Nguni keeled
Nguni keeled on bantu keelte rühm, mida räägib nguni rahvas. Neid keeli räägitakse Lõuna-Aafrikas, peamiselt Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes. Nguni keelte hulka kuuluvad ksosa, zulu, swati, hlubi, phuthi ja ndebele (nii lõuna-ndebele kui ka põhja-ndebele).
Nimi "Nguni" tuleneb lehmatõvest nimega Nguni veised. Sõna Nguni kasutatakse mõnikord kõigi nguni keele kõnelejate kui rühma kohta. See on sõna ebaõige kasutamine, sest neid keeli räägib palju erinevaid hõime.
Keelekorraldus
Nguni keeled on lõunapoolsete bantu keelte alarühm. Need keeled esinevad suhteliselt väikesel geograafilisel alal. Need keeled on omavahel tihedalt seotud ja kõlavad väga sarnaselt. Sageli on erinevad keeled vastastikku mõistetavad - see tähendab, et keegi, kes räägib üht nguni keelt, saab aru mõnest teisest nguni keelest.
Keeleteadlased ja teised uurijad jagavad nguni keeled kaheks väiksemaks rühmaks: "Zunda Nguni" ja "Tekela Nguni".
Zunda keeled
- Zulu (10 miljonit)
- Xhosa (8 miljonit)
- Põhja-Ndebele (või "Zimbabwe ndebele") (1,6 miljonit)
Tekela keeled
- Swati (3 miljonit)
- Phuthi (20,000)
- Bhaca, Hlubi, Cele ja Lala.
Küsimused ja vastused
K: Millised on Nguni keeled?
V: Nguni keeled on bantu keelte rühm, mida räägib Nguni rahvas Lõuna-Aafrikas, peamiselt Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes. Nende hulka kuuluvad Xhosa, zulu, Swati, Hlubi, Phuthi ja Ndebele (nii lõunapoolne ndebele kui ka põhjapoolne ndebele).
K: Kust pärinevad nguni keeled?
V: Nimi "Nguni" tuleneb lehmatõvest nimega Nguni veised.
K: Kes neid keeli räägib?
V: Keeli räägivad nguni rahvas.
K: Millistes riikides neid keeli räägitakse?
V: Neid keeli räägitakse peamiselt Lõuna-Aafrikas, Svaasimaal ja Zimbabwes.
K: Kas on õige kasutada sõna "nguni" kõigi nende keelte kõnelejate kui rühma kohta?
V: Ei, see ei ole õige, sest neid keeli räägivad paljud erinevad hõimud.