Atahuallpa (umbes 1502-1533): inkade viimane keiser, vangistus ja hukkamine

Atahuallpa ehk Atawallpa (umbes 1502 - 1533) oli Tahuantinsuyo ehk inkade impeeriumi 13. ja viimane suveräänne keiser. Ta sai keisriks pärast seda, kui ta võitis oma noorema poolvenna Huáscari kodusõjas, mis järgnes nende isa, inka Huayna Capac'i surmale nakkushaiguse (võib-olla malaaria või rõugete) tagajärjel. Kodusõja ajal saabus hispaanlane Francisco Pizarro, kes võttis Atahuallpa vangi ja kasutas teda inkade impeeriumi kontrollimiseks. Lõpuks hukkasid hispaanlased Atahuallpa. Nii lõppes inkade impeerium (kuigi talle järgnesid mitmed nõrgad marionett-järglased).

Taust ja päritolu

Atahuallpa (tuntud ka kui Atawallpa) oli üks Huayna Capac'i pojadest ning tema täpne sünnikoht pole kindlalt dokumenteeritud — mainitakse nii Quita kui ka Cuzco ümbrust. 16. sajandi alguse inkade valitseva dünastia sees kujunesid tugevad konkurentsid pärimisõiguse ja võimu pärast, mis lõid aluse laialdasele sisekonfliktile.

Kodusõda Huáscariga

Pärast Huayna Capac'i surma puhkesid kaks peamist fraktsiooni: Huáscar, kes toetas Cuzco kesksust, ja Atahuallpa, kelle tugev toetus tuli Andide põhjaosast. Kodusõda nõrgestas inkade poliitilist ja sõjalist võimekust ning kulutas ressursse — see olukord tegi impeeriumi haavatavaks välisohule.

Pizarro, vangistus ja lunaraha

1532. aastal kasutasid Pizarro ja tema väike hispaania contingendi ära inkade sisepoliitilist lõhet. Atahuallpa püüti petuskeemiga vangi võtta ka võimu keskel — sündmus, mis toimus sageli nimetatava Cajamarca lahingu kontekstis. Vangistus oli pöördepunkt: hispaanlased nõudsid vabaduse eest tohutut lunaraha. Atahuallpa lubas täita ruumi kuld- ja hõbedast, et lunastada oma vabadus — selle sisu on ajaloolistes allikates kirjeldatud kui erakordselt rikkalikud varad, mis omakorda aitasid hispaanlastel edasi oma vallutusi rahastada.

Kohtuprotsess ja hukkamine

Hispaanlased kohtu all süüdistasid Atahuallpat mitmetes kuritegudes — muuhulgas idolatrias, mõrvades (sealhulgas väidetav vendadevaheline vägivalla akt) ja teiste seaduste rikkumises. Need süüdistused on tänapäeval paljuski tõlgendatud kui ülekatteke vallutajate poliitilistele ja materiaalsetele eesmärkidele. Kuigi osa kaasaegsetest allikatest püüab sündmusi selgitada, oli kohtuprotsess tugevalt mõjutatud hispaanlaste huvidest.

Atahuallpa hukati 1533. aastal (tänapäeva ajaloolased mainivad sageli kuupäevaks 26. juuli 1533). Tema surm tähistas inkade poliitilise iseseisvuse lõppu kui tsentraliseeritud keisririigi juhtivusest — kuigi pealtnäha võis inkade aadlikke ja järeltulijaid endiselt kohapeal näha, olid nad sageli hispaania kontrolli all.

Tagajärjed ja pärand

• Inka impeeriumi lammutamine ei olnud vaid ühe lahingu tulemus: sellele aitasid kaasa haigused, mis olid toonud kaasa suuri inimkaotusi, sisekonfliktid ja Euroopast tulnud impeeriaalsed huvid.
• Hispaanlased paigaldasid marionetttahted (näiteks mõningaid järeltulijaid), kuid need ei suutnud säilitada varasemat inkade tsentraliseeritud süsteemi ega kultuurilist autonoomiat.
• Mõned inkade juhid, näiteks Manco Inca, tõusid hiljem vastupanuliidriteks ja korraldasid pikemaajalist vastupanu hispaanlaste vastu, mis näitab, et inkade ühiskond ei hävinud üleöö.

Mõju tänapäeval: Atahuallpa lugu jääb üheks sümboolsemaks episoodiks Ladina-Ameerika koloniaalajaloos — see näitab, kuidas sisevastuolud ja väline invasioon võivad viia suurte kultuuride kiire transformatsiooni ja allakäiguni. Tema saatust ja kohtuprotsessi arutatakse ajalooallikate põhjal veel tänapäevalgi, ning see pakub olulisi õppetunde nii koloniaalajaloost kui ka võimu- ja õiguse küsimustest.

