Francisco Pizarro — inkade vallutaja ja Lima asutaja (1471–1541)

Francisco Pizarro González, marqués de los Atabillos (1471- 26. juuni 1541) oli Hispaania konquistadoor, tuntud eelkõige inkade impeeriumi vallutajana. Ta asutas ka Peruu pealinna Lima, La Ciudad de los Reyes. Pizarro sündis tõenäoliselt umbes 1471. aastal Trujillos, Extremaduras, Hispaanias. Ta oli Gonzalo Pizarro Rodríguez de Aguilari (vanem) ebaseaduslik poeg, kes teenis jalaväe kolonelina Gonzalo Fernández de Córdoba alluvuses Itaalia sõjakäikudel ja Navarras mõningate teenetega. Tema ema oli Francisca González Mateos, Trujillost pärit väeti naine. Oma isa kaudu oli Francisco seotud ka Mehhiko vallutaja Hernán Cortés'i suguseltskonnaga.

Varasemad ekspeditsioonid ja koostöö Almagroga

1502. aastal sõitis Pizarro Uude Maailma, kus ta osales mitmetel Vaikse ookeani vaatluseks korraldatud ekspeditsioonidel ja kolonisatsioonitöödel. 1513. aastal liitus ta Vasco Núñez de Balboa ekspeditsiooniga üle Panama poolsaare, olles üks esimestest eurooplastest, kes nägi Vaikset ookeani. Kuuldes kuulujutte rikkustest ja võimsast kuningriigist lõunaosas, ühines ta 1524. aastal Diego de Almagro ja Hernando de Soto reisiga. Kolmikhädaline, kuid tähelepanuväärne koostöö suunas neid edasi Peruusse otsima kulda ja maavaldusi. Kuigi varasemad katsed olid täis raskusi ja ebaedu, lõi Pizarro sel ajal kohalike rahvastega esialgseid sidemeid ning kogus teavet inkade riigi kohta.

Loa Hispaania kroonilt ja esimene suur ekspeditsioon

1528. aastal naasis Pizarro Hispaaniasse, kus ta otsis ja sai kuninglikku toetus—kroon andis talle loa vallutada uusi maid Hispaania nimel ja nimetas teda ametlikult Peruu kuberneriks. 1531. aastal maabus ta taas Peruus juhtides vähem kui 300 sõdurit, väeüksust, mis koosnes peamiselt kergetest jalaväelastest, ratsanikest ja mõnest ratsa- ning tulirelvadega mehest. Sellise väikese väega oli edu võimalik vaid taktika, relvastuse ja kohaliku poliitilise olukorra oskusliku ära kasutamise kaudu.

Inkade impeeriumi lagunemine ja Cajamarca

Sel ajal oli inkade riik juba nõrgenenud sisekonflikti tõttu: pärast varasema keisri surma puhkes troonijärglaste Atahualpa ja Huáscar vaheline sisemine kodusõda, mis kulutas ära osa inkade jõust. 1532 novembris kohtus Pizarro Cajamarca linnas Atahualpa'ga ja suutis ta üllatusrünnakuga kinni võtta, kuigi inkasid kaitsesid tuhanded sõdurid. Hispaanlaste tulirelvad, ratsavägivõimekus ja relvastatud ratsanikutaktika osutusid inkade jaoks üllatavalt tõhusaks.

Atahualpa pakkus oma vabanemise eest tohutut lunarahahulka, täites ühe templi pöörase kullaga ja lubades veel rohkem väärtuslikke esemeid. Pärast lunaraha saamist siiski, hiljem 1533. aastal, keisri tapeti — tegu oli otsus, mis märgistas inkade suverääni lõpu ja hispaanlaste kontrolli alguse. Pizarro suundus seejärel lõuna poole ja vallutas pealinna Cuzco, mille hõivamine tähendas inkade poliitilise keskuse alistumist.

