Lõuna-Aafrika keeled: 11 ametlikku keelt ja keelestaatuse ülevaade

Lõuna-Aafrikas on üksteist ametlikku keelt. Need on afrikaans, inglise keel, ndebele, põhjasotho, sotho, svaasikeel, tswana, tsonga, venda, xhosa ja zulu. Enamik lõuna-aafriklasi (üle 99%) räägib ühte neist keeltest emakeelena ning suur osa inimesi on mitmekeelsed — paljud räägivad igapäevaselt kahte või enamat keelt. Enne 1994. aastat olid Lõuna-Aafrikas ametlikud vaid inglise ja afrikaans.

Lõuna-Aafrika Vabariigi põhiseaduse ingliskeelses versioonis nimetatakse kõiki neid keeli nende keelte nimedega selles keeles. Zulu keelt nimetatakse isiZulu, Xhosa keelt isiXhosa ja nii edasi. Põhiseaduses loetletud keeled on: isiZulu (zulu), isiXhosa (Xhosa), Afrikaans (afrikaans), Sepedi (põhjasotho), Setswana (tswana), inglise keel (inglise), Sesotho (lõunasotho), Xitsonga (tsonga), Siswati (swati), Tshivenda (venda) ja isiNdebele (lõunapoolne ndebele).

Lõuna-Aafrikas tuntakse lõunapoolset ndebele keelt lihtsalt ndebele keelena, kuna enamik põhja-ndebele keele kõnelejaist elab Zimbabwes. Põhiseaduse 1993. aasta versioonis nimetati põhjasotho keelt Sesotho sa Leboa, kuid 1996. aasta versioonis nimetati seda Sepedi. Erinevad valitsusasutused ja ametlikud organisatsioonid kasutavad põhjasotho keele kohta erinevaid nimetusi.

Keeleline praktika ja levik

Inglise keel toimib de facto lingua francana ja on laialdaselt kasutatav valitsuse, meedia, kohtusüsteemi ja äri keelelises suhtluses — seetõttu on sageli märgitud, et inglise keel on "peamine" riigikeel praktikas, kuigi põhiseadus ei anna ühelegi ametlikule keelele absoluutset eelistust. Kaubanduses ja rahvusvahelistes kontaktides domineerib inglise keel, kuid mitmes piirkonnas ja kogukonnas on vastavalt domineeriv ka afrikaans või mõni bantu keel.

Keeleline kaart on piirkondlik: näiteks zulu kõnelejate osakaal on suurem Kagu-QhaZulu‑Natalis, xhosa kõnelejad on levinud Lõuna-Aafrikas Cabo provintsis, afrikaans on tugev Lõuna- ja Lääne-Kapimaal ning maa-aladel, kus elab palju valgeid ja põlis‑afrikaani kogukondi. Vastavalt viimastele rahvaloenduse andmetele (2011) olid emakeelte järgi suurima osakaaluga keeled: isiZulu (~22,7%), isiXhosa (~16,0%), Afrikaans (~13,5%), English (~9,6%), Sepedi/Northern Sotho (~9,1%), Setswana (~8,0%), Sesotho (~7,6%), Xitsonga (~4,5%), Siswati (~2,5%), Tshivenda (~2,4%) ja isiNdebele (~2,1%). Need protsendid annavad üldise pildi keeletest ja võivad ajas muutuda.

Keelesuhtlus, haridus ja meedia

Lõuna‑Aafrikas on koolisüsteemilt oodatud, et õpilased saavad haridust emakeeles algklassis, kuid urne erinevused poliitikas ja territooriumil on ajalooliselt tekitanud väljakutseid—praktiliselt kasutatakse vahel üleminekul õppekeelena inglise keelt. Riigis tegutsev SABC (South African Broadcasting Corporation) edastab programmides erinevates ametlikes keeltes ning paljud trükimeedia, raadiojaamad ja TV-kanalid võimaldavad sisu mitmes keeles. Valitsus püüab tagada juurdepääsu teenustele kõigis ametlikes keeltes, kuid ressursid ja tõlkevõimekus võivad olla piiratud ning praktikas eelistatakse sageli inglise keelt ametlikes dokumentides ja kommunikatsioonis.

Kohtusüsteemis võib inimese või tunnistaja taotleda esinemist ja protsessikeelt mõnes ametlikus keeles; paljud õigusalased tõlked ja interpreteerimisteenused on kättesaadavad, kuid kvaliteet ja kättesaadavus võivad piirkonniti erineda.

Keelesugulused, kirjakultuur ja eripärad

Kaks ametlikku keelt on läänegermaani keeled (afrikaans ja inglise). Ülejäänud üheksa keelt kuuluvad bantu keeltest. Neli bantu keeltest kuuluvad nguni keelte perekonda (zulu, xhosa, swati, ndebele) — nende seas on tuntud klikihäälikud, mis on omased eelkõige xhosa ja zulu keeltele. Kolm bantu keeltest on sotho‑tswana rühma keeled (põhjasotho, lõunasotho, tswana). Tsonga on seotud raatau‑roga rühmaga (tswa‑rogha). Kõik need keeled kasutavad peamiselt ladina tähestikku oma ametlike ortograafiate kohaselt ning neil on välja töötatud standardkirjaviisid ja sõnavaravaldkonnad (sh seadus- ja haridussõnavara).

Mitmed keeleinstitutsioonid ja ülikoolid tegelevad keeleteadlaste ja kultuuriorganisatsioonidega keele arendamise, kirjanduse, terminoloogia ja tõlkeõppe toetamiseks. Samuti eksisteerib aktiivne ühiskondlik liikumine, mis töötab vähemlevinud keeltele juurdepääsu parandamise ja keeleliste õiguste eest.

Viipekeel ja keelepoliitika areng

Lisaks ametlikele keeltele kasutatakse laialdaselt ka Lõuna-Aafrika viipekeelt (South African Sign Language, SASL). Selle positsiooni ja kasutamise suurendamiseks on tehtud samme nii hariduses kui meedias ning on avalikku toetust ujumiseks, et viipekeel saaks selgema ja tugevama ametliku tunnustuse tasandi. Keeleõiguslikud ja poliitilised otsused püüavad tasakaalustada keelte õiglast kohtlemist, teenuste osutamist emakeeles ja ressursse, mis on vajalikud kõigi ametlike keelte tõhusaks rakendamiseks riiklikul tasandil.

Üldiselt iseloomustab Lõuna‑Aafrikat tugev mitmekeelsus ja igapäevane keeleline segunemine: inimesed kasutavad olukorrast lähtuvalt erinevaid keeli, code-switchivad ning loovad mitmekeelseid identiteete. Riiklikul tasandil on eesmärgiks säilitada ja edendada kõiki 11 ametlikku keelt ning tagada neile juurdepääs avalikele teenustele, haridusele ja meediale.

Küsimused ja vastused

K: Mitu ametlikku keelt on Lõuna-Aafrikas?

K: Millised on Lõuna-Aafrika 11 ametlikku keelt?

K: Millised olid kaks ametlikku keelt enne 1994. aastat?

K: Millises provintsis milline keel on domineeriv?

Küsimus: Mitu läänegermaani keelt on 11 ametliku keele hulgas?

K: Mitu bantu keelt on 11 ametliku keele hulgas?

K: Kas on olemas riiklik viipekeel nende lõuna-aafriklaste jaoks, kes kasutavad viipekeelt emakeelena?

Otsing