Türgi keeled: päritolu, levik ja 200 miljonit kõnelejat

Türgi keeled: päritolu, levik ja 200 miljonit kõnelejat — avasta nende ajalugu, geograafiline levik ning kultuuriline mõju Ida-Euroopast Siberini.

Autor: Leandro Alegsa

02-11-2025 11:39

Türgi keeled (tavaliselt nimetatud ka türgi keelteks) on umbes kolmekümnest keelest koosnev keelepere. Neid räägivad turgi rahvaste poolt Ida-Euroopast ja Vahemerest kuni Siberi ning Lääne- ja Põhja-Hiinani. Traditsiooniliselt on nende päritolu seostatud altai keelte perekonnaga, kuid see hüpotees on keeleteadlaste seas vastuoluline ja vaidlustatud; tänapäeval käsitletakse türgi keeli pigem iseseisva makrorühmana, mille sees on mitmeid alamharusid.

Levik ja kõnelejate arv

Türgi keeli räägib emakeelena umbkaudu 180 miljonit inimest; kõigi kõnelejate arv (sh teise keelena kõnelejad) on ligikaudu 200 miljonit. Suurima kõnelejate arvuga türgi keel on türgi keel ehk anatoolia türgi keel, mille osakaal kõigist türgi keele kõnelejatest on hinnanguliselt umbes 40%.

Peamised keelerühmad ja mõningad näited

Oğuz – hõlmab türgi keelt (Anatoolia), azerbaidžani, turkmendi jt;
Kipčak – nt kasahhi, karaim, tatari keelte rühm;
Karluk – nt uyguri ja gugatš keele moodi liigid;
Siberi türgi keeled – nt jakuti (saha) ja muud kauged käänekeelelised rühmad;
Chuvash – eraldunud haru, mis on kujunenud teistest türgi keeltest oluliselt erinevaks.

Keel ja grammatika

Türgi keeled on üldjuhul agglutineerivad: sõnatuletuses ja pöördes lisatakse järjekindlaid liiteid sõna tüve külge. Sõnajärg on tavaliselt subjekt–objekt–verb (SOV). Paljude türgi keelte iseloomulik tunnus on hääliku- ehk vokaalharmoonia, mis määrab kas ja millised sufiksid sõna külge liidetakse. Fonoloogias on tuntuimad omadused rikkalik vokaalsüsteem ja lõpulõõtsude (konsonantide) muutused liitmise käigus.

Ajaloost ja kirjakeeltest

Türgi keelte ajalugu on pikk: vanimad säilinud kirjalikud allikad on vanatürgi (göktürkide) kirjad kesk-Aasias (nn Orkhoni tähestik, 8. sajand). Ajalooliselt on türgi keeled levinud ja kohanenud paljude kultuuride mõjul. Kirjasüsteemid on olnud mitmekesised:

vanimad tähestikud ja rünnaskirjad (Orkhoni runid);
islami mõju all paljud türgi keeled kasutasid araabia tähestikku;
20. sajandil paljudes riikides toimusid kirjutussüsteemi reformid (nt türgi keele üleminek ladina tähestikule 1928. aastal);
tänapäeval kasutatakse erinevates piirkondades ladina, kirill- ja araabia-põhiseid kirjasüsteeme sõltuvalt riigist ja keelest.

Kultuuriline ja poliitiline tähtsus

Türgi keeled on olulised nii rahvusliku identiteedi kui ka piirkondliku suhtlemise jaoks. Mõned türgi keeled on riigikeeled (nt türgi, azerbaidžani, türkmendi, kasahhi, kirgiisi), teised on vähemuse keeled, millel on erinev staatus ja kaitse sõltuvalt riigipoliitikast. Mobiilsuse, migratsiooni ja meedia leviku tõttu on teise keelena kõnelejate arv paljudes türgi keeltes kasvanud.

Iseloomulikud väljakutsed ja säilitamine

Paljud väiksemad türgi keeled seisavad silmitsi hääbumise ja assimileerumise ohuga, eriti kus domineerivad riigilised keeled või suuremad naaberkultuurid. Keelepoliitika, haridus ja meedia mängivad suurt rolli keelte säilitamisel ja arendamisel. Keeleteadlased rõhutavad dokumenteerimise, kahesüsteemse hariduse ja kogukonnapõhiste meetmete tähtsust.

Üldiselt on türgi keeled keeleliselt rikkalik ja mitmekesine rühm, mille levik katab suure geograafilise ala ning millel on märkimisväärne ajalooline, kultuuriline ja poliitiline tähtsus paljudes regioonides.

Ajalugu

Turgi keelt kõnelevate rahvaste geograafiline levik Euraasias ulatub Türgist läänes kuni Siberi kirdeosani.

Altai keelte levik Euraasias. Jaapani ja korea keele kaasamine ja vähemal määral ka ühe altai keelepere olemasolu on vastuoluline.

Klassifikatsioon

Esinejate arv on saadud statistikast või hinnangutest (2019) ja see on ümardatud:

Number	Filiaal	Keeled	Staatus	Emakeelsed kõnelejad	Peamine kirjutamise süsteem
1	Oghuz keeled	8	Tavaline	108,000,000	Ladina
2	Karluki keeled	4	Tavaline	38,000,000	Ladina
3	Kipchaki keeled	12	Tavaline	31,300,000	Ladina
4	Siberi turgi keeled	9	Haavatavad	800,000	Kirillitsas
5	Oguuri keeled	1	Haavatavad	1,200,000	Kirillitsas
6	Arghu türgi keel	1	Haavatavad	20,000	Perso-Araabia keel
Kokku	Türgi keeled	35	Tavaline	179,000,000	Ladina

Turgi keelte kõnelejate suhteline arv (2007)

Keeled emakeeleõpetajate poolt

Turgi keeled on vähemalt 35 dokumenteeritud keelest koosnev keelepere, mida kõnelevad turgi rahvad. Kõnelejate arv on saadud statistikast või hinnangutest (2019) ja need on ümardatud:

Number	Nimi	Filiaal	Staatus	Emakeelsed kõnelejad	Peamine riik	Peamine kirjutamise süsteem
1	Türgi keel	Oghuz keeled	Tavaline	76,000,000	Türgi	Ladina
2	Usbeki keel	Karluki keeled	Tavaline	27,000,000	Usbekistan	Ladina
3	Aserbaidžaani keel	Oghuz keeled	Tavaline	23,000,000	Aserbaidžaan	Ladina
4	Kasahhi keel	Kipchaki keeled	Tavaline	14,000,000	Kasahstan	Ladina
5	Uiguuri keel	Karluki keeled	Tavaline	11,000,000	Hiina	Perso-Araabia keel
6	Türkmeeni keel	Oghuz keeled	Tavaline	7,000,000	Türkmenistan	Ladina
7	Tatari keel	Kipchaki keeled	Tavaline	5,500,000	Venemaa	Kirillitsas
8	Kirgiisi keel	Kipchaki keeled	Tavaline	5,000,000	Kõrgõzstan	Kirillitsas
9	Baškiiri keel	Kipchaki keeled	Haavatavad	1,500,000	Venemaa	Kirillitsas
10	tšuvaši keel	Oguuri keeled	Haavatavad	1,200,000	Venemaa	Kirillitsas
11	Qashqai keel	Oghuz keeled	Tavaline	1,000,000	Iraan	Perso-Araabia keel
12	Khorasani türgi keel	Oghuz keeled	Haavatavad	1,000,000	Iraan	Perso-Araabia keel
13	Karakalpaki keel	Kipchaki keeled	Tavaline	650,000	Usbekistan	Ladina
14	Krimmi tatari keel	Kipchaki keeled	Tõsiselt ohustatud	600,000	Ukraina	Ladina
15	Kumõki keel	Kipchaki keeled	Haavatavad	450,000	Venemaa	Kirillitsas
16	Karatšai-balkaaria keel	Kipchaki keeled	Haavatavad	400,000	Venemaa	Kirillitsas
17	Jakuudi keel	Siberi turgi keeled	Haavatavad	400,000	Venemaa	Kirillitsas
18	Tuva keel	Siberi turgi keeled	Haavatavad	300,000	Venemaa	Kirillitsas
19	Urumi keel	Oghuz keeled	Kindlasti ohustatud	200,000	Ukraina	Kirillitsas
20	Gagauzi keel	Oghuz keeled	Kriitiliselt ohustatud	150,000	Moldova	Ladina
21	Siberi tatari keel	Kipchaki keeled	Kindlasti ohustatud	100,000	Venemaa	Kirillitsas
22	Nogai keel	Kipchaki keeled	Kindlasti ohustatud	100,000	Venemaa	Kirillitsas
23	Salari keel	Oghuz keeled	Haavatavad	70,000	Hiina	Ladina
24	Altai keel	Siberi turgi keeled	Tõsiselt ohustatud	60,000	Venemaa	Kirillitsas
25	Khakas keel	Siberi turgi keeled	Kindlasti ohustatud	50,000	Venemaa	Kirillitsas
26	Khalaj keel	Arghu türgi keel	Haavatavad	20,000	Iraan	Perso-Araabia keel
27	Äynu keel	Karluki keeled	Kriitiliselt ohustatud	6,000	Hiina	Perso-Araabia keel
28	Lääne-juguri keel	Siberi turgi keeled	Tõsiselt ohustatud	5,000	Hiina	Ladina
29	Shori keel	Siberi turgi keeled	Tõsiselt ohustatud	3,000	Venemaa	Kirillitsas
30	Dolgaani keel	Siberi turgi keeled	Kindlasti ohustatud	1,000	Venemaa	Kirillitsas
31	Krimtšaki keel	Kipchaki keeled	Kriitiliselt ohustatud	200	Iisrael	Heebrea
32	Ili Turki keel	Karluki keeled	Tõsiselt ohustatud	100	Hiina	Kirillitsas
33	Tofa keel	Siberi turgi keeled	Kriitiliselt ohustatud	100	Venemaa	Kirillitsas
34	Karaimi keel	Kipchaki keeled	Kriitiliselt ohustatud	100	Ukraina	Kirillitsas
35	Tšulõmi keel	Siberi turgi keeled	Kriitiliselt ohustatud	50	Venemaa	Kirillitsas
Kokku	Türgi keeled	Üldised turgi keeled	Tavaline	179,000,000	Türgi	Ladina

Küsimused ja vastused

K: Kui palju on türgi keeli?

V: Turgi keeli on umbes kolmkümmend.

K: Kus räägitakse turgi keeli?

V: Turgi keeli räägivad turgi rahvused kogu alal Ida-Euroopast ja Vahemerest kuni Siberi ning Lääne- ja Põhja-Hiinani.

K: Kas turgi keeled kuuluvad altai keelte perekonda?

V: Traditsiooniliselt arvatakse, et turgi keeled kuuluvad altai keelte perekonda.

K: Kui paljud inimesed räägivad emakeelena mõnda turgi keelt?

V: Umbes 200 miljonit inimest räägib emakeelena turgi keelt.

K: Mis on kõige enam räägitav keel kõigi turgi keelt kõnelevate rahvaste seas?

V: Kõige enam räägitakse türgi keelt (anatoolia türgi keel) kõigi turgi keelt kõnelevate inimeste seas, umbes 40% kõigist turgi keele kõnelejatest on selle emakeelena kõnelejad.

Otsige