Lima asutamine ja sisekonflikt Hispaanlaste vahel

1535. aastal asutas Pizarro mereäärsele tasandikule uue pealinna nimega La Ciudad los Reyes — see linn on tänapäeval tuntud kui Lima. Pizarro ja tema kaaslased jagasid vallutatud maad ja varasid mitmesugustest paikadest saadud rikkusi. Kuid see, et kõik hispaanlased ei osalenud algsetes vallutustes, tekitas pingeid jagunemises: mõned mehed jäid ilma lubatud saagist ja teenetest. Alla lahknenud huvide tõttu marssisid Almagro juhitud mehed ehk Almagristad lõuna suunas, tänapäeva Tšiili, otsima uusi võimalusi ja maavaldusi, samal ajal kui Pizarro pidas pealinnas võimu.

Inkade kohtlemine oli sageli väga julm: paljudel juhtudel varastati rikkused, põlistoodang võeti ära ja kohalik tööjõud sunniti raskesse töösse, osaliselt läbi encomienda-süsteemi. Tulemuseks oli kohutav demograafiline ja sotsiaalne mõju — haigused, sunnitöö ja sõdade tagajärjel suri suur osa põlisrahvastikust.

Võitlus Almagro ja järgnevad sündmused

Aastaid kestnud pinged viisid relvastatud kokkupõrgeteni hispaanlaste vahel. 1536. aastal puhkesid inkade mässud, mida hispaanlased suutsid lõpuks alla suruda pärast aastaid kestevates lahingutes. Hiljem, kui Almagro naasis lõunast, haaras ta Cuzco ja sundis Pizarrot ajutiselt taganema. 1538. aastal naasis Pizarro armeega, võitis Almagro ja tema järgijad ning Almagro hukati Cuzco väljakul. See lõi puhangu verisele kättemaksu- ja vastasseisude sarjale.

Pizarrost sai ühe kõige mõjukama ja jõukama vallutajate seas — tema positsioon oli tugevaim Peruus. Kuid vanad vaenlased ning Almagro pojad ei andnud alla. 1541. aastal ründasid tema paleed Limas Diego Almagro noorema toetajad ning Pizarro tapeti 26. juunil — see oli osaks pikemast sisulisest võimuvõitlusest vallutajate ja kroonivõimu vahel.

Pärastmõjud ja Hispaania kontrolli tugevnemine

Pizarro surm ei tähendanud konfliktide lõppu: tema vennad ja teised vallutajad jätkasid võitlusi nii omavahel kui ka kuningliku võimuga. Lõpuks sekkus Hispaania kroon otsesemalt ning Peruu muutus varsti pärast vallutusi Hispaania trooni otsese huvi ja kontrolli objektiks. 1542. aastal asutati Peruus ametlikult uus haldusüksus — viceroyalty — mis tõi kaasa provintside korrastamise ja parema kroonilise järelvalve Peruu üle.

Pärand

Francisco Pizarro pärand on vastuoluline: ta on ajalooliselt tuntud kui julm vallutaja, kes võttis osa massilisest maade ja varade röövimisest ja inkade alistamisest, kuid samal ajal jääb tema nimi seotuks Lima rajamise ja Lõuna-Ameerika ajaloolise ümberkujundamisega. Tema tegevus muutis jäädavalt Andide inimeste saatusi ning aitas luua uut koloniaalset majandus- ja sotsiaalsüsteemi, mille mõju tunti sajandeid hiljem. Samuti tunnistatakse, et Euroopast tulnud haigused, sunnitöö ja kolonialistlik poliitika hävitasid suure osa põlisrahvastikust ning muutsid piirkonna demograafilist ja kultuurilist maastikku.

Pizarro elust ja tegevusest pole säilinud üksnes kroonikaid ja ametlikke dokumente, vaid ka kohalike põlisrahvaste suulisi mälestusi. Tema lugu on meeldetuletus sellest, kuidas isiklikud ambitsioonid, tehnoloogilised eelisvõimed ja geopoliitilised otsused võivad viia suurt muutust ja kannatust.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Francisco Pizarro?

K: Millal sündis Francisco Pizarro?

K: Kus sündis Francisco Pizarro?

K: Millega tegeles Francisco Pizarro?

K: Millal ta suri?

K: Mis tiitlit ta kandis?

Otsing