Fuzûlî – kolmekeelne dîvân-luuletaja (aserbaidžaani, pärsia, araabia)

Avasta Fuzûlî – kolmekeelne dîvân-luuletaja (aserbaidžaani, pärsia, araabia): sügav poeetika, ajalooline pärand ja unustamatud luuletused.

Fużūlī (فضولی) oli luuletaja Muhammad bin Suleyman (محمد بن سليمان) (umbes 1483 - 1556) kirjanikunimi. Ta on üks suurimaid panustajaid türgi kirjanduse dîvân-traditsioonis. Tema pseudonüüm Fuzûlî tuleneb araabia keelest ja tähendab sõna-sõnalt „liigne“ või „tarbetu“; seda nimemängu on tõlgendatud nii alandlikkuse kui ka iroonia väljendusena.

Fuzûlî kirjutas oma kogutud luuletused (dîvân) kolmes erinevas keeles: Aserbaidžaani türgi, pärsia ja araabia keeles. Kuigi tema türgi keeles kirjutatud teosed on kirjutatud aserbaidžaani keeles, tundis ta nii osmani kui ka tšagatai türgi kirjandustraditsioone. Ta oli väga võimekas ka matemaatikas ja astronoomias.

Elulugu ja ajalooline taust

Tema elu isiklikud detailid on osaliselt ebaselged ja peavad paljud teadlased kokku panema fragmentaarsetest arhiivikirjetest ja käsikirjadest. Fuzûlî elas 15.–16. sajandi piirialadel, mis olid kultuuriliselt tugevalt mõjutatud nii pärsia kui ka türgi keele- ja kirjanduslikest traditsioonidest. Ta tundis hästi dîvân-kirjanduse formaate ja kirjutas nii lühemaid ghazaale kui ka pikki masnavisid ja panegüürikseid luuletusi (qasida).

Kirjanduslik töö ja peamised teosed

Fuzûlî dîvân sisaldab mitmesuguseid poeetilisi vorme: ghazaale (armastus- ja müstiline luule), qasidid, qitaʿad (lühikesed stantsid) ja masnavisid (narratiivsed luuletused). Tema kuulsamad tööd käsitlevad sageli armastuse, religioossete- ja müstiliste kogemuste ning inimeksistentsi teemasid. Üks tema tuntumaid epilisi teoseid on luuletuslik versioon tuntud armastusloo motiivist „Leylî vü Mecnun“, mida hinnatakse kui klassikalise dîvân-traditsiooni oskuslikku näidet.

Stiil, temaatika ja mõju

• Stiil: Fuzûlî stiil rikas kujundikeel, tugeva emotsionaalse laenguga metafoorid ja pingutatud ilukõne; ta ühendas pärsia poeetilisi kujundeid türgi keele kõla- ning idiomaatikaga.
• Temaatika: sagedased motiivid on maine ja armastus, inimese sisemine valu ja igatsus, plus sufismi (müstilise islamiuuringu) mõjutused – armastus kui jumaliku ja inimliku kokku põimumine.
• Mõju: teda peetakse oluliseks sillaks pärsia ja türgi kirjandustraditsioonide vahel. Tema looming on mõjutanud hilisemat Aserbaidžaani, Osmanite ja laiemalt türgi keelt kõnelevate kirjanduspiirkondade poeete.

Pärand ja tekstide levik

Fuzûlî teosed on levinud käsikirjades ja hiljem trükitud väljaannetes. Tema luule tõlgiti ja tõlgitakse mitmetesse keeltesse ning teda käsitletakse nii õppekavades kui ka kirjandusajaloo ülevaadetes. Tema dîvân on uurimuse objektiks filoloogidele, tõlkijatele ja kirjandusteadlastele, kes analüüsivad keelelist mitmekeelsust ning dîvân-traditsiooni vormilisi eripärasid.

Kuigi osa tema elust ja tegevusest jääb saladuseks, jääb Fuzûlî tähtsaks nimeks, kelle looming väljendab dîvân-kirjanduse eliidi meisterlikkust, kultuurilist regiooni mitmekeelsust ja poeetilist sügavust.

Life

Fuzûlî sündis umbes 1483. aasta paiku praeguses Iraagis; tõenäoliselt sündis ta kas Karbalā' või an-Najafis. Fuzûlî esivanemad olid pärit nomaadidest, kuid tema perekond oli juba ammu asunud linnadesse.