Kodusõda

Nende isa, keiser Huayna Capac'i ja nende vanema venna, Ninan Cuyochi, kes oli pärija, surma järel jagati impeerium kahe ellujäänud venna, Huáscar'i ja Atahualpa vahel. Huáscar sai suurema osa sellest koos pealinnaga Cusco ja Atahualpa põhjapoolsed osad, sealhulgas Quito (praegune Ecuadori pealinn). Paar aastat valitsesid mõlemad vennad probleemideta. Kuid Huascar nõudis, et Atahuallpa annaks talle vande. Atahuallpa keeldus ja algas kodusõda.

Lõpplahing toimus Quipaipanis, kus Huascar võeti vangi. Atahuallpa puhkas Cajamarca linnas Andides oma 80 000-mehelise armeega teel lõunasse ja Cuscosse, et nõuda oma trooni.

Selleks ajaks oli hispaania konquistadori Francisco Pizarro 1532. aasta juulis rajanud Piura linna, mis oli esimene hispaania asula Peruus. Pärast kahte kuud kestnud marsi oli Pizarro jõudnud Cajamarcasse, kus tal oli vaid 168 meest oma käsu all, ning saatis Hernando de Soto, vend Vicente de Valverde ja põliselanike tõlgi Felipillo, et rääkida Atahuallpaga hispaanlaste kohalolekust.

Hispaania saadikud pöördusid tagasi Pizarro juurde, kes valmistas ette üllatusrünnaku Atahuallpa armee vastu, millest sai 16. novembril 1532. aastal Cajamarca lahing.

Hispaania seaduste kohaselt kuulutasid hispaanlased ametlikult sõja inkade vastu. Kui Atahuallpa küsis preester Valverdelt külmalt, millise volitusega tema ja tema rahvas võib selliseid asju öelda, pakkus Valverde talle Piiblit, öeldes, et volitus tuleneb selles olevatest sõnadest. Ta uuris seda ja küsis siis, miks see talle ei räägi. Seejärel viskas ta selle maha. See andis hispaanlastele ettekäände, mida nad vajasid, et pidada sõda inkade vastu. Nad avasid tule ja kahe tunni jooksul tapeti üle kahe tuhande inkasõduri. Seejärel vangistasid hispaanlased Atahuallpa Päikesetemplisse.

Atahuallpa ei suutnud ikka veel uskuda, et hispaanlased kavatsevad tema kuningriiki üle võtta. Ta arvas, et kui ta annab neile kulda ja hõbedat, mida nad otsivad, lahkuvad nad. Vastutasuks oma vabastamise eest nõustus ta täitma suure toa kullaga ja lubas hispaanlastele kaks korda rohkem hõbedat. Ehkki Pizarro oli pakkumisest jahmunud, ei kavatsenud ta inkasid vabastada, sest tal oli vaja valitseja mõju põliselanike üle, et säilitada ümbritsevas riigis korda.

Kuid siis otsustas Pizarro lasta ta hukata, sest ta kartis, et inkakindral võib ta vabastada. Pizarro korraldas näidisprotsessi ja leidis, et Atahuallpa on süüdi hispaanlaste vastu mässamises ja omaenda venna Huáscari mõrvas. Atahuallpa mõisteti hukkamisele põletamise teel. Ta kohkus, sest inkad uskusid, et keha põletamise korral ei saa hing edasi minna surmajärgsesse ellu. Vend Vicente de Valverde, kes oli varem Atahuallpale Piiblit pakkunud, sekkus taas, öeldes Atahuallpale, et kui ta nõustub ristiusku pöörduma, veenab ta ülejäänud vangistuse muutmiseks. Atahualpa nõustus end kristlaseks ristima. Talle anti nimi Juan Santos Atahualpa ja seejärel kägistati ta põletamise asemel kägistajaga. Atahuallpa suri 29. augustil 1533. aastal. Atahuallpale järgnesid tema vend, marionettincal Tupac Huallpa ja hiljem teine vend Manco Inca Yupanqui.

Keiser Atahuallpa Cajamarca lahingu ajal


Hispaanlased hukkavad Tupac Amaru 1572. aastal, Guaman Poma de Ayala joonistus.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Atahualpa?

K: Kuidas sai Atahualpa keisriks?

K: Kes saabus kodusõja ajal?

Küsimus: Mida tegi Francisco Pizarro koos Atahualpaga?

K: Kas Atahualpa elas kohtumise hispaanlastega üle?

K: Mis juhtus inkade impeeriumiga pärast Atahualpa surma?

K: Milline haigus põhjustas inkade Huayna Capac'i surma?

Otsing