Al-Masjid an-Nabawi (Prohveti mošee) – Mediina, ajalugu ja tähtsus

Avasta Al-Masjid an-Nabawi: Mediina Prohveti mošee, selle rikas ajalugu, arhitektuur ja pühadus – oluline palverännaku ning islami pärandi keskpunkt.

Al-Masjid an-Nabawī (araabia keeles: المسجد النبوي; Prohveti mošee) on mošee, mille rajas ja ehitas algselt islami prohvet Muhammad. See asub Mediina linnas Saudi Araabias. Al-Masjid an-Nabawi oli kolmas islami ajaloos ehitatud mošee ja on nüüd üks maailma suurimaid mošeesid. See on islami suuruselt teine pühapaik pärast Masjid al-Haramit Mekas.

Ajalooline taust ja esialgne ehitus

Algselt asus see koht Muhamedi maja kõrval; ta asus sinna elama pärast oma Hijra (väljarännet) Mediinasse 622. aastal pKr. Esialgne mošee oli lihtne vabaõhuhoone, mille tugistruktuuriks olid palmipalgid, saviseinad ja laotud põrand. Muhammad ja tema kaaslased jagasid ehitustöid ning mošee täitis ühiskondlikku rolli — see oli masjid ehk koht palvetamiseks, kohtumispaik ning õppe- ja õiguskoht. Seal õpetati Koraani ja arutati kogukonna küsimusi.

Laiendused ja ümberehitused

Järgnevad islami valitsejad laiendasid ja kaunistasid mošeed oluliselt. Pärast varasemaid ümberkujundusi tegi suurema laienemise Umajaadide kaliif al-Walid I, mille tulemusena kasvas hoone võimekus ja arhitektuurne ulatus. Hilisemad dinaastiad — rashidun, Umari ja Abu Bakri valitsemisajast läbi Abbasidide, Mamlukite ja Osmanite perioodi — viisid läbi täiendavaid töid ja renoveerimisi.

Pärast laienemist al-Walid I valitsemisajal hõlmab see nüüd Muhammedi ja kahe esimese rashidun-kaliifi Abu Bakri ja Umari viimast puhkepaika. Üks tähelepanuväärsemaid objekte on mošee kagunurgas asuv roheline kuppel, mis oli algselt Aisha maja, kus asub Muhamedi haud. 1279. aastal ehitati haua kohale puidust kuppel, mida hiljem 15. sajandi lõpus ja 1817. aastal korduvalt ümber ehitati ja renoveeriti. Praegune kuppel lisati 1818. aastal Osmanite sultani Mahmud II poolt ja see värviti esimest korda roheliseks 1837. aastal, mistõttu see sai tuntuks kui "roheline kuppel".

Arhitektuurilised ja funktsionaalsed tunnused

Mošee on läbi sajandite saanud mitmeid olulisi lisasid: suured siseõued (sahn’id), palverajatise varjualused, mitmed minarettid ja rikkalikult kaunistatud portaalid. Interjööris on säilinud ajaloolisi elemente, nagu Muhamedi aja palgi- ja savirajatistega seotud alad ja varasemate ehituselementide fragmendid, koos hilisemate mosaiikide, kalligraafia ja klassikalise islami ornamentikaga. Mošee territoorium on märkimisväärselt kasvanud ja tänapäevased laiendused võimaldavad palveränduritele mugavamat ligipääsu ja suuri palverännakute aegu.

Oluline osa mošee pühast ruumist on Rawdah ash-Sharifa — ala Muhamedi haua ja minbari vahel, mida paljud usklikud peavad eriliseks ja millel on eriline religioosne tähendus. See ala on sageli väga hõivatud, kuna paljud soovivad seal palvetada.

Tähtsus palveränduritele ja tänapäevane haldus

Mošee asub traditsiooniliselt Mediina keskuses, mille lähedal on palju hotelle ja vanu turge. See on oluline palverännaku koht. Paljud palverändurid, kes sooritavad Hajj'i, lähevad Mediinasse edasi, et külastada mošeed, kuna see on seotud Muhamedi eluga. Mošee on Kahe Püha Mošee Kustodi (Saudi Araabia monarhi) alluvuses; vastutus hõlmab nii rituaalseid, halduslikke kui ka restaureerimistöid.

Alates 20. sajandist on tehtud hulgaliselt moderniseerimisi: 1909. aastal sai sellest esimene koht Araabia poolsaarel, mis varustati elektrivalgustusega. 20. ja 21. sajandi ulatuslikud projektid on toonud kaasa kaasaegsed varjualused, kliimasüsteemid, suured puit- ja metallkonstruktsioonid, et võimaldada mugavamat palvetamist suuri külastajate arve arvestades.

Külastus ja etikett

• Pühadus ja austus: mošee ja selle ümbrus on islami jaoks väga pühad; külastajatelt oodatakse sobivat riietust ja käitumist.
• Palverändurid: paljud tulevad sinna eraldi palvusteks, rohmakate palvete tegemiseks Rawdahas või ettemääratud rituaalide täitmiseks.
• Juurdepääsu reeglid: ligipääsu ja külastuse täpseid tingimusi reguleerivad kohalikud ametiasutused; külastajatel soovitatakse järgida kohalikke juhiseid ja reegleid.

Al-Masjid an-Nabawi on nii ajalooliselt kui vaimselt üks islamimaailma tähtsamaid kohti. Selle ajalugu, arhitektuur ja jätkuv tähtsus palverändurite elus teevad sellest paiga, mis seob mineviku ja oleviku ning on keskne osa islami kultuuripärandist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Al-Masjid an-Nabawī?

K: Mis teeb Al-Masjid an-Nabawī eriliseks?

K: Kuhu asus Muhammad pärast Mediinasse suundunud hidžrat elama?

K: Mis eesmärki teenis Al-Masjid an-Nabawi, kui see esimest korda ehitati?

K: Millal võeti mošees kasutusele elekter?

K: Kes kontrollib seda mošeed tänapäeval?

K: Mis teeb selle koha eriti tähelepanuväärseks?

Otsing