Mediina
Medina (/məˈdiːnə/; araabia keeles: المدينة المنورة, al-Madīnah al-Munawwarah , "särav linn"; või المدينة, al-Madīnah (Hejazi hääldus: [almaˈdiːna]), "linn"), translitereerituna ka Madīnah, on linn Hejazis ja Saudi Araabia Al-Madina piirkonna pealinn. Linnas asub al-Masjid al-Nabawi ("Prohveti mošee"), mis on islami prohvet Muhamedi matmispaik, ja on islami suuruselt teine püha linn Meka järel.
Medina oli Muhamedi sihtkoht pärast tema Hijrah'i Mekast ja sellest sai kiiresti kasvava moslemite impeeriumi pealinn, kõigepealt Muhamedi juhtimisel ja seejärel nelja esimese rashidun-kaliifi, Abu Bakri, Umari, Uthmani ja Ali juhtimisel. See oli islami esimesel sajandil islami võimubaasiks, kus arenes välja varajane moslemikogukond. Mediinas asuvad kolm vanimat mošeed, nimelt Quba mošee, al-Masjid an-Nabawi ja Masjid al-Qiblatayn ("kahe qibla mošee"). Moslemid usuvad, et Koraani kronoloogiliselt viimased sürad ilmutati Muhammadile Mediinas ja neid nimetatakse Mediina süradeks, erinevalt varasematest Mekka süradest.
Sarnaselt Mekaga on mittemoslemitele keelatud siseneda Mediina pühasse südamesse või kesklinna.
Ülevaade
Mediina rahvaarv on praegu üle 1 300 000 inimese (2006). Linn oli algselt tuntud kui Yathrib, kuid hiljem muudeti selle nimi Madīnat al-Nabīks (مدينة ﺍﻟﻨﺒﻲ IPA): [mæˈdiːnæt æˈnːæbiː] "prohveti linn") või Al Madīnah al Munawwarah ("valgustatud linn" või "särav linn"). Lühend Madīnah tähendab lihtsalt "linn". Madina on islami teine püha linn Meka (Makkah) järel.
Medina religioosne tähtsus islamis
Medina on moslemite jaoks väga oluline. Selle põhjuseks on see, et prohvet Muhammed on maetud mošeesse, mida tuntakse kui "Masjid-e-Nabawi" ehk "Prohveti mošee". See mošee ehitati Muhamedi kodu kõrvale. Moslemid usuvad[], et prohvetid tuleb matta samasse kohta, kus nad surevad. Sellest tulenevalt maeti Muhammad oma majja. Hiljem sai hauakambrist osa mošeest, kui seda laiendas Umajaadide kaliif Al-Walid I. Islami esimene mošee asub samuti Mediinas. See on tuntud kui Masjid Quba (Quba mošee).
Sarnaselt Mekaga lubab Medina linna siseneda ainult moslemid. Mediina haram (mittemoslemitele suletud ala) on siiski palju väiksem kui Meka oma. Paljud Mediina äärelinnas asuvad rajatised on mittemoslemitele avatud. Mekas ulatub mittemoslemitele suletud ala tunduvalt kaugemale hoonestatud alast. Mõlema linna arvukad mošeed on suure hulga moslemite iga-aastase palverännaku sihtpunktiks. Sajad tuhanded moslemid tulevad igal aastal Mediinasse, et külastada "Prohveti hauda" ja pidada ühiselt mošeedes jumalateenistust. Moslemid usuvad, et üks kord Prohveti mošees palvetamine on võrdne vähemalt 1000 palvega ükskõik millises teises mošees.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Medina?
V: Medina on linn Saudi Araabia Hejazi piirkonnas ja Al Madinahi piirkonna pealinn. Seda tuntakse ka kui "säravat linna" või "linna".
K: Mis teeb Mediina islami jaoks oluliseks?
V: Mediinas asub al-Masjid al-Nabawi ("Prohveti mošee"), mis on islami prohvet Muhamedi matmispaik, mistõttu on see Meka järel islami teine pühaim linn. See oli ka Muhamedi sihtkoht pärast tema Hijrah'i Mekast ja sellest sai varase moslemi kogukonna arengu võimsaks baasiks.
K: Millised on mõned olulised mošeed, mis asuvad Mediinas?
V: Mediinas asuvad kolm vanimat mošeed on Quba mošee, al-Masjid an-Nabawi ja Masjid al-Qiblatayn ("kahe qibla mošee").
Küsimus: Kas mittemoslemid võivad Mediina teatud osadesse siseneda?
V: Mitte-moslemitel on keelatud siseneda Mediina pühasse südamesse või kesklinna.
K: Milliseid sürasid ilmutati Muhammadile, kui ta Mediinas viibis?
V: Moslemid usuvad, et kronoloogiliselt viimased Koraani sura (peatükid) ilmutati Muhammedile siis, kui ta Mediinas viibis, ja neid nimetatakse Mediina sura, erinevalt varasematest Mekka sura'dest.
