Afrikaans — päritolu, areng ja keeleomadused Lõuna-Aafrikas

Afrikaans on läänesaksa keel, mida räägitakse peamiselt Lõuna-Aafrikas ja Namiibias. Keel kujunes algselt piirkondlikust murrust, mis tekkis ja arenes Lõuna-Aafrika edelaosas Kapi (Cape) asunikeringkondades 17.–18. sajandil. Selle varase arengu taga on sisserännanud protestantlike asunike, vaba tööliste ja orjade kooselu – paljusid neist tõi sinna Hollandi Ida-India Kompanii (hollandi keeles Verenigde Oost-Indische Compagnie - VOC) aastatel 1652-1705. Esimesed asunikud olid suurel määral pärit Ühendatud Provintsidest (praegu Madalmaad), kuid rändas ka inimesi Saksamaalt, Prantsusmaalt, Šotimaalt ja mujalt ning lisaks kohalikud khoi- ja bushmanile ka malaiid ja malagassid, mistõttu keele arengule mõjutasid mitmed keele- ja kultuuritaustad.

Uurimused näitavad, et 18. ja 19. sajandi lõpus oli kolonistide päritolu segunenud: J. A. Heese andmete järgi oli kuni 1807. aastani 36,8% valgete afrikaansikeelse elanikkonna esivanematest hollandlased, 35% sakslased, 14,6% prantslased ja 7,2% mittevalged (Aafrika ja/või Aasia päritolu). Teised uurijad on Heese arvud pannud küsitavuse alla, eriti mittevalge osa suuruse osas, kuid üldiselt on selge, et keele tekkes mängis rolli mitmete rahvuste ja keeltegruppide kontakt.

Päritolu, nimetus ja standardiseerimine

Esialgu tunti dialekti peamiselt kui "Cape Dutch". Järgnesid erinevad nimetused nagu "aafrika hollandi keel" või "köögihollandi keel". Seni kuni 20. sajandi alguseni peeti seda hollandi murdeks, kuid järkjärguline standardiseerimine ja eristuv kirjakeele kujunemine sundisid keelekogukonda seda pidama eraldi keeleks. Nimetus afrikaans tuleneb hollandi sõnast Africa ja tähendab otsetõlkes hollandi keele Aafrika vormi.

Keelenähtused ja eripärad

• Morfoloogia ja süntaks: Afrikaansis puudub grammatiliste sugude süsteem nagu vanemas hollandi keeles ning käändesüsteem on tugevalt lüngastunud. Tegusõnade pööramine on lihtsustatud – käänete ja lõpud on üldjoontes vähem olid kui hollandi keeles. Tavapärane lauseliik on SVO (subjekt–verb–objekt), ning minevikuvormide moodustamisel kasutatakse sageli abi- ja osavormi kombinatsioone.
• Negatsioon: Tuntud ja iseloomulik tunnus on topelnegatsioon: näiteks "Ek het dit nie gesien nie" ('Ma ei näinud seda') nõuab kahte negatsioonisõna nie.
• Diminutiivid: Väikeste esemete või hellitustena tekib sageli lõpp -tjie (näiteks huis → huisie 'maja' → 'majake'), mis on väga produktiivne ja iseloomulik.
• Hääldus: Afrikaansi hääldus on hollandi omast erinenud: teatud foneemid on lihtsustatud, konsonantide rühmad kergemad ja mõned kaashäälikud kehvemini hääldatavad võrreldes hollandi keeliga. Suur mõju on ka piirkondlikel variatsioonidel (vt dialekte).
• Kirjasüsteem: Kirjutatakse ladina tähestikuga, ortograafia on vahest lihtsustatud võrreldes hollandi keelega ja on standardiseeritud 20. sajandi jooksul.

Sõnavara ja mõjud

Afrikaansi sõnavara põhineb valdavalt hollandialusel, kuid rikas on laenudest teistest keeltest, mis kajastavad piirkonna ajalugu: laen sõnatarkusesse tuli malai (kapmalai mõjul), malagassi, portugali meresõitjate kaudu ning mitmetest khoisan ja bantu keelkondadest. 19. ja 20. sajandil avaldas tugevat laenamist ka inglise keel – nii igapäevasõnavara kui ka tehnilised ja ametialased terminid. See kombineeritud pärand annab afrikaansile tunnusliku sõnavara, mis on samas nii euroopaliku kui ka lokaalse mõjutusega.

