Ameerika ajalugu on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, sealhulgas Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ajalugu. See algab sellega, et inimesed rändasid nendesse piirkondadesse Aasiast ja võib-olla Okeaaniast jääaja kõrgajal. Üldiselt arvatakse, et need rühmad olid "Vana Maailma" rahvastest isoleeritud kuni eurooplaste tulekuni 10. ja 15. sajandil. Lisaks arheoloogilistele leiukohtadele ja sõnavaletele annavad tänapäevased geneetilised uuringud ülevaate rahvaste päritolust: suurem osa Põhja- ja Lõuna-Ameerika põlisrahvaid on seotud eelajalooliste Põhja-Aasia ja Ida-Aasia populatsioonidega ning nende esivanemate rännetega läbi Beringia ja piki ookeanirannikut.
Sisseränne ja migratsiooniteooriad
Tänapäeva indiaanlaste esivanemad olid Põhja-Ameerikasse rännanud jahimehed-koguhoidjad. Kõige levinum teooria ütleb, et sisserändajad tulid Ameerikasse Beringi maismaasilla ehk Beringia kaudu, mis on Beringi väina külmade ookeanivete poolt kaetud maismaamass. Väikesed paleoindiaanlaste rühmad järgnesid tõenäoliselt mammutile ja teistele saakloomadele. Võimalik, et inimrühmad rändasid Põhja-Ameerikasse ka mööda Vaikse ookeani põhjarannikut šelfi- või lehtjääl.
Teadlaste hulgas on mitu migratsioonimudelit: klassikaline "Clovis-first" hüpotees pidas Ameerika asustamist aluseks umbes 13 000 aastat tagasi levinud Clovis-kultuuri, kuid viimastel aastakümnetel on leitud varasemaid asustuse tõendeid (nt Monte Verde Lõuna-Ameerikas), mis viitavad pre-Klovise rännetele. Beringia kujutas endast nii silda kui ka võimalust pikaajaliseks "Beringia peatumiseks", kus inimrühmad võisid püsida ja kohaneda enne edasist levikut lõuna poole. Teine oluline hüpotees on nn rannikuline või "kelp highway" ränne, kus inimesed liikusid mööda Vaikse ookeani rannikuala, kasutades rannikuressursse ja lihtsaid paate.
Kultuuriline ja tehnoloogiline areng
Esimeste sisserändajate poolt kaasa toodud kultuurilised tunnused arenesid hiljem edasi ja tõid esile sellised kultuurid nagu Põhja-Ameerika irokeesid ja Lõuna-Ameerika quechuas. Need kultuurid arenesid hiljem tsivilisatsioonideks. Püsiv asustus, põllumajanduse levik ja taimekoduloomade tõugud võimaldasid kogukondadel kasvada, tekkisid õigussüsteemid, ususüsteemid, monumentaalne arhitektuur ning kauplemisvõrgustikud. Näiteks Kesk-Ameerikas sai maisi (kukurüüsi) domestikatsioon alguse juba tuhandeid aastaid tagasi ja selle levik oli aluseks keerukateks ühiskondadeks.
Paljudel juhtudel laienesid need kultuurid hiljem kui nende Vana Maailma kultuurid. Kultuurid, mida võib pidada arenenud või tsiviliseeritud kultuurideks, on järgmised: Zapotekid, toltekid, olmekid, maiad, asteegid ja inkad. Igaüks neist arendas välja eripäraseid poliitilisi struktuure, kunstistiile, religioosseid kombeid ja tehnoloogiaid — näiteks maiate kirjasüsteem ja kalendriarvutused, inkade tee- ja haldussüsteemid Andides ning asteekide ja toltekide linnriikide sõjaline ning kultuuriline mõju Mehhikos.
- Olmekid (Olmec): varajane Mesoameerika kultuur, tuntud monumentaalsete kivikujude ja rituaalsete keskuste poolest.
- Zapotekid: Oaxaca oru piirkonna arenenud tsivilisatsioon, tuntud kirjaliku tähestiku varasemat tüüpi vormi ja sotsiaalse hierarhia poolest.
- Maiad: arenenud kirjapidamise, astronoomia ja keeruka linna- ning templistruktuuriga ühiskonnad Kesk-Ameerikas.
- Toltekid: hilisem kultuur Kesk-Mehhikos, mis mõjutas tugevalt asteekide maailmapilti ja legende.
- Asteegid (asteegid): koloniaalse eelsel perioodil Mehhiko keskosas tugev sõjaline ja religioosne impeerium.
- Inkad: Lõuna-Ameerika suurim impeerium, mis valitses Andide ulatuslikke alasid keeruka haldussüsteemi ja teedevõrgu abil.
Eurooplaste tulek ja selle tagajärjed
Eurooplaste kokkupuude Ameerikaga oli mitmetahuline: Norra viikingite lühiajaline ja kohaliku tasandi kontakt Põhja-Ameerika kirderannikul toimus juba 10.–11. sajandil, samas kui laiapõhjaline koloniaalne kontakt ja massiline ümberkujundamine algasid pärast 1492. aastat ja järgmiste sajanditega, kui Hispaania, Portugal, Inglismaa, Prantsusmaa ja teised riigid hakkasid rinda pistma koloniseerimise ja kaubanduse pärast.
Eurooplaste saabumine tõi kaasa sügavad muutused: nakkushaigused (nagu rõuged), millele põlisrahvastel puudus immuniteet, põhjustasid suurt rahvastikukadu; kolonialistlikud poliitikad muutnud maade omandust ja poliitilist korraldust; orjandus ja transatlantiline orjakaubandus tõid Aafrikast sunnitööjõudu; ning tekkis kultuuriline ja bioloogiline vahetus ehk Kolumbia vahetus, mis mõjutas toitumist, majandust ja ökoloogiat üle maailma. Samal ajal tekitas koloniaalne surve ja uued pooltõed põlisrahvaste vastupanu, kohandumise ja kultuurilise sünteesiga, mille tulemuseks on tänapäeva mitmekesine põlisrahvaste kultuuride pilt Ameerikas.
Kokkuvõte: Ameerika ajalugu on pikk ja mitmekesine lugu inimeste rännetest, kohandumisest ja kultuurilisest loomekus, alates jääaja migratsioonidest kuni komplekssete tsivilisatsioonide tekkeni ning hilisemate globaalse kontaktide ja selle mõjudeni. Tänapäeva Ameerika kultuuriline maastik peegeldab neid mitmeid kihistusi: põlisrahvaste pärandit, kolonialismi tagajärgi ja globaalset segunemist, mis jätkub ka tänapäeval.
