Ameerika ajalugu
Ameerika ajalugu on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, sealhulgas Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ajalugu. See algab sellega, et inimesed rändasid nendesse piirkondadesse Aasiast ja võib-olla Okeaaniast jääaja kõrgajal. Üldiselt arvatakse, et need rühmad olid "Vana Maailma" rahvastest isoleeritud kuni eurooplaste tulekuni 10. ja 15. sajandil.
Tänapäeva indiaanlaste esivanemad olid Põhja-Ameerikasse rännanud jahimehed-koguhoidjad. Kõige levinum teooria ütleb, et sisserändajad tulid Ameerikasse Beringi maismaasilla ehk Beringia kaudu, mis on Beringi väina külmade ookeanivete poolt kaetud maismaamass. Väikesed paleoindiaanlaste rühmad järgnesid tõenäoliselt mammutile ja teistele saakloomadele. Võimalik, et inimrühmad rändasid Põhja-Ameerikasse ka mööda Vaikse ookeani põhjarannikut šelfi- või lehtjääl.
Esimeste sisserändajate poolt kaasa toodud kultuurilised tunnused arenesid hiljem edasi ja tõid esile sellised kultuurid nagu Põhja-Ameerika irokeesid ja Lõuna-Ameerika quechuas. Need kultuurid arenesid hiljem tsivilisatsioonideks. Paljudel juhtudel laienesid need kultuurid hiljem kui nende Vana Maailma kultuurid. Kultuurid, mida võib pidada arenenud või tsiviliseeritud kultuurideks, on järgmised: Zapotekid, toltekid, olmekid, maiad, asteegid ja inkad.
Mitte-ameerika põlisrahvaste nõuded N-Ameerikale 1750-2008
Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna poliitiline areng alates 1700. aastast
Põhja-Ameerika
Pueblo inimesed
Puebloa rahvaste elamistingimused olid praeguste Ameerika Ühendriikide edelaosas ja Mehhiko põhjaosas suurte kivikorterite sarnaste savikrohvidest ehitiste elamistingimused. Nad elavad Arizonas, Uus-Mehhikos, Utahis, Colorados ja võimalik, et ka ümbruskonna aladel.
Chichimeca
Chichimeca oli nimetus, mida mehhiklased (asteegid) kasutasid mitmesuguste tänapäeva Mehhiko põhjaosas elavate poolnomadistlike rahvaste kohta, ja selle tähendus oli sama, mis eurooplaste terminil "barbar". Hispaanlased võtsid selle nimetuse üle negatiivse tooniga, kui nad rääkisid Mehhiko põhjaosa poolnomadistlikest küttide-kogerijate rahvastest.
Zapotec
Zapotekid tekkisid umbes 1500 aastat eKr. Nende kirjasüsteem mõjutas hilisemat olmeekide kirjasüsteemi. Nad jätsid endast maha suure linna Monte Alban.
Olmec
Olmeekide tsivilisatsioon tekkis umbes 1200 eKr Meso-Ameerikas ja lõppes umbes 400 eKr. Olmeekide kunst ja kontseptsioonid mõjutasid pärast nende allakäiku ümbritsevaid kultuure. Arvatakse, et see tsivilisatsioon oli esimene Ameerikas, kes töötas välja kirjasüsteemi. Pärast seda, kui olmekid oma linnad teadmata põhjustel hülgasid, tekkisid maiad, zapotekid ja Teotihuacan.
Maya
Maiade ajalugu ulatub 3000 aasta taha. Maiad võisid 10. sajandi lõpus kliima muutumise tõttu kokku variseda.
Toltec
Toltekid olid 10.-12. sajandist pärit rändrahvas, kelle keelt rääkisid ka asteegid.
Teotihuacan
Teotihuacan (4. sajand eKr - 7/8. sajand pKr) oli nii linn kui ka samanimeline impeerium, mis oma kõrghetkel 150. ja 5. sajandi vahel hõlmas suurema osa Mesoamerikast.
Asteekide
Kui asteekid hakkasid oma impeeriumi üles ehitama umbes 14. sajandil, lõpetasid Hispaania konquistadoorid järsult nende tsivilisatsiooni. Nad elasid Meso-Ameerikas ja seda ümbritsevatel maadel. Nende pealinn Tenochtitlan oli üks kõigi aegade suurimaid linnu.
