Mais (mõnes riigis nimetatakse maisiks) on Zea mays, mis kuulub rohttaimede (Poaceae) perekonda. See on teravilja, mida inimesed hakkasid esmakordselt kasvatama iidses Kesk-Ameerikas. Tänapäeval on mais maailma tähtsuselt kolmas teraviljakultuur. Kuigi mais on maailmas laialt levinud, kasutatakse inimtoiduks kasvatatud maisi osakaal varieerub: suurem osa maailmas toodetud maisist läheb etanooli, loomasööda ning erinevate tööstuslike maisitoodete, näiteks maisitärklise ja maisisiirupi, tootmiseks.
Ajalugu ja domestikatsioon
Maisi kodumaa on Mehhiko ja Kesk-Ameerika, kus seda hakati kasvatama juba mitu tuhat aastat tagasi. Arheoloogilised leiud ja geneetilised uuringud näitavad, et tänapäevane mais arenes välja looduslikust metsikust taimest nimega Teosinte. Centuries of selective breeding and cultivation transformed teosinte's hard grains into the large, soft kernels characteristic of maize today. Maisi on olnud põhitoiduks paljudele kultuuridele, eriti Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, kus sellest valmistatakse palju traditsioonilisi toite.
Botaanika ja morfoloogia
Mais on ühe- või mitmeaastane rohttaim, millel on tugev varreosa ning suured lehed. Mais on angiosperma ehk õistaim: tema seemned on kaitstud viljaga või koorega. Ta kujuneb kõrgeks varrega taimeks, mille õisikuiks on isased tolmukad (tõlvikulistikud ehk tassel) ja emased kõrvad (õisikud, kus tekivad viljakillud ehk kõrvad). Iga maisiteral on tegelikult vilja ehk sihtseemne ümber paigutunud kooriku ja valgu ning tärklise kihiga.
Sordid ja kasutusotstarbed
Sajandite jooksul on läbi ristamise ja aretuse saadud palju erinevaid sorte, mis erinevad viljade suuruse, magususe, tärklisesisalduse ja kasvuperioodi poolest. Peamised rühmad on:
- Teraviljarm mais – suure tärklisesisaldusega, kasutatav jahu ning tööstusliku toormaterjalina.
- Magusmais – inimestele värskelt söömiseks, see on magusam ja pehmem.
- Popkorn (popkornit) – terad „plahvatavad“ kuumutades, kuna neil on kõva koorik ja kuiv tärkliserikas sisu.
- Põllumajanduslikud/loomasööta sordid – kasvatatakse peamiselt sööda jaoks, eriti Euroopas ja osades Põhja-Ameerikas.
Toitumine ja inimkasutus
Maisi toiteväärtus sõltub sordist ja töötlemisest. Mais on hea süsivesikute allikas (peamiselt tärklis) ning sisaldab mõõdukas koguses valke ja rasvu. Värske magusmais on tavaliselt rikkam vitamiinide (nt B‑vitamiinid, kaalium) ja kiudainete poolest kui töödeldud maisitooted. Põhilised inimtoidu vormid on:
- Maisijahu ja sellest valmistatud leivad (nt maisileib, tortillad).
- Maisitärklis ja maisitärklise derivaadid, mida kasutatakse toidu- ja tööstustoodetes.
- Popkorn ja värske magusmais ning kõikvõimalikud sekundaarsed tooted nagu maisisiirup (maisisiirupi) ja etanool (etanooli tootmine).
Põllumajandustehnika ja kasvatamine
Maisi kasvatamine nõuab sooja kasvuperioodi ja hästi kuivendatud mulda. Tavalised põllumajandustavad hõlmavad:
- Istutamine siis, kui öökülmade oht on möödas ja pinnas on piisavalt soe.
- Sobiva väetise kasutamine lähtuvalt mulla viljakusest ja maisi nõudmistest (tasakaalustatud lämmastiku, fosfori, kaaliumi kulu).
- Ristkultuuride ja vahekultuuride kasutamine mullaviljakuse säilitamiseks ning umbrohutõrje ja kahjurite vähendamiseks.
Geneetika ja teadusuuringud
Mais on olnud viljakas mudelorganism geneetiliste uuringute jaoks; silmapaistvaks näiteks on Nobeliga tunnustatud teadlane Barbara McClintock, kes avastas hüppavaid geene (transposone) maisis. Uuringud on aidanud lahti mõtestada maisi domestikatsiooni teed ja näitavad, et kunstlik valik mängis suurt rolli, kui Teosinte muutus meie tunnihis maisiks.
Majanduslik ja sotsiaalne tähendus
Maisil on suur majanduslik tähtsus: see on nii toiduna, loomakasvatuses kui ka tööstuses laialdaselt kasutatav. Suurimad tootjad on tavaliselt Ameerika Ühendriigid ja Hiina; Kanadas ja Ameerika Ühendriikides nimetatakse maisi sageli ka lihtsalt "maisiks". Maisi töötlemine etanooliks mõjutab põllumajanduse küsitavust ja toidu/kütuse tasakaalu majanduses.
Ohud, kahjurid ja haigused
Mais kannatab mitmete haiguste ja kahjurite all, sealhulgas tuultega levivate seenhaiguste, bakterite ja viiruste tõttu ning putukakahjurite (nt maisipõllu ämblik- ja tilliputukad, siilkärsakas) tõttu. Samuti on probleemiks närilised ja lindude kahjustused. Efektiivseks kaitseks kasutatakse integreeritud kahjuritõrje tarku meetodeid, resistentsete sortide aretust ning viljavaheldust.
Kokkuvõte
Mais (Zea mays) on mitmekülgne kultuurtaim, millel on pikk ajalugu ja suur tähtsus nii toiduna, sööda kui tööstusliku tooraine allikana. Tänu geneetilistele uuringutele ja aretusele on saadud palju spetsialiseerunud sorte, mis vastavad erinevatele vajadustele — alates värskest magusmaist ja popkornist kuni etanooli tootmiseni mõeldud tööstusmaisini. Maisi jätkuv tähtsus sõltub nii põllumajandustehnoloogiatest kui ka majanduslikest ja keskkonnateguritest.
