raamat erineb teistest religioossetest tekstidest selle poolest, et usutakse, et see on Jumala sõna-sõnalt kirjutatud prohvet Muhamedi kaudu. Mõned moslemid nimetavad seda viimaseks testamendiks.

Seda on kirjutatud ja loetud ainult araabia keeles enam kui 1400 aastat. Kuid kuna paljud moslemid kogu maailmas ei mõista araabia keelt, on Koraani tähendus esitatud ka teistes keeltes, et lugejad saaksid paremini aru, mida araabia keeles esitatud sõnad Koraanis tähendavad. Need raamatud on nagu sõnastikud Koraanile - neid ei loeta islami usundi osana, et asendada araabia keele Koraani. Moslemid usuvad, et need tõlked ei ole tõeline Koraan; ainult araabia keelne koopia on tõeline Koraan. Koraani kasutatakse koos hadithidega šariaadi tõlgendamiseks.

Koraan Egiptuses.Zoom
Koraan Egiptuses.

Ajalugu

Moslemid usuvad, et Koraani ilmutas Muhammedile kõigepealt peaingel Gabriel Mekas Hira mäel asuvas koopas ja seejärel kahekümne kolme aasta jooksul kuni tema surmani.

Koraani ei ole Muhamedi eluajal tervikuna raamatuna kirja pandud; seda hoiti suulise suhtluse ja lühikeste kirjalike üleskirjutuste kaudu. Prohvet ei osanud lugeda ega kirjutada, kuid moslemite sõnul kirjutas Muhamedi eluajal muuhulgas prohveti nõbu Ali ibn abi Talib tekstid millegi peale. Pärast prohvet Muhamedi surma koostas üks khulafa u rashidanidest Omar ibn Khattab Koraani üheks raamatuks.

Koraani esimene peatükk. See lehekülg on kirjutatud araabia keelesZoom
Koraani esimene peatükk. See lehekülg on kirjutatud araabia keeles

Elemendid, sürad, salmid, ilmutused

Koraanis on 30 osa, mis moodustavad 114 "sera" (peatükki). Igas süras on erinev arv värsse.

Vastavalt moslemite õpetusele[] toimus 86 neist süradest Mekas, 24 neist süradest toimus Mediinas. Mediinas toimunud sürad on Al-Baqara, Al Imran, Al-Anfal, Al-Ahzab, Al-Ma'ida, An-Nisa, Al-Mumtahina, Az-Zalzala, Al-Hadid, Muhammad, Ar-Ra'd, Ar-Rahman, At-Talaq, Al-Bayyina, Al-Hashr, An-Nasr, An-Nur, Al-Hajj, Al-Munafiqun, Al-Mujadila, Al-Hujraat, At-Tahrim, At-Taghabun, Al-Jumua, As-Saff, Al-Fath, At-Tawba, Al-Insan.

Esimene ja viimane salm

Esimene salm, mis ilmneb, on:

(5) اقرَأ بِاسمِ رَبِّكَ الَّذي خَلَقَ (1) خَلَقَ الإِنسانَ مِن عَلَقٍ (2) اقرَأ وَرَبُّكَ الأَكرَمُ (3) الَّذي عَلَّمَ بِالقَلَمِ (4) عَلَّمَ الإِنسانَ ما لَم يَعلَم

Loe (alustades) Jumala nimest, kes on loonud (kõik). Ta lõi inimese rippuvast massist (klammerdudes) nagu iiveldaja (emaihus). Loe ja su Issand on kõige heldem, kes õpetas inimesele (lugemist ja kirjutamist) sulega, kes (lisaks sellele) õpetas inimesele (kõike seda), mida ta ei teadnud. 96:1

Viimane selgunud salm on:

Kes usuvad! täitke (kõik) kohustused. Kõik neljajalgsed loomad on teile (toiduks) lubatud. Keelatud on surnud liha, veri, siga, igasugune toit, mida on õnnistanud (vale)jumal peale Allahi; loom, kelle surm on tingitud kägistamisest, peksmisest, noolest, kukkumisest või verevalamisest; loom, mille on osaliselt ära söönud metsloom või loom, mis on ohverdatud kivist altaril. Siiski on lubatud erandid, kui tegemist on näljahädaolukorraga.

Varasemad säilinud fragmendid

Inglismaa Birminghami ülikooli raamatukogust on leitud tõenäoliselt maailma vanimad Koraani fragmendid.

Radiosüsiniku dateerimine näitas enam kui 95% tõenäosusega, et pärgament pärineb ajavahemikust 568-645 pKr. Seega on käsikiri vähemalt 1370 aastat vana. See on varaseim või üks varaseimatest olemasolevatest.

Fragmendid on kirjutatud tindiga lamba või kitse nahale. Need on paigaldatud kaasaegsele paberile, mis aitab neid säilitada. Neid eksponeeritakse 2015. aasta oktoobris Birminghamis asuvas Barber Institute'is.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Qurson?


V: Koraan on islami püha raamat.

K: Mida moslemid usuvad Koraani kohta?


V: Moslemid usuvad, et Koraan on "Allahi (Jumala) sõna" ja on Jumala sõna otseses mõttes Jumala sõnad prohvet Muhamedi kaudu.

K: Kui kaua on Koraani araabia keeles kirjutatud ja loetud?


V: Koraani on kirjutatud ja loetud ainult araabia keeles juba üle 1400 aasta.

K: Kas kõik moslemid mõistavad araabia keelt?


V: Ei, paljud moslemid kogu maailmas ei mõista araabia keelt.

K: Kuidas saavad araabia keelt mitte mõistvad lugejad Koraani tähendusest aru?


V: Koraani tähendus on esitatud teistes keeltes, et lugejad saaksid paremini aru, mida araabiakeelsed sõnad Koraanis tähendavad.

K: Kas Koraani tõlkeid peetakse tõeliseks Koraaniks?


V: Ei, moslemid usuvad, et need tõlked ei ole tõeline Koraan; ainult araabiakeelne koopia on tõeline Koraan.

K: Millega kasutatakse Koraani šariaadi tõlgendamisel?


V: Koraani kasutatakse šariaadi tõlgendamiseks koos hadithidega.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3