Frederick Roberts, 1st Earl Roberts

Karjäär

Ta teenis India mässus, Abessiinia ekspeditsioonis ja teises Anglo-Afganistani sõjas, enne kui ta juhtis Briti vägesid edukalt teises buuri sõjas. Temast sai ka viimane vägede ülemjuhataja enne selle ametikoha kaotamist 1904. aastal.

Robertsile anti 2. jaanuaril 1858 Khudaganjis toimunud tegevuse eest Victoria Rist. Märgistus on järgmine:

"Leitnant Robertsi vaprus on igal korral olnud väga silmapaistev".

Hoiatus Saksamaa kohta

22. oktoobril 1912 Manchesteris peetud tähtsas kõnes hoiatas Roberts Saksamaa ohu eest:

1912. aastal, nagu 1866. aastal ja nagu 1870. aastal, toimub sõda kohe, kui Saksa väed maal ja merel on oma ülekaaluga igas punktis nii kindlad võidu suhtes, kui midagi inimlikus arvestuses võib olla kindel... Me võime seista paigal. Saksamaa tõuseb alati edasi ja tema edasiliikumise suund, joon, mida mööda ta liigub, on praegu kõige ilmsem. See on... täieliku ülemvõimu suunas maal ja merel.

Ta väitis, et Saksamaa teeb tohutuid jõupingutusi, et valmistuda sõjaks, ja lõpetas oma kõne sõnadega:

Härrased, ma ütlen: "Relvastuge ja valmistuge, et käituda nagu mehed, sest teie katsumuse päev on käes."

Seda kõnet kritiseeriti palju liberaalses ja radikaalses ajakirjanduses, näiteks Manchester Guardianis. Palju hiljem ütles üks ajaloolane: "Sellisel ajalisel kaugusel tuleb lord Roberti Manchesteri kõne kohta langetada otsus, et sõja tõenäosuse kohta selgelt sõna võttes tegi ta patriootilise teene, mis on võrreldav Churchilli omaga kolmekümnendatel aastatel."

Surm

Roberts suri 14. novembril 1914. Ta suri kopsupõletikku. Ta haigestus, kui ta külastas Briti vägesid. Nelja sajandi jooksul on Ühendkuningriigis vähe mitte-kuninglikke inimesi saanud riiklikke matuseid. Roberts oli üks neist.

Poeg VC ka

Roberti poeg Frederick Hugh Sherston Roberts langes 1899. aastal teises metsseasõjas ja sai teenetemärgi. Nad olid üks ainult kolmest isa ja poja paarist, kes said Victoria Risti.