Islami ajalugu

Moslemite ajalugu algas Araabias, kui Muhammed 7. sajandil Koraani ette kandis. Islami ajalooline areng on mõjutanud poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi suundumusi nii islamimaailmas kui ka väljaspool seda.

Nagu ka kristluse puhul, on islamimaailma mõiste kasulik, kui vaadelda inimkonna ajaloo erinevaid perioode.

Varane moslemite ajalugu

Pärast Muhamedi surma võttis moslemite juhtimise üle Abu Bakr. Talle järgnesid Umar, Uthman ibn Affan ja seejärel Ali. Neid nelja nimetatakse rashidun-kaliifideks, mis tähendab "õiglased kaliifid". Sõna kaliif tähendab religioosset ja vaimset juhti. Nende kaliifide ajal sai islamist üks tähtsamaid religioone Lähis-Idas. Asutati moslemi rahva haldusasutused. Umari ajal vallutasid moslemid üle kahe kolmandiku Ida-Rooma impeeriumist. Umar käivitas ka moslemi kalendri.

Islami kodusõjad

Esimene Fitna

Esimene kodusõda islamis, mida tuntakse ka esimese Fitna nime all, puhkes islamis neljanda kaliifi Ali valitsemise ajal ja kestis kogu tema kalifaadi vältel. Kolmas kaliif Uthman ibn Affan oli poliitilistel motiividel mässuliste moslemirühmituste poolt mõrvatud. Pärast Ali võimu ülevõtmist oli tema kõige olulisemaks probleemiks mõrva eest vastutavate isikute karistamine. Paljud inimesed leidsid siiski, et enne kaliifi ametikohale asumist oleks Ali pidanud keskenduma mõrvarite leidmisele ja karistamisele. Grupp inimesi, keda juhtisid Muhammedi naine Aisha, tema õed Talhah ja Zubair ibn al-Awam, keeldusid tunnustamast Ali kalifaati. Selle asemel moodustasid nad armee, mis kohtus Ali armeega Basras Iraagis, algselt läbirääkimiste eesmärgil. Öösel puhkesid mõned lahingud, tõenäoliselt segadusest või mässuliste rühmituste tõttu, kes olid seotud kurikuulsa mõrvaga. See viis Bassorahi lahinguni (tuntud ka kui Kaameli lahing), millest Ali pool väljus võitjana. Ali saatis Aisha pärast lahingut auväärselt Mediinasse tagasi.

See lahing ei lõpetanud siiski täielikult pingeid moslemite impeeriumis. Alile esitas peagi väljakutse Muawiyah, Süüria moslemite provintside kuberner. Ka tema tõstatas Uthmani mõrtsukate karistamise küsimuse ja keeldus tunnustamast Alit kalifina, kuni küsimus ei ole lahendatud. Muawiyah oli Uthmani sugulane ja tema armee lubas mõrtsukad ja neid varjanud isikud kohtu alla anda. See viide mõrtsukaid varjavatele inimestele oli Ali ja tema järgijate suhtes. Sellest tulenevalt kohtusid need kaks rühma ja pidasid lahingu, mida nimetati Siffini lahinguks. See lahing lõppes tasavägiselt ja nii otsustasid mõlemad rühmad vahekohtu kasuks, mis samuti ei toonud kaasa mingit konkreetset otsust. Teine moslemite rühm, kharijiidid, kes olid varem Aliga koos olnud, lükkasid teda vahepeal tagasi, sest nad leidsid, et ta ei järgi tõelist islamit ja ajab kalifaadi üle asju nagu oleks see tema enda omand.

Järgnevatel aastatel ei suutnud Ali kubernerid takistada tema provintside kaotamist Muawiyah'le, kes suurendas oma jõudu oma armee edasise laiendamise teel. Ali oli 656. aastal viinud kalifaadi pealinna Mediinast Kufasse. Kufas tapeti ta 661. aastal kharijiitide mõrtsuka poolt.

Küsimused ja vastused

K: Millal ja kus algas islami ajalugu?

V: Moslemite ajalugu algas Araabias, kui Muhammed 7. sajandil Koraani ette kandis.

K: Kuidas on islami ajalooline areng mõjutanud erinevaid eluvaldkondi?

V: Islami ajalooline areng on mõjutanud poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi suundumusi nii islamimaailmas kui ka väljaspool seda.

K: Kas islami maailma kontseptsioon on sarnane kristluse omaga?

V: Jah, nagu ka kristluse puhul, on islami maailma mõiste kasulik, kui vaadelda inimkonna ajaloo erinevaid perioode.

K: Kas islamil on olnud mõju väljaspool islamimaailma?

V: Jah, islami ajalooline areng on mõjutanud poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi suundumusi nii islamimaailmas kui ka väljaspool seda.

K: Kellele on omistatud Koraani ettekandmine?

V: Muhammadile omistatakse Koraani ettekandmine.

K: Millisel sajandil loeti Muhammad Koraani ette?

V: Muhammad luges Koraani ette 7. sajandil.

K: Millised on mõned näited selle kohta, kuidas islami ajalooline areng on mõjutanud maailma?