Fuzûlît õpetas tema isa, kes oli Al Hillahi linna mufti, ja seejärel õpetaja nimega Rahmetullah. Selle aja jooksul õppis ta lisaks oma emakeelele aserbaidžaani keelele ka pärsia ja araabia keelt.

Üks väheseid asju, mis on Fuzûlî elu kohta sel ajal teada, on see, kuidas ta jõudis oma kirjanikunimele. Oma kogutud pärsia luuletuste sissejuhatuses ütleb ta: "Algusaegadel, kui ma alles hakkasin luuletusi kirjutama, panin iga paari päeva tagant oma südameasjaks ühe kindla kirjanikunime ja siis mõne aja pärast vahetasin selle teise vastu, sest ilmus keegi, kellel oli sama nimi". Lõpuks otsustas ta araabia sõna fuzûlî kasuks - mis sõna-sõnalt tähendab "ebasobiv, ebasobiv, ebavajalik" -, sest ta "teadis, et see pealkiri ei oleks kellelegi vastuvõetav". Vaatamata nime halvustavale tähendusele, sisaldab see siiski topelt tähendust - mida osmani divan-luules nimetatakse tevriyye (توريه) - nagu Fuzûlî ise selgitab: "Olin kõigi kunstide ja teaduste valduses ja leidsin kirjanikunime, mis viitab ka sellele tähendusele, kuna sõnaraamatus on fuzûl (ﻓﻀﻮل) antud fazl (ﻓﻀﻞ) mitmuse all fazl (ﻓﻀﻞ; 'õppimine') ja on sama rütmiga nagu 'ulûm (ﻋﻠﻮم; 'teadused') ja fünûn (ﻓﻨﻮن; 'kunst')".

1534. aastal vallutas Osmanite sultan Süleymân I Bagdadi piirkonna, kus Fuzûlî elas, Safavide impeeriumilt. Fuzûlîlîl oli nüüd võimalus saada Osmanite patroonisüsteemi raames õukonnapoeediks ning ta kirjutas mitmeid luuletusi sultani ülistuseks, mille tulemusena sai ta stipendiumi. Kuid seda ta tegelikult ei saanud. Seetõttu tsiteeris ta ühes oma tuntuimas teoses, kirjas Şikâyetnâme (شکايت نامه; "Kaebus"), bürokraatiat:

سلام وردم رشوت دگلدر ديو آلمادىلر

Selâm verdim rüşvet değildir deyü almadılar.

Ütlesin tere, kuid nad ei võtnud seda vastu, sest see ei olnud altkäemaks.

Stipendiumi kaotamine tähendas, et Fuzûlî ei saanud kunagi kindlustatud. Ta suri 1556. aastal Karbalā''s katku puhkemise ajal kas katku või koolera tõttu.

Aserbaidžaani keeles

• Dîvân ("Kogutud luuletused")
• Beng ü Bâde (بنگ و باده; "hašiš ja vein")
• Hadîkat üs-Süedâ (حديقت السعداء; "Naudingute aed")
• Dâstân-ı Leylî vü Mecnûn (داستان ليلى و مجنون; "Eepos Layla ja Majnun")
• Risâle-i Muammeyât (رسال ﻤﻌﻤيات; "Traktaat mõistatustest")
• Şikâyetnâme (شکايت نامه; "kaebus")

Pärsia keelseid teoseid

• Dîvân ("Kogutud luuletused")
• Anîs ol-qalb (انیس القلب; "Südame sõber")
• Haft Jâm (هفت جام; "Seitse pokaali")
• Rend va Zâhed (رند و زاهد; "Hedonist ja askeet")
• Resâle-e Muammeyât (رسال ﻤﻌﻤيات; "Traktaat mõistatustest")
• Sehhat o Ma'ruz (صحت و معروض; "tervis ja haigus")

Töötab araabia keeles

• Dîvân ("Kogutud luuletused")
• Matla' ul-İ'tiqâd (مطلع الاﻋﺘﻘﺎد; "Usu sünd")

Lehekülg Fuzûlî kogutud luuletustest

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Fuzûlî tegelik nimi?

K: Millal Fuzûlî sündis ja millal ta suri?

Küsimus: Millistes kolmes keeles kirjutas Fuzûlî oma kogutud luuletused?

Küsimus: Kas Fuzûlî tundis ainult osmanitürgi kirjandustraditsiooni?

K: Milline on Fuzûlî panus türgi kirjanduse dîvân-traditsiooni?

K: Milles oli Fuzûlî peale luule veel andekas?

Küsimus: Millises keeles kirjutas Fuzûlî oma türgi keelseid teoseid?

Otsing