Nguni keeled: Bantu keelte rühm Lõuna-Aafrikast (zulu, ksosa, swati)

Nguni keeled: põhjalik ülevaade Bantu rühmast Lõuna-Aafrikast — zulu, ksosa, swati ja teised; ajalugu, levik ja keeleerinevused ühes mugavas juhendis.

Autor: Leandro Alegsa

Nguni keeled on bantu keelte rühm, mida räägib nguni rahvas. Neid keeli räägitakse Lõuna-Aafrikas, peamiselt Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes. Nguni keelte hulka kuuluvad ksosa, zulu, swati, hlubi, phuthi ja ndebele (nii lõuna-ndebele kui ka põhja-ndebele).

Nimi "Nguni" tuleneb lehmatõvest nimega Nguni veised. Sõna Nguni kasutatakse mõnikord kõigi nguni keele kõnelejate kui rühma kohta. See on sõna ebaõige kasutamine, sest neid keeli räägib palju erinevaid hõime. Nguni-terminit kasutatakse korrektselt keeleteaduslikus tähenduses mitme tihedalt seotud keele alamrühma tähistamiseks, mitte ühe keele tähiseks.

Keelerühm ja alamrühmad

Nguni keeled jagunevad tavapäraselt kaheks alamrühmaks:

  • Zunda – siia rühma kuuluvad peamiselt ksosa, zulu ning ndebele põhimõttelised vormid. Need keeled on omavahel tihedalt sugulased ja osaliselt vastastikku mõistetavad.
  • Tekela – siia kuuluvad näiteks swati, phuthi ja hlubi. Tekela-keelte kõnepruugis on mõningane foneetiline ja morfoloogiline erinevus zunda-keeltest.

Hääldus ja grammatikalised tunnused

Nguni keelte eripäraks on muu hulgas:

  • rikas klikikonsonantide süsteem – paljud Nguni keeled on võtnud klick-konsonandid laenu Khoisan keeltelt; klikke tähistatakse kirjas sageli tähtedega c, q ja x ning nende kombinatsioonidega;
  • nominiklasside süsteem – nagu teistel bantu keeltest, on ka nguni keeltes mitmene nimisõna- ja etümoloogiline klassisüsteem, mis mõjutab leksikat ja lausekonstruktsiooni;
  • toon – enamikul nguni keeltest on tonaalsus, mis eristab sõnade tähendusi;
  • afrikatiivne ja konsonantide paljundus – digraafid ja kombineeritud tähed (nt hl, ng, ph) on ortograafias tavalised.

Kirjapilt, staatus ja levik

Nguni keeled kasutavad enamasti ladina tähestikku kohandatud ortograafiaga, mis kajastab klikke ja erilisi foneeme. Mõned Nguni keeled on riiklikult tunnustatud ja neil on tähtis roll meedias, hariduses ja kirjanduses. Näiteks on zulu ja ksosa ametlikult tunnustatud Lõuna-Aafrika ametikeeltena; swati (siSwati) on ametikeel Svaasimaal (Eswatini) ning seda kõneletakse ka Lõuna-Aafrika teatud piirkondades. Põhja-ndebele on oluline keeleline rühm Zimbabwes.

Suhteline mõistetavus ja kultuuriline tähendus

Paljud Nguni keeled on üksteisega suhteliselt lähedased: näiteks ksosa ja zulu kõnelejad saavad tihti suhelda ilma pikalt keelt õppimata. Samas esineb olulisi murdelisi ja leksikaalseid erinevusi, mistõttu mitte kõik nguni keele vormid ei ole täielikult vastastikku mõistetavad. Nguni keeled kannavad rikkalikku suulise ja kirjaliku traditsiooni, sh rahvalaule, jutustusi ja kaasaegset kirjandust ning on olulised piirkondliku identiteedi kandjad.

Nguni keeled on seega nii keeleteaduslikult huvitav rühm Bantu perest kui ka elavad, mitmekesised emakeeled miljonitele Lõuna-Aafrika piirkondade elanikele.

Keelekorraldus

Nguni keeled on lõunapoolsete bantu keelte alarühm. Need keeled esinevad suhteliselt väikesel geograafilisel alal. Need keeled on omavahel tihedalt seotud ja kõlavad väga sarnaselt. Sageli on erinevad keeled vastastikku mõistetavad - see tähendab, et keegi, kes räägib üht nguni keelt, saab aru mõnest teisest nguni keelest.

Keeleteadlased ja teised uurijad jagavad nguni keeled kaheks väiksemaks rühmaks: "Zunda Nguni" ja "Tekela Nguni".

Zunda keeled

  • Zulu (10 miljonit)
  • Xhosa (8 miljonit)
  • Põhja-Ndebele (või "Zimbabwe ndebele") (1,6 miljonit)

Tekela keeled

  • Swati (3 miljonit)
  • Phuthi (20,000)
  • Bhaca, Hlubi, Cele ja Lala.

Proportion (percent) of the population that speaks a Nguni language at home.      0–20%      20–40%      40–60%      60–80%      80–100%Zoom

Density of people who speak Nguni languages at home.      <1 /km²      1–3 /km²      3–10 /km²      10–30 /km²      30–100 /km²      100–300 /km²      300–1000 /km²      1000–3000 /km²      >3000 /km²Zoom

Nguni keelt kodus kõnelevate elanike osakaal (protsent).

     0-20% 20-40%

     40-60%

     60-80%

     80-100%

Nguni keelt kodus kõnelevate inimeste arv.

     <1 /km² 1-3 /km² 3-10 /km² 10-30 /km²

     30-100 /km²

     100-300 /km² 300-1000 /km² 1000-3000 /km²

     >3000 /km²

Küsimused ja vastused

K: Millised on Nguni keeled?


V: Nguni keeled on bantu keelte rühm, mida räägib Nguni rahvas Lõuna-Aafrikas, peamiselt Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes. Nende hulka kuuluvad Xhosa, zulu, Swati, Hlubi, Phuthi ja Ndebele (nii lõunapoolne ndebele kui ka põhjapoolne ndebele).

K: Kust pärinevad nguni keeled?


V: Nimi "Nguni" tuleneb lehmatõvest nimega Nguni veised.

K: Kes neid keeli räägib?


V: Keeli räägivad nguni rahvas.

K: Millistes riikides neid keeli räägitakse?


V: Neid keeli räägitakse peamiselt Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes.

K: Kas on õige kasutada sõna "nguni" kõigi nende keelte kõnelejate kui rühma kohta?


V: Ei, see ei ole õige, sest neid keeli räägivad paljud erinevad hõimud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3