Aserbaidžaani (azeri) keel: päritolu, murded ja levik

Aserbaidžaani (azeri) keel: päritolu, murded ja levik — tutvu keele ajaloos, põhja- ja lõunamurdedega ning levikuga Aserbaidžaanist Loode-Iraanini ja naaberregioonides.

Autor: Leandro Alegsa

Aserbaidžaani keel, mida nimetatakse ka aseri keeleks (Azəricə), on türgi keel, mida räägitakse Aserbaidžaanis ja Loode-Iraanis. Põhjaaserbaidžaani keel on Aserbaidžaani Vabariigi ametlik keel. Seda tüüpi keelt räägitakse ka Dagestanis (Venemaa vabariik), Kagu- ja Ida-Gruusias, Kirde-Türgis ja mõnes Ukraina osas. Lõunaaserbaidžaani keel on aserbaidžaani keel, mida räägitakse Loode-Iraanis.

Päritolu ja klassifikatsioon

Aserbaidžaani keel kuulub türgi keelte hulka, täpsemalt oguusi harusse, mis sisaldab ka türgi, tatari ja turkmendi keele lähisugulasi. Keele arendus on mõjutatud nii keskaja türgi murdeliikumistest kui ka Pärsia ja araabia kultuurikihistusest, mis on jätnud jälgi sõnavarasse ja kirjandustraditsiooni.

Murded ja variandid

Peamised jaotusüksused on Põhjaaserbaidžaani (Aserbaidžaani Vabariigis ja piirkondades väljaspool riigipiiri) ja Lõunaaserbaidžaani (Loode-Iraan). Mõlemas variandis on hulgaliselt murdeid — näiteks lääne-, ida- ja põhjapoolsed murded. Murdeid eristavad häälduslikud ja leksikaalsed erinevused; Lõuna- ja Põhja-variantide vahel on küll ühine baas, kuid Irani tingimustes on tugevam pärsia mõju.

Leviku geograafia ja kõnelejate arv

Aserbaidžaani keelt räägib kokku hinnanguliselt umbkaudu 30–35 miljonit inimest. Suurim kõnelejate kontsentratsioon on Aserbaidžaanis, suur arv on ka Loode-Iraanis. Lisaks elab aserbaidžaani keelt kõnelevaid kogukondi Dagestanis, Ida- ja Kagu-Gruusias, Kirde-Türgis ning diasporas Euroopas, Venemaal ja Lähis-Idas.

Kirjasüsteemid ja ortograafia

Aserbaidžaani kirjapärane ajalugu on olnud mitme kirjasüsteemi vaheldus: traditsiooniliselt kasutasid kõnelejad araabia tähestikku, 20. sajandi alguses toimusid reformid ja 1920.–30. aastatel võeti mõnel alal kasutusele ladina-põhine kiri, hiljem Nõukogude ajal (1940ndatel) kehtestati kirillitsapõhine ortograafia. Pärast Aserbaidžaani iseseisvumist 1990ndatel alustati üleminekut uuesti ladina tähestikule; samal ajal kasutab Lõuna-Aserbaidžaani (Iraan) endiselt persiapõhist araabia kirja. Seega võib aserbaidžaani tekst esineda mitme kirjatünbi kujul sõltuvalt piirkonnast ja ajaloolisest taustast.

Keelenähtused

  • Struktuur: aserbaidžaani on aglutinatiivne keel — vormid moodustuvad tüvede ja liitsuffixite abil.
  • Sõnajärg: üldine lausestusjärjestus on subjekt–objekt–verb (SOV), kuid paindlikkus on suur.
  • Vokaaliharmoonia: nagu teistes oguusi keeltes, esineb vokaalide kooskõla ehk vokaaliharmoonia, mis mõjutab sõnalõpu ja pärslaste liite vormimist.
  • Grammatika: keeles puudub grammatiline sugu, omadussõnade ja nimisõnade käänamine toimub liitsuffixitega (kääned, omastav, mitmus jmt).

Ametlik staatus, meedia ja haridus

Põhjaaserbaidžaani on Aserbaidžaani Vabariigi ametlik keel ning seda kasutatakse riigiasutustes, hariduses, meedias ja avalikus elus. Lõunaaserbaidžaani (Iraan) ei ole riiklikult tunnustatud ametlikuna — sealsed kõnelejad kasutavad ametlikus kontekstis peamiselt pärsia keelt, kuid aserbaidžaani keel on oluline kodune ja piirkondlik suhtluskeel ning levib kohalikus meedias ja kultuuris.

Kultuur ja kirjandus

Aserbaidžaani keel on rikas suulise pärandi, rahvalaulude (ashik-traditsioon), luule ja proosakirjanduse poolest. Keel on olnud tähtis kultuurilise identiteedi komponent ning kaasaegne kirjandus ja meedia aitavad säilitada ja arendada keele norme ning sõnavara.

Õppimine ja ressursid

Kui soovitakse aserbaidžaani keelt õppida, on valikus kursused, õpikud, veebipõhised materjalid ja meediakanalid. Kuna grammatikalised põhimõtted on sarnased teiste türgi keeltega, võivad näiteks ture keele oskused aidata õppimist. Samas tuleb arvestada erinevate kirjasüsteemide ja murdeliste eripäradega.

Kokkuvõte

Aserbaidžaani (azeri) keel on oluline oguusi türgi keel, mis mängib keskset rolli Aserbaidžaani kultuuris ja identiteedis ning on laialt levinud piirkondades Loode-Iraani ja Lõuna-Kaukaasia ümbruses. Keelel on mitmeid murdeid, pikk ajalooline kirjandustraditsioon ning mitmekesine kirjalik pärand, mis peegeldab nii türgi, pärsia kui ka vene mõju eri ajastutel.

Zoom


Küsimused ja vastused

K: Mis on aserbaidžaani keel?


V: Aserbaidžaani keel on türgi keel, mida räägitakse Aserbaidžaanis ja Loode-Iraanis.

K: Millised on teised aserbaidžaani keele nimetused?


V: Aserbaidžaani keele muud nimetused on aserbaidžaani keel ja aserbaidžaani türgi keel.

K: Millised riigid tunnustavad aserbaidžaani keelt ametliku keelena?


V: Aserbaidžaani keelt tunnustatakse ametliku keelena Aserbaidžaani Vabariigis ja Venemaa Dagestani Vabariigis.

K: Kus mujal peale Aserbaidžaani ja Iraani veel aserbaidžaani keelt räägitakse?


V: Aserbaidžaani keelt räägitakse ka Dagestanis (Venemaa vabariik), Kagu- ja Ida-Gruusias, Kirde-Türgis ning mõnes Ukraina ja Loode-Iraani piirkonnas.

K: Mitu keelt räägitakse Dagestanis?


V: Dagestanis on üle 30 erineva keele.

K: Mis on Dagestanis kasutatav lingua franca?


V: Dagestanis kasutatakse lingua franca'na vene keelt.

K: Kas aserbaidžaani keelt räägitakse laialdaselt?


V: Jah, aserbaidžaani keelt räägitakse laialdaselt piirkondades, kus seda räägitakse.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3