Dialektid ja sotsiaalne mitmekesisus

Afrikaansis on selgelt eristatavad dialektirühmad ja sotsiolektilised variandid:

• Standardafrikaans: ametlik kirjakeel, mida kasutatakse hariduses, meedias ja kirjanduses.
• Kaaps (Kaapse afrikaans): Lõuna-Kapai tüüpiline variant, mida räägivad paljud värvilised (coloured) kogukonnad; iseloomustab eriline hääldus, intonatsioon ja osa sklaasurealistest sõnavalikest.
• Namiibia afrikaans: lähedane Lõuna-Aafrika standardile, ent sisaldab kohalikke erisusi ning Inglise laene.
• Maaelu ja oruurbarannikud: nendes piirkondades säilivad vanemad vormid ja väljendid, mis annavad keelele maapiirkondade eripära.

Sotsiaalselt on olemas ka erinevused keelekasutuses: afrikaans kui emakeel on levinud nii valgete, coloured kui ka mitmete mustanahaliste kogukondade seas – sellel on seega tähtis roll mitmekultuurilises suhtluses.

Ametlik staatus ja tänapäev

Afrikaans on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi ametlikest keeltest ning mängis 20. sajandil olulist rolli riigi poliitikas, hariduses ja meedias. 20. sajandi algusest alates toimus keelele kiirem standardiseerimine ja institutsionaliseerimine, mis viis avatumalt eristuva kirjakeele kujunemiseni. Namiibias on afrikaans laialt kasutatav ja ajalooliselt olnud oluline lingua franca; pärast Namiibia iseseisvumist (1990) on ametlikuks keelega riigi tasandil määratud inglise keel, kuid afrikaansil on jätkuvalt tugev mõju meedias, hariduses ja igapäevases suhtluses.

Tänapäeval pakuvad afrikaansikeelsed meediakanalid, raadiojaamad, ajalehed ja haridusasutused keelele pidevat tuge. Samas mõistavad ja kõnelevad paljud afrikaansikeelsed inimesed ka inglise keelt ning noorem põlvkond on tihti kaks- või kolmekeelne, mis mõjutab keele arengut ja laene.

Kirjandus, kultuur ja haridus

Afrikaansil on rikkalik kirjandus- ja kultuuripärand: luule, romaanid, teater ja ajakirjandus on arendatud juba 19. sajandist alates, ning 20. sajandil kujunes välja tugev kirjandustraditsioon, mis jätkub tänapäeval. Keel on oluline kultuurilise identiteedi kandja väga erinevates kogukondades ning kasutatakse nii akadeemilisel kui populaarsel tasandil. Hariduses õpetatakse afrikaansit laialdaselt, kuigi pärast apartheidi lõppu on keelepositsioon muutunud ja mitmekeelsuse tähtsus kasvanud.

Keel ja teaduslik arutelu

Lingvistiliselt on afrikaans huvipakkuv näide keele lihtsustumisest ja kontaktkeeltest tingitud muutustest: mõned teadlased on arutanud, kuivõrd on tegu hollandikeelse derivaadiga või kontaktkeelega/semikreooliga, kuid enamus tänapäeva lingviste käsitleb afrikaansit hollandi tüvest arenenud keele variandina, millel on nõrgem morfoloogiline keerukus ja tugev laenuliste ning kontaktmõjude jälg.

Kokkuvõte

Afrikaans on Lõuna-Aafrika ja Namiibia keelemaastikku oluliselt mõjutanud ja jätkab rolli nii igapäevases suhtluses kui ka kultuuris ja hariduses. Selle eripära tuleneb hollandi algsest alusest, aga ka mitmekesisest ajaloolisest kontaktist teiste rahvaste ja keeltega, mis on kujundanud nii afrikaansi hääldust, sõnavara kui grammatikat. Tänapäeva afrikaans on nii traditsiooni kandja kui elav ja muutuv keel, mis kohaneb uute mõjutustega.

Küsimused ja vastused

K: Mis keel on afrikaani keel?

K: Kust pärineb afrikaansi murre?

K: Kes olid need asunikud?

K: Kui suur osa valgeid aafrika keelt kõnelevast elanikkonnast oli J. A Heese uurimuse kohaselt hollandlased?

K: Millised teised rahvused moodustasid selle elanikkonna?

K: Millal hakkasid inimesed tunnustama seda kui hollandi keelest erinevat keelt?

K:Mida tähendab "afrikaans" inglise keeles?

Otsing