Medina (al-Madinah): islami teine püha linn ja Prohveti mošee

Medina (al‑Madinah) — islami teine püha linn Saudi Araabias: ajalugu, Prohveti mošee (al‑Masjid al‑Nabawi), Quba, Masjid al‑Qiblatayn, Muhamedi Hijrah ja varajane moslemikogukond

Medina (/məˈdiːnə/; araabia keeles: المدينة المنورة, al-Madīnah al-Munawwarah , "särav linn"; või المدينة, al-Madīnah (Hejazi hääldus: [almaˈdiːna]), "linn"), translitereerituna ka Madīnah, on linn Hejazis ja Saudi Araabia Al-Madina piirkonna pealinn. Linnas asub al-Masjid al-Nabawi ("Prohveti mošee"), mis on islami prohvet Muhamedi matmispaik, ja on islami suuruselt teine püha linn Meka järel.

Medina oli Muhamedi sihtkoht pärast tema Hijrah'i Mekast ja sellest sai kiiresti kasvava moslemite impeeriumi pealinn, kõigepealt Muhamedi juhtimisel ja seejärel nelja esimese rashidun-kaliifi, Abu Bakri, Umari, Uthmani ja Ali juhtimisel. See oli islami esimesel sajandil islami võimubaasiks, kus arenes välja varajane moslemikogukond. Mediinas asuvad kolm vanimat mošeed, nimelt Quba mošee, al-Masjid an-Nabawi ja Masjid al-Qiblatayn ("kahe qibla mošee"). Moslemid usuvad, et Koraani kronoloogiliselt viimased sürad ilmutati Muhammadile Mediinas ja neid nimetatakse Mediina süradeks, erinevalt varasematest Mekka süradest.

Sarnaselt Mekaga on mittemoslemitele keelatud siseneda Mediina pühasse südamesse või kesklinna.

Ajalooline taust

Enne islami tulekut oli piirkond tuntud kui Yathrib — mitme hõimu ja heebri kogukonna kodu. Aastal 622 pKr lahkus Muhamed Mekast ja rändas Yathribi; see sündmus, Hijrah, tähistab islami kalendri algust. Pärast tema saabumist koondas ja organiseeris ta kogukonda, sõlmis lepinguid ning kehtestas nii-öelda Medinė põhikirja (Constitution of Medina), mis reguleeris suhet eri rühmade vahel. Ajaliselt sai Medinast esimene püha ja poliitiline keskus varajases islami ajaloos.

Religioosne tähtsus ja pühapaigad

Medina olulisus põhineb eelkõige Prohveti kohalolekul ja tema haudadel. Al-Masjid al-Nabawi on üks islami tähtsamaid palverännakuobjekte pärast Mekat — sinna kogunevad paljud palverändurid, eriti Umra ja Hajj ajal. Mošee sees asub nn Roheline kuppel (Green Dome), mis katab Muhamedi haua ja liitlaste haudu. Rohelise kupli lähedal on Rawdah (Rawdah ash-Sharifa) — ala prohveti lauadest minbar'i ja haua vahetus ümbruses, mida paljud usklikud peavad eriliselt pühaks.

Peamised mošeed

Medinas on mitu ajaloolist mošeed, mis omavad erilist tähendust:

• al-Masjid an-Nabawi — Prohveti mošee, suur palverännakute sihtkoht, pidevalt laiendatud ja renoveeritud sajandite jooksul.
• Quba mošee — peetakse esimeseks mošeeks islami ajaloos; usu kohaselt ehitas Muhamed selle kohe pärast Hijrah'i ning palverännak sinna omab erilist väärtust.
• Masjid al-Qiblatayn — tuntud kui "kahe qibla mošee", sest seal viidi läbi qibla ehk palveväljundi (suuna) muutmine Jeruusalemmast Mekasse.

Sisenemispiirangud ja külastamine

Sarnaselt Mekale on ka Medina keskmises, pühaks peetavas alal (Haram al-Madinah) teatavad piirangud: mittemoslemitele on seal liikumine keelatud. See reegel kehtib eelkõige müüri ja piirjoonega määratletud pühas keskusesse. Palverändurid ja külastajad peaksid järgima konservatiivseid riietuse- ja käitumisreegleid ning kohalikke juhiseid, et austada pühapaika ja kohalikke tavasid.

Tänapäevane linn ja elukorraldus

Kaasaegne Medina on mitmesuguste teenuste ja infrastruktuuriga suur linn, kus elab sadu tuhandeid inimesi (ligikaudu miljon ja rohkem sõltuvalt allikatest). Linnas toimib aktiivne majandus, mis tugineb suurel määral palverändetele, omab ka põllumajandust (eriti kuivatatud viljade ja datlipalmide kasvatust) ning kasvavat teenindussektorit. Linna üks tuntud õppeasutus on Islamic University of Madinah, mis meelitab tudengeid paljudest maailma moslemikogukondadest.

Transporti teenindab peamine lennujaam, Prince Mohammad bin Abdulaziz International Airport, mis ühendab Medinat teiste Saudi Araabia linnade ja rahvusvaheliste sihtkohtadega. Linnas on ka kaasaegne maantee- ja rongivõrk, mis lihtsustab palverändurite liikumist Mekasse ja teistesse regioonidesse.

Kliima ja geograafia

Medina asub Hejazi poolsaarel sisemaal, mille kliima on kõrbeomane: suved on väga kuumad ja kuivad, talved aga leebemad ning ööd võivad olla jahedamad. Linn paikneb oaasialal, kus on järjepidev vesi mõningates allikates ja otstarbekas põllumajandus, eriti datlipalmide kasvatuseks.

Kultuuriline pärand

Medina panus islami kultuuri ja religiooni on märkimisväärne — see on koht, kus kujunesid välja esmased islami institutsioonid ja paljud hadith'id (Muhamedi õpetused ja tegevused) on seotud sündmustega, mis aset leidsid just Medinas. Linna ajaloolised mošeed, haudad ja muistised meelitavad õppureid, usklikke ja ajaloohuvilisi üle maailma.

Märkuseks: külastajatele on soovitatav enne reisi tutvuda kehtivate reeglite ja nõuetega (eriti seoses palverännakute perioodide ja sisenemispiirangutega), et tagada austus kohalikule religioossele ja kultuurilisele kontekstile.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Medina?

K: Mis teeb Mediina islami jaoks oluliseks?

K: Millised on mõned olulised mošeed, mis asuvad Mediinas?

Küsimus: Kas mittemoslemid võivad Mediina teatud osadesse siseneda?

K: Milliseid sürasid ilmutati Muhammadile, kui ta Mediinas viibis?

Otsing