Lõuna-Ameerika
Norte Chico
Ameerika vanim teadaolev tsivilisatsioon loodi tänapäeva Peruu Norte Chico piirkonnas. Kompleksne ühiskond tekkis rannikualade orude rühmas 3000 ja 1800 eKr. vahel. Quipu, Andide tsivilisatsioonide seas iseloomulik salvestusseade, pärineb ilmselt Norte Chico ajastust.
Chavín
Mõnede hinnangute ja arheoloogiliste leidude kohaselt rajasid chaviinid kaubandusvõrgustiku ja arendasid põllumajandust juba 900 eKr (või vana maailmaga võrreldes hiljem). Esemeid leiti tänapäeva Peruus 3177 meetri kõrgusel asuvast Chavíni-nimelisest leiukohast. Chavíni tsivilisatsioon kestis 900 eKr kuni 300 eKr.
Inca
Inka tsivilisatsioon, mille pealinnaks oli suur linn Cusco, valitses Andide piirkonda aastatel 1438-1533. Inka kultuur, mida Quechua keeles tuntakse Tahuantinsuyu ehk "nelja piirkonna maa" nime all, oli väga omanäoline ja arenenud. Linnad ehitati täpselt sobivate kivimüüridega, mis paiknesid mitmel tasandil mägisel maastikul. Terrasspõllumajandus oli kasulik põllumajanduslik vorm. On tõendeid suurepärase metallitöö ja isegi eduka ajukirurgia kohta inkade tsivilisatsioonis.
Koloniseerimise ajalugu Lõuna-Ameerikas
Praegune olukord
Ameerika Ühendriikide põlisameeriklaste arv suureneb praegu USAs tegeliku rahvastiku kasvu, muutuvate registreerimisseaduste ja Hispaania-Ameerikast, eriti Mehhikost pärit sisserände tõttu, kuigi nende suhtes kohaldatakse hispaanlaste määratlust.
Orjuse mõju
Orjusel on olnud oluline roll Uue Maailma majanduslikus arengus pärast eurooplaste poolt Ameerika koloniseerimist. Orjad aitasid ehitada teid, millel neid transporditi. Orjade korjatud puuvillast, tubakast ja suhkruroost said Ameerika Ühendriikide ja Kariibi mere riikide jaoks olulised ekspordiartiklid.
Baton Rouge, La., 2. aprill 1863, ori nimega Peter
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Milline on Ameerika ajalugu?
V: Ameerika ajalugu on Põhja- ja Lõuna-Ameerika, sealhulgas Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna ajalugu. See algab sellega, et inimesed rändasid nendele aladele Aasiast ja võib-olla Okeaaniast jääaja ajal.
K: Kuidas rändasid inimesed Ameerikasse?
V: Kõige levinum teooria ütleb, et sisserändajad tulid Ameerikasse Beringia-nimelise maamassiivi kaudu, mida Beringi väinas kattis külm ookeanivesi. Väikesed paleoindiaanlaste rühmad järgnesid tõenäoliselt saakloomadele, samas kui osa neist võis Põhja-Ameerikasse liikuda mööda Vaikse ookeani põhjarannikut šelfi- või lehtjääl.
K: Millised kultuurid arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerikas?
V: Varajaste sisserändajate kaasa toodud kultuurilised tunnused arenesid aja jooksul ja tekitasid selliseid kultuure nagu irokeesid Põhja-Ameerikas ja quechuas Lõuna-Ameerikas. Nendest kultuuridest kujunesid hiljem sellised tsivilisatsioonid nagu zapotekid, toltekid, olmekid, maiad, asteegid ja inkad.
Küsimus: Millal kohtusid Vana Maailma rahvad esimest korda Ameerika rahvastega?
V: Eurooplased puutusid esimest korda kokku Ameerikas elavate inimestega 10. ja 15. sajandil.
K: Kas on teooriaid selle kohta, kuidas indiaanlased Põhja-Ameerikasse rännanud on?
V: Jah, üks populaarne teooria väidab, et indiaanlased rändasid Põhja-Ameerikasse Beringia-nimelise maamassiivi kaudu, mida kattis külm ookeanivesi, mida praegu tuntakse Beringi väina.
K: Kuidas arenesid kultuurilised tunnused aja jooksul Põhja- ja Lõuna-Ameerikas? V: Varaste sisserändajate poolt kaasa toodud kultuurilised tunnused arenesid aja jooksul, mille tulemusel tekkisid uued kultuurid, nagu irokeesid Põhja-Ameerika mandril ja kveekid Lõuna-Ameerika mandril, mis viisid lõpuks selliste arenenud tsivilisatsioonide arenguni nagu zapotekid, toltekid, olmekid jne.
