Inkade impeerium (Tawantinsuyu): ajalugu, asukoht ja kultuur

Inkad olid kolumbuse-eelne tsivilisatsioon ja impeerium Lõuna-Ameerika Andides. Sõna inkad võib tähendada ka inkade keisrit või kuningat. See oli suurim impeerium Ameerikas ja suur isegi maailma standardite järgi. See eksisteeris veidi enne Christoph Kolumbuse Ameerikasse saabumist.

Inkad valitsesid Lõuna-Ameerika läänerannikul veidi üle 100 aasta, kuni hispaanlaste sissetungini 16. sajandil. Impeeriumi keskuseks oli Cusco ehk Qosqo linn, mis asub tänapäeva Lõuna-Peruus. See oli impeeriumi haldus-, poliitiline ja sõjaline keskus. Hilisematel aastatel oli selle keskuseks ka Quito. Inkasid valitses keiser, keda tunti Sapa Inkana. Kogu nende impeeriumi ulatuses ehitasid nad palju teid ja sildu, et hõlbustada reisimist oma kogukondade vahel.

Inkade impeeriumi nimetati kechua keeles Tawantinsuyo, mis tähendab "neli piirkonda". Impeerium kestis vaid umbes 100 aastat, sest vallutavate hispaanlaste saabumine 1532. aastal pKr tähistas nende valitsemise lõppu. Nende peamine keel oli kešua, kuid kuna impeerium koosnes paljudest erinevatest rühmadest, oli tõenäoliselt ka palju erinevaid keeli.

Inkade impeerium sai alguse Titicaca järve ümbruses umbes 1197. aastal. Aastatel 1438-1533 kasutasid inkad vallutusi ja vägivallatut assimilatsiooni, et saada endale suur osa Lõuna-Ameerika lääneosast. Nende impeeriumi keskuseks olid Andide mäestikud. See hõlmas suurt osa tänapäeva Ecuadori, Peruu, Boliivia, Argentina ja Tšiili territooriumist.

1533. aastal hukkas konquistadori Francisco Pizarro viimase suveräänse keisri Atahualpa. See tähendas Hispaania võimu algust Lõuna-Ameerikas. Inkade impeeriumi toetas majandus, mis põhines maa kollektiivsel omandil.

Asukoht, haldus ja jaotus

Tawantinsuyu jagunes neljaks suuremaks piirkonnaks (suyuks): Chinchaysuyu (loode), Antisuyu (kagu mäestikualad), Collasuyu (edela) ja Cuntisuyu (lõuna-läänes). Keskselt juhtis Sapa Inca nii poliitiliselt kui ka religioosselt — tema positsioon oli osaliselt jumalikku päritolu rõhutav valitsemislegitiimsus. Impeeriumi haldus põhines hierarhilistel üksustel: suured provintsid jagunesid väiksemateks haldusüksusteks, millel olid kohalikud juhid, kes pidid aru andma Cuscosse.

Ühiskond ja poliitika

Inkade ühiskond oli rangelt organiseeritud ja sotsiaalselt diferentseeritud. Olulised põhimõtted olid kollektiivne maaomand ja töökohustus ehk mit'a — kohustuslik tööteenistus, mida osutasid talupojad impeeriumi kasuks (teed, sõjaväevarud, ehitustööd). Lisaks oli olemas aadlikklass, preestrid ja sõjaväelased. Sapa Inca ja tema perekond omasid erilist luksust; valitseja pidas end suksessiooni ja jumalike õiguste kandjaks.

Majandus, tehnika ja taristu

Majandus põhines põllumajandusel, loomakasvatusel (nt lama ja alpaka) ning tõhusal taristul. Inkad ehitasid mahuka teevõrgu (tuntud ka kui Qhapaq Ñan), mäestikues sildu ja tambos'e (teedeäärsed varjualused/ladustamiskohtad), mis võimaldasid kiiret liikumist ja sõjaväelist mobilisatsiooni. Nad rajasid terasseeritud põllumaid (andenes) ning keerukaid niisutussüsteeme, et kasvatada kartulit, maisi, kaunvilju ja quinoa't eri kõrgustel. Ladustamine ja ümberjaotamine aitas säilitada toiduvarusid halbade aastate jaoks.

Halduslikud ja majandusandmed salvestati ilma traditsioonilise kirjasüsteemita, kasutades quipu — sõlmedega nööre, mis kandsid numbrilisi ja mõnikord narratiivseid andmeid. Arhitektuuris on kuulsad kiviehitusvõtted, näitena Machu Picchu ja Sacsayhuamán, kus kivid sobitati ülipeenelt ilma mördita.

Kultuur ja usk

Inkade religioon keskendus päikesejumal Intile ja universaalset loojat Viracochale, kuid kohalike jumaluste ja traditsioonide kooslus oli tavapärane. Rituaalid, pühad ohverdused (sh vahel ka inimohvrid eri tähtpäevadel) ning pidustused ümbritsesid aastaringi. Keisri surematuse ja esivanemate kummardamine olid tavalised; mumeifikatsioon ja esivanemate mälestuste hoidmine (suurtes rituaalides ja reliikviates) tugevdasid poliitilist ühtsust.

Hävingu põhjused ja pärand

Inkade impeeriumi kokkuvarisemine oli tingitud mitmest tegurist: Eurooplaste relvastus ja strateegiad (konquistadoride vallutused), kohalike liitlaste kaasamine hispaanlaste poolt, kuid samuti haiguseepideemiad (nt rõuged), mis olid Euroopast tulnud ja tappisid suure osa elanikkonnast enne või samal ajal hispaanlaste saabumisega. Ka sisemine kodusõda kahe keisripretendendi — Atahualpa ja Huáscari — vahel nõrgestas riiki enne Pizarro saabumist.

Kuigi poliitiline süsteem lõpetati, on inkade pärand elus tänu arheoloogiale, keelele (kešua ehk kechua), põllumajanduslikele tehnoloogiatele, ehitustraditsioonidele ja paljudele ajaloolistele paikadele, mis meelitavad külastajaid ja teadlasi. Inkade tehnilised lahendused mäestikus, nende organisatsioonimudelid ja kultuuriline pärand on tähtis osa Lõuna-Ameerika ajaloost.

Lisateavet inkade ajaloost ja kultuurist leidub nii arheoloogilistes uurimustes kui ka kohalikes pärimustes — ning mitmed muuseumid ja uurimiskeskused Lõuna-Ameerikas ja mujal maailmas käsitlevad Tawantinsuyu tähtsust ja mõjusid tänapäevalgi.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid inkad?

K: Milline oli suurim impeerium Ameerikas?

K: Millal toimus Hispaania sissetung?

K: Kus asus inkade impeeriumi haldus-, poliitiline ja sõjaline keskus?

K: Mis keelt nad rääkisid?

K: Millal algas nende valitsemisaeg?

K: Kui kaua kestis nende valitsemisaeg?

Otsing