Nguni keeled on bantu keelte rühm, mida räägib nguni rahvas. Neid keeli räägitakse Lõuna-Aafrikas, peamiselt Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes. Nguni keelte hulka kuuluvad ksosa, zulu, swati, hlubi, phuthi ja ndebele (nii lõuna-ndebele kui ka põhja-ndebele).

Nimi "Nguni" tuleneb lehmatõvest nimega Nguni veised. Sõna Nguni kasutatakse mõnikord kõigi nguni keele kõnelejate kui rühma kohta. See on sõna ebaõige kasutamine, sest neid keeli räägib palju erinevaid hõime. Nguni-terminit kasutatakse korrektselt keeleteaduslikus tähenduses mitme tihedalt seotud keele alamrühma tähistamiseks, mitte ühe keele tähiseks.

Keelerühm ja alamrühmad

Nguni keeled jagunevad tavapäraselt kaheks alamrühmaks:

  • Zunda – siia rühma kuuluvad peamiselt ksosa, zulu ning ndebele põhimõttelised vormid. Need keeled on omavahel tihedalt sugulased ja osaliselt vastastikku mõistetavad.
  • Tekela – siia kuuluvad näiteks swati, phuthi ja hlubi. Tekela-keelte kõnepruugis on mõningane foneetiline ja morfoloogiline erinevus zunda-keeltest.

Hääldus ja grammatikalised tunnused

Nguni keelte eripäraks on muu hulgas:

  • rikas klikikonsonantide süsteem – paljud Nguni keeled on võtnud klick-konsonandid laenu Khoisan keeltelt; klikke tähistatakse kirjas sageli tähtedega c, q ja x ning nende kombinatsioonidega;
  • nominiklasside süsteem – nagu teistel bantu keeltest, on ka nguni keeltes mitmene nimisõna- ja etümoloogiline klassisüsteem, mis mõjutab leksikat ja lausekonstruktsiooni;
  • toon – enamikul nguni keeltest on tonaalsus, mis eristab sõnade tähendusi;
  • afrikatiivne ja konsonantide paljundus – digraafid ja kombineeritud tähed (nt hl, ng, ph) on ortograafias tavalised.

Kirjapilt, staatus ja levik

Nguni keeled kasutavad enamasti ladina tähestikku kohandatud ortograafiaga, mis kajastab klikke ja erilisi foneeme. Mõned Nguni keeled on riiklikult tunnustatud ja neil on tähtis roll meedias, hariduses ja kirjanduses. Näiteks on zulu ja ksosa ametlikult tunnustatud Lõuna-Aafrika ametikeeltena; swati (siSwati) on ametikeel Svaasimaal (Eswatini) ning seda kõneletakse ka Lõuna-Aafrika teatud piirkondades. Põhja-ndebele on oluline keeleline rühm Zimbabwes.

Suhteline mõistetavus ja kultuuriline tähendus

Paljud Nguni keeled on üksteisega suhteliselt lähedased: näiteks ksosa ja zulu kõnelejad saavad tihti suhelda ilma pikalt keelt õppimata. Samas esineb olulisi murdelisi ja leksikaalseid erinevusi, mistõttu mitte kõik nguni keele vormid ei ole täielikult vastastikku mõistetavad. Nguni keeled kannavad rikkalikku suulise ja kirjaliku traditsiooni, sh rahvalaule, jutustusi ja kaasaegset kirjandust ning on olulised piirkondliku identiteedi kandjad.

Nguni keeled on seega nii keeleteaduslikult huvitav rühm Bantu perest kui ka elavad, mitmekesised emakeeled miljonitele Lõuna-Aafrika piirkondade elanikele.