Keeleperekonnad: määratlus, näited ja keeleisolaatide ülevaade

Õpi keeleperekondi: määratlus, selged näited (prantsuse, hispaania, ladina) ning põhjalik ülevaade keeleisolaatidest ja konstrueeritud keeltest.

Keeleperekonnad on keelte rühmad, mis on omavahel seotud, sest nad pärinevad ühisest vanemast keelest. Sellise perekonna keeled on sarnased oma sõnavara, häälduse ja grammatika struktuuri poolest ning neid seob ajalooline sugulus — ehk ühine päritolu. Keeleperekondi kasutatakse keelte ajalooliseks rühmitamiseks ja nende sugupuu ülesehitamiseks.

Näiteks prantsuse ja hispaania keel pärinevad mõlemad ladina keelest. Ladina keelt räägiti kaua aega tagasi ja aja jooksul hakkasid eri piirkondades inimesed rääkima erinevalt: üks rühm võis öelda „bueno“, teine „bon“. Sellised tähtsad muutused häälduses ja sõnavaras viivad aja jooksul eri keelte tekkimiseni — seetõttu peetakse prantsuse ja hispaania keelt eraldi, kuid sugulaskeeltest koosnevate romaani keelte rühma kuuluvateks.

Mida tähendab "sugulus" ja kuidas keeli rühmitatakse?

Keeleperekonna kindlakstegemiseks kasutavad keeleteadlased peamiselt võrdlevat meetodit. See tähendab, et võrreldakse keelte sõnavara, hääldust ja grammatikat, otsides kognaatseid ehk sama päritoluga sõnu ning regulaarseid helimuutusi. Kui kaks või enam keelt näitavad palju vastavusi, mida ei saa seletada laenudega, peetakse neid sugulaskeelteks.

Olulised teised kaalutlused:

• Regulaarsed häälikukorrespondentsid — samalaadsed muutused sõnades eri keeltes näitavad ühist päritolu.
• Proto-keel — rekonstrueeritud ühine eelmine keel, millest perekonna keeled on välja arenenud.
• Dialektikokkupuude ja laenamine — keeled võivad üksteisega lähikontaktis palju sõnu laenata, mistõttu tuleb laenud ja päris sugulus omavahel eristada.

Tuntud keeleperekonnad ja näited

Mõned suuremad ja hästi tuntud keeleperekonnad:

• Indoeuroopa — hõlmab romaani (nt prantsuse, hispaania), germaani (nt inglise, saksa), slaavi (nt vene, poola), india-iraani ja teisi harusid.
• Uurali — nt soome ja ungari (kuigi need on grammatilises ülesehituses väga erinevad).
• Sino-tiibeti — nt mandariini hiina keel ja teised tiibeti-keelelised keeled.
• Afroaasia — hõlmab araabia ja heebrea suguselisi keeli.
• Niger-Kongo — väga suur perekond Aafrikas, kuhu kuulub palju keeli, sh svahili mõjutused.

Keeleisolaatide ülevaade

Enamik keeli kuulub mõnda keeleperekonda, kuid mõned keeled jäävad suguluseta — neid nimetatakse keeleisolaatideks. Isolaat võib olla allesjäänud haru mingist suuremast perekonnast või tõeline üksikkond, millel ei ole teadaolevaid sugulaskeeli. Isolaadi tunnuseks on see, et teadlased ei ole leidnud veenvaid tõendeid, et keeliga oleks seotud mõni teine tuntud keel.

Tuntud näited keeleisolaatidest maailmas on näiteks baski keel Hispaanias ja Prantsusmaal, samuti mõned vähem tuntud keeled Aasias ja Ameerikas. Isolaatide staatust võib ajas muuta: uusi seoseid mõnikord leitakse, aga mõnikord jääb isolaadi staatus püsima.

Konstrueeritud keeled

On olemas ka konstrueeritud keeled, nagu näiteks esperanto. Konstrueeritud keeli tehakse erinevatel põhjustel:

• üldkeele ehk „maailmakeele“ loomiseks (nt esperanto),
• loogilise või eksperimentaalse keeletoe loomiseks (nt lojban),
• meelelahutuse ja ilukirjanduse eesmärgil (nt klingoni keel, elav keelufantaasia maailmades).

Mõned olulised tähelepanekud

• Sugupuu mudel on kasulik kujund keelte ajalooliseks esitamiseks, kuid tegelikkuses võivad keeled mõjutada üksteist ka horisontaalselt (keelekontakt), mis teeb piiritletuse keerulisemaks.
• Keel vs. dialekt — sageli on raske selgelt eristada, millal kõnepruuk muutub eraldi keeleks või jääb dialektiks; poliitilised ja kultuurilised tegurid mängivad siin tähtsat rolli.
• Uued uuringud ja paremad andmed võivad muuta keelte rühmitust — keeleteadus on pidevalt arenev valdkond.

Kokkuvõttes aitavad keeleperekonnad meil mõista, kuidas keeled on aja jooksul arenenud ja kuidas inimeste kõneviisid on olnud seotud liikumiste, kontaktide ja ajalooliste muutustega. Keeleisolaatide ja konstrueeritud keelte olemasolu näitab aga, et keelemaailm on mitmekesine ning et ühest lihtsast reeglist ei piisa kõigi keeleliste nähtuste seletamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on keelepered?

K: Kuidas on keeled ühe keelepere sees sarnased?

K: Miks peetakse prantsuse ja hispaania keelt erinevateks keelteks?

K: Mis on keeleisolaadid?

K: Mis on konstrueeritud keeled?

K: Kas konstrueeritud keeled võivad kuuluda keeleperekonda?

Otsing