Pawnee rahvas: Ameerika tasandike hõim, ajalugu, elu ja kultuur

Pawnee on Ameerika tasandike indiaanlaste hõim. Nad elasid peamiselt praeguses Nebraskas ja Kansases. Erinevalt teistest Suurte tasandike hõimudest olid nad poolnomaadid: suure osa aastast tegelesid nad põllumajandusega ja elasid maakodades, kuid kauemaks jahiks ja kari jälgimiseks kasutasid nad ka teipides elamist. Pawnee ühiskond ühendas jahimeeste ja põllumeeste eluviisi — nad olid tuntud nii põllukultuuride kasvatamise kui ka büflijahiga seotud oskuste poolest.

Eluviis ja majandus

Pawnee põhiliseks toidutalaks olid põllukultuurid. Nad kasvatasid mitmesuguseid taimi, mida on dokumenteeritud järgmiselt: põllukultuure, sealhulgas ube, maisi, kõrvitsat, kõrvitsat ja päevalilli. Põllumajandus võimaldas talvekuud paremini üle elada ja andis aluse suurtele alalistele küladest koosnevatele asundustele — nende peamine küla asus 1800. aastate alguses Platte'i jõe lõunakaldal (Nebraska). Samal ajal olid nad osavad jahimehed: suvised ja sügis-talvised suuremad jahiretked olid tähtsad büüfliliha, nahkade ja muu tarbevara hankimiseks.

Sotsiaalne korraldus

Pawnee ühiskond oli jaotunud mitmeks üksuseks: suurema hõimu sees eksisteerisid neli põhilist hõimu — Chaui (Grand), Kitkehaki (Republican Pawnee), Pitahauerat (Tapage Pawnee) ja Skidi (Loup või Wolf Pawnee). Igaüks neist moodustas oma külad ja poliitilised struktuurid; hõimudel oli oma ülemad ja nõukogud, mis langetasid otsuseid sõja, vahetuste ja rituaalide kohta. Lisaks toimisid Pawnee sotsiaalses elus sugukonnad ja klannid, ühised põlluharjutused ning rituaalid, mis sidusid kogukonda kokku.

Sõjapidamine ja rituaalid

Pawnee sõjamehed olid kuulsad julguse ja osavuse poolest. Nad kasutasid sõjavärve ja tätoveeringuid nii rituaalilises kui ka sõjalisel eesmärgil, et hirmutada vaenlasi ja tähistada saavutusi. Pawnee võitlesid sageli skalpide võtmise pärast ning nende sõjarühmad läksid teinekord ka teistelt hõimudelt skalpe nõudvatele retkedele (sõjarühmad ja missioonidele). Samuti olid Pawnee religioossed tavad keerukad: nad pidasid tähtsaks taevakehi ja aastaajanäitajaid ning mõningates rituaalides ilmnesid ka inimmohvrid. Ajaloolised allikad kirjeldavad rituaalset tapmist — näiteks noore vangistatud tüdruku ohverdamist hommikutähe jaoks viiepäevase tseremoonia käigus. Sellised praktikud hakkasid 19. sajandil harvemaks jääma ja nad likvideerusid peamiselt pärast suuremaid kontaktiperioode eurooplaste ning Ameerika Ühendriikide ametnikega.

Kontaktid eurooplastega, haigused ja vähenemine

Pawnee olid üks esimesi hõime, kes piirkonda saabusid ja kelle elu mõjutasid hiljem kontaktid eurooplastega ja Ameerika laienemine. Hinnanguliselt elas Nebraskas 1800. aastaks 10 000–12 000 pawnee'd (hinnanguliselt), mistõttu neil oli piirkonnas suur mõju. Kuid haigused, eriti rõuged ja muud nakkushaigused (haigused), mille vastu indiaanlaste immuunsus oli nõrk, vähendasid nende elanikkonda märkimisväärselt 19. sajandi jooksul. Lisaks survele maade kaotuse ja põllumajanduslikult väärtuslike alade osas sundis Ameerika valitsus neid tegema lepinguid ja lõpuks kandma endaga kaasnevat ümberasustamist.

Ümberasustamine ja tänapäev

19. sajandi lõpul ja 1870. aastatel viidi suur osa Pawnee rahvast lõpuks Oklahomasse (tol ajal Indian Territory), kus neid asutati uutesse reservaatidesse. Paljud pawnee'd elavad tänapäeval Ameerika Ühendriikides Oklahoma osariigis ning on tunnustatud kui föderaalselt tunnustatud hõim (Pawnee Nation of Oklahoma). Tänapäeva pawnee-kogukondades töötab palju inimesi kultuurilise pärandi säilitamise, keeletaaste ja ajaloo uurimise nimel: toimuvad rituaalid, tantsud ja muuseumiekspositsioonid, samuti keelekursused ja noorte programmidsedaimi traditsioonide edasiandmiseks.

Kokkuvõte

Võimas ja kauase ajalooga Pawnee hõim on olnud oluline osa Suurte tasandike ajaloost. Nende poolnomaadlik eluviis — kombineerides püsivat põllumajandust ja hooajalisi jahiretkesid —, keerukas sotsiaalne korraldus, tugev sõjaline maine ja rikkalik rituaalne elu teevad neist ühe erilise ja tähtsa rahva Põhja-Ameerika ajaloos. Nende elu ja pärand elavad edasi tänapäeva kogukondades ning läbi püüdluste kultuuri ja keele elushoidmiseks.

Sharitarish, Pawnee pealikZoom
Sharitarish, Pawnee pealik

Küsimused ja vastused

K: Mis on Pawnee hõim?


V: Pawnee on Ameerika tasandike indiaanlaste hõim, mis elas peamiselt praeguses Nebraskas ja Kansases.

K: Kuidas elasid pawnee'd?


V: Pawnee'd olid poolnomaadilised inimesed, kes tegelesid suurema osa aastast põlluharimisega ja elasid maakodades. Büvlijahi ajal elasid nad teipides, et nad saaksid karja jälgida.

K: Milliseid põllukultuure kasvatasid pawnee'd?


V: Pawnee'd kasvatasid muu hulgas ube, maisi, kõrvitsat, kõrvitsat ja päevalilli.

K: Mitu rühma kuulus võimsasse Pawnee hõimu?


V: Võimas Pawnee hõimul oli neli eraldi hõimu - Chaui (Grand), Kitkehaki (Republican Pawnees), Pitahauerat (Tapage Pawnees) ja Skidi (Loup või Wolf Pawnees).

K: Milliseid meetodeid kasutasid pawnee'd oma vaenlaste hirmutamiseks?


V: Pawnee'd kasutasid vaenlaste hirmutamiseks sõjavärve ja tätoveeringuid. Samuti võtsid nad teiste hõimude vastu peetud sõjapartiide ajal lahingus skalpe.

K: Kas pawnee'd harrastasid inimohvreid?


V: Jah, pawnee'd praktiseerisid inimohvreid, mis tavaliselt seisnesid noore vangistatud tüdruku rituaalses tapmises viiepäevase tseremoonia käigus, mis oli ohvriks Hommikutäheks.

K: Mitu liiget kuulus 1800. aastaks hinnanguliselt sellesse hõimu?



V: Hinnanguliselt kuulus 1800. aastaks sellesse hõimu 10 000-12 000 liiget.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3