Atahualpa
Atahuallpa ehk Atawallpa (umbes 1502 - 1533) oli Tahuantinsuyo ehk inkade impeeriumi 13. ja viimane suveräänne keiser. Ta sai keisriks pärast seda, kui ta võitis oma noorema poolvenna Huáscari kodusõjas, mis järgnes nende isa, inka Huayna Capac'i surmale nakkushaiguse (võib-olla malaaria või rõugete) tagajärjel. Kodusõja ajal saabus hispaanlane Francisco Pizarro, kes võttis Atahuallpa vangi ja kasutas teda inkade impeeriumi kontrollimiseks. Lõpuks hukkasid hispaanlased Atahuallpa. Nii lõppes inkade impeerium (kuigi talle järgnesid mitmed nõrgad marionett-järglased).
13. ja viimase suveräänse inkade keisri Atahuallpa eluaegne portree
Kodusõda
Nende isa, keiser Huayna Capac'i ja nende vanema venna, Ninan Cuyochi, kes oli pärija, surma järel jagati impeerium kahe ellujäänud venna, Huáscar'i ja Atahualpa vahel. Huáscar sai suurema osa sellest koos pealinnaga Cusco ja Atahualpa põhjapoolsed osad, sealhulgas Quito (praegune Ecuadori pealinn). Paar aastat valitsesid mõlemad vennad probleemideta. Kuid Huascar nõudis, et Atahuallpa annaks talle vande. Atahuallpa keeldus ja algas kodusõda.Lõpplahing toimus Quipaipanis, kus Huascar võeti vangi. Atahuallpa puhkas Cajamarca linnas Andides oma 80 000-mehelise armeega teel lõunasse ja Cuscosse, et nõuda oma trooni.
Selleks ajaks oli hispaania konquistadori Francisco Pizarro 1532. aasta juulis rajanud Piura linna, mis oli esimene hispaania asula Peruus. Pärast kahte kuud kestnud marsi oli Pizarro jõudnud Cajamarcasse, kus tal oli vaid 168 meest oma käsu all, ning saatis Hernando de Soto, vend Vicente de Valverde ja põliselanike tõlgi Felipillo, et rääkida Atahuallpaga hispaanlaste kohalolekust.
Hispaania saadikud pöördusid tagasi Pizarro juurde, kes valmistas ette üllatusrünnaku Atahuallpa armee vastu, millest sai 16. novembril 1532. aastal Cajamarca lahing.
Hispaania seaduste kohaselt kuulutasid hispaanlased ametlikult sõja inkade vastu. Kui Atahuallpa küsis preester Valverdelt külmalt, millise volitusega tema ja tema rahvas võib selliseid asju öelda, pakkus Valverde talle Piiblit, öeldes, et volitus tuleneb selles olevatest sõnadest. Ta uuris seda ja küsis siis, miks see talle ei räägi. Seejärel viskas ta selle maha. See andis hispaanlastele ettekäände, mida nad vajasid, et pidada sõda inkade vastu. Nad avasid tule ja kahe tunni jooksul tapeti üle kahe tuhande inkasõduri. Seejärel vangistasid hispaanlased Atahuallpa Päikesetemplisse.
Atahuallpa ei suutnud ikka veel uskuda, et hispaanlased kavatsevad tema kuningriiki üle võtta. Ta arvas, et kui ta annab neile kulda ja hõbedat, mida nad otsivad, lahkuvad nad. Vastutasuks oma vabastamise eest nõustus ta täitma suure toa kullaga ja lubas hispaanlastele kaks korda rohkem hõbedat. Ehkki Pizarro oli pakkumisest jahmunud, ei kavatsenud ta inkasid vabastada, sest tal oli vaja valitseja mõju põliselanike üle, et säilitada ümbritsevas riigis korda.
Kuid siis otsustas Pizarro lasta ta hukata, sest ta kartis, et inkakindral võib ta vabastada. Pizarro korraldas näidisprotsessi ja leidis, et Atahuallpa on süüdi hispaanlaste vastu mässamises ja omaenda venna Huáscari mõrvas. Atahuallpa mõisteti hukkamisele põletamise teel. Ta kohkus, sest inkad uskusid, et keha põletamise korral ei saa hing edasi minna surmajärgsesse ellu. Vend Vicente de Valverde, kes oli varem Atahuallpale Piiblit pakkunud, sekkus taas, öeldes Atahuallpale, et kui ta nõustub ristiusku pöörduma, veenab ta ülejäänud vangistuse muutmiseks. Atahualpa nõustus end kristlaseks ristima. Talle anti nimi Juan Santos Atahualpa ja seejärel kägistati ta põletamise asemel kägistajaga. Atahuallpa suri 29. augustil 1533. aastal. Atahuallpale järgnesid tema vend, marionettincal Tupac Huallpa ja hiljem teine vend Manco Inca Yupanqui.
Keiser Atahuallpa Cajamarca lahingu ajal
Hispaanlased hukkavad Tupac Amaru 1572. aastal, Guaman Poma de Ayala joonistus.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Atahualpa?
V: Atahualpa oli inkade impeeriumi 13. ja viimane suveräänne keiser.
K: Kuidas sai Atahualpa keisriks?
V: Atahualpa sai keisriks pärast seda, kui ta võitis oma noorema poolvenna Huáscari kodusõjas, mis järgnes nende isa, inka Huayna Capac'i surmale nakkushaiguse tagajärjel.
K: Kes saabus kodusõja ajal?
V: Kodusõja ajal saabus hispaanlane Francisco Pizarro.
Küsimus: Mida tegi Francisco Pizarro koos Atahualpaga?
V: Francisco Pizarro võttis Atahualpa vangi ja kasutas teda inkade impeeriumi kontrollimiseks.
K: Kas Atahualpa elas kohtumise hispaanlastega üle?
V: Ei, Atahualpa hukati lõpuks hispaanlaste poolt.
K: Mis juhtus inkade impeeriumiga pärast Atahualpa surma?
V: Inkade impeerium lõppes pärast Atahualpa surma, kuigi talle järgnesid mitmed nõrgad marionetlikud järeltulijad.
K: Milline haigus põhjustas inkade Huayna Capac'i surma?
V: Inka Huayna Capac suri nakkushaigusesse, tõenäoliselt malaariasse või rõugetesse.
