Islami ajalugu: päritolust, levikust ja mõjust maailmale

Moslemite ajalugu algas Araabias, kui Muhammed 7. sajandil Koraani ette kandis. Islami ajalooline areng on mõjutanud poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi suundumusi nii islamimaailmas kui ka väljaspool seda.

Nagu ka kristluse puhul, on islamimaailma mõiste kasulik, kui vaadelda inimkonna ajaloo erinevaid perioode.

Päritolu ja varajane levik

Islam tekkis 7. sajandi alguses Araabia poolsaarel, kus tekkis uus religioosne ja sotsiaalne liikumine, mida juhtis prohvet Muhammed. Tema õpetused koguti ja formuleeriti peamiselt Koraanis, mis sai islami keskseks pühakirjaks. Pärast Muhammedi surma (632) levis usk kiiresti läbi rändepoliitika, sõjaliste vallutuste ja kaubandusvõrgustike.

Peamised poliitilised ühendid ja perioodid

Rashidun-kalifaadi aeg (umbes 632–661): varajane islami kogukond, kus kalifid juhtisid nii usulisi kui poliitilisi asju.
Umayyadide dünastia (661–750): markedis laienemine lääne suunas kuni Hispaaniani (Al-Andalus) ja idas Kesk-Aasiasse.
Abbasiidide periood (750–1258): Bagdadi keskne impeerium, mis sai tuntuks teadmiste ja kultuuri õitsengu poolest.
Osmannide impeerium (1299–1922): suur territoriaalne jõud, mis mõjutas Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Balkani ajaloo kulgu.

Kultuuriline ja teaduslik panus

Islami kuldajastu (ligikaudu 8.–14. sajand) tõi kaasa olulise panuse teadusesse, meditsiini, matemaatikasse, astronoomiasse ja filosoofiasse. Mõned märkimisväärsed saavutused:

Vt tekste, tõlkeid ja säilitustööd – araabia teadlased tõlkisid ja säilitasid kreeka ning pärsia tekste.
Matemaatika: algorütmid ja araabia numbrite kasutuselevõtt (nt Al-Khwarizmi töö).
Meditsiin: meditsiinilised traktaadid ja haiglate süsteemid (nt Ibn Sīnā / Avicenna, al-Rāzī tööd).
Arhitektuur ja kunst: mošeed, kaligraafia, keraamika ja käsitöö, mis kujundasid visuaalset kultuuri.

Religioossed suunad ja sotsiaalne organiseerimine

Islami sisemised erinevused, kõige tuntumad neist sunniitlus ja šiia, tekkisid peamiselt küsimustes, kes peaks juhtima kogukonda pärast Muhammedi surma. Lisaks on olemas palju teisi liikumisi ja mystitsismi vorme, näiteks sufism, mis rõhutab isiklikku vaimset kogemust.

Õiguslikult on islami õigus (sharia) kujundanud ühiskondlikke norme, perekonnaõigust, kaubandust ja kriminaalkordasid paljudes piirkondades. Sharia tõlgendused erinevad geograafiliselt ja ajalooliselt, mis tähendab erakordselt suurt mitmekesisust.

Levimine maailmas

Islami leviku teed olid mitmekesised: sõjalised vallutused, kaubandus (näiteks India ookeani ja Sahara kaubateed), mis tõid usu Aafrikasse, Kesk-Aasiasse ja Kaug-Idasse, ning mis andsid aluse islamile kui globaalsele religioonile. Islami kultuuriline mõju ulatus Hispaaniast (Al-Andalus) ja Põhja-Aafrikast kuni Indoneesia ja Malaisia saareni.

Majanduslik ja poliitiline mõju

Islami poliitilised institutsioonid ja linnad (nt Bagdad, Kairo, Córdoba) olid keskused, kus arenes kaubandus, käsitöö ja üleilmne finantssüsteem. Islami õiguskorrad ja kaubanduspraktikad mõjutasid kohalikke majandusstruktuure ning rahvusvahelisi suhteid läbi ajaloo.

Kaasaegsed arengud ja roll tänases maailmas

20. ja 21. sajandil mõjutasid islamimaailma Euroopa koloniaalism, rahvusriikide tekkimine, iseseisvusliikumised, ideoloogilised voolud ning demograafilised muutused. Tänapäeval elab islami järgijaid maailmas hinnanguliselt umbes 1,9 miljardit, mis teeb islamist ühe suurima maailmausu. Islami mõju ilmneb nii poliitikas, kultuuris kui ka migratsioonis ja diasporakogukondades.

Mitmekesisus ja tänased väljakutsed

Oluline on mõista, et „islamimaailm” ei ole ühtne monoliit: seal on suur kõikumine keelte, kommete, õiguslike tavade ja poliitiliste süsteemide vahel. Tänased väljakutsed hõlmavad haridust, majandusarengut, naiste õigusi, religioosseid reforme ja globaalseid poliitilisi pingeid. Samas jätkub ka kultuuriline elu, teadusuuringud ja sotsiaalne innovatsioon mitmetes moslemikogukondades.

Kokkuvõte

Islami ajalugu on rikas ja mitmetahuline: see hõlmab usulist õpetust, ulatuslikku territoriaalset levikut, suurt teaduslikku ja kultuurilist panust ning keerukaid poliitilisi protsesse. Mõistmine, kuidas erinevad ajajärud, piirkonnad ja tõlgendused on kujundanud islami mõju, aitab paremini hinnata nii mineviku pärandit kui ka selle rolli tänases maailmas.

Varane moslemite ajalugu

Pärast Muhamedi surma võttis moslemite juhtimise üle Abu Bakr. Talle järgnesid Umar, Uthman ibn Affan ja seejärel Ali. Neid nelja nimetatakse rashidun-kaliifideks, mis tähendab "õiglased kaliifid". Sõna kaliif tähendab religioosset ja vaimset juhti. Nende kaliifide ajal sai islamist üks tähtsamaid religioone Lähis-Idas. Asutati moslemi rahva haldusasutused. Umari ajal vallutasid moslemid üle kahe kolmandiku Ida-Rooma impeeriumist. Umar käivitas ka moslemi kalendri.

Islami kodusõjad

Esimene Fitna

Esimene kodusõda islamis, mida tuntakse ka esimese Fitna nime all, puhkes islamis neljanda kaliifi Ali valitsemise ajal ja kestis kogu tema kalifaadi vältel. Kolmas kaliif Uthman ibn Affan oli poliitilistel motiividel mässuliste moslemirühmituste poolt mõrvatud. Pärast Ali võimu ülevõtmist oli tema kõige olulisemaks probleemiks mõrva eest vastutavate isikute karistamine. Paljud inimesed leidsid siiski, et enne kaliifi ametikohale asumist oleks Ali pidanud keskenduma mõrvarite leidmisele ja karistamisele. Grupp inimesi, keda juhtisid Muhammedi naine Aisha, tema õed Talhah ja Zubair ibn al-Awam, keeldusid tunnustamast Ali kalifaati. Selle asemel moodustasid nad armee, mis kohtus Ali armeega Basras Iraagis, algselt läbirääkimiste eesmärgil. Öösel puhkesid mõned lahingud, tõenäoliselt segadusest või mässuliste rühmituste tõttu, kes olid seotud kurikuulsa mõrvaga. See viis Bassorahi lahinguni (tuntud ka kui Kaameli lahing), millest Ali pool väljus võitjana. Ali saatis Aisha pärast lahingut auväärselt Mediinasse tagasi.

See lahing ei lõpetanud siiski täielikult pingeid moslemite impeeriumis. Alile esitas peagi väljakutse Muawiyah, Süüria moslemite provintside kuberner. Ka tema tõstatas Uthmani mõrtsukate karistamise küsimuse ja keeldus tunnustamast Alit kalifina, kuni küsimus ei ole lahendatud. Muawiyah oli Uthmani sugulane ja tema armee lubas mõrtsukad ja neid varjanud isikud kohtu alla anda. See viide mõrtsukaid varjavatele inimestele oli Ali ja tema järgijate suhtes. Sellest tulenevalt kohtusid need kaks rühma ja pidasid lahingu, mida nimetati Siffini lahinguks. See lahing lõppes tasavägiselt ja nii otsustasid mõlemad rühmad vahekohtu kasuks, mis samuti ei toonud kaasa mingit konkreetset otsust. Teine moslemite rühm, kharijiidid, kes olid varem Aliga koos olnud, lükkasid teda vahepeal tagasi, sest nad leidsid, et ta ei järgi tõelist islamit ja ajab kalifaadi üle asju nagu oleks see tema enda omand.

Järgnevatel aastatel ei suutnud Ali kubernerid takistada tema provintside kaotamist Muawiyah'le, kes suurendas oma jõudu oma armee edasise laiendamise teel. Ali oli 656. aastal viinud kalifaadi pealinna Mediinast Kufasse. Kufas tapeti ta 661. aastal kharijiitide mõrtsuka poolt.

Küsimused ja vastused

K: Millal ja kus algas islami ajalugu?

V: Moslemite ajalugu algas Araabias, kui Muhammed 7. sajandil Koraani ette kandis.

K: Kuidas on islami ajalooline areng mõjutanud erinevaid eluvaldkondi?

V: Islami ajalooline areng on mõjutanud poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi suundumusi nii islamimaailmas kui ka väljaspool seda.

K: Kas islami maailma kontseptsioon on sarnane kristluse omaga?

V: Jah, nagu ka kristluse puhul, on islami maailma mõiste kasulik, kui vaadelda inimkonna ajaloo erinevaid perioode.

K: Kas islamil on olnud mõju väljaspool islamimaailma?

V: Jah, islami ajalooline areng on mõjutanud poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi suundumusi nii islamimaailmas kui ka väljaspool seda.

K: Kellele on omistatud Koraani ettekandmine?

V: Muhammadile omistatakse Koraani ettekandmine.

K: Millisel sajandil loeti Muhammad Koraani ette?

V: Muhammad luges Koraani ette 7. sajandil.

K: Millised on mõned näited selle kohta, kuidas islami ajalooline areng on mõjutanud